Meister stressaja

Projekti tõttu on mul olnud võimalus tutvuda hästi lahedate ja toetavate treeneritega. Anna ja Roman hoiavad meie tegemistel korralikult silma peal ja on alati toeks olnud.

Mul oli eile kohutav päev. Olgugi, et eile hakkas kevad ja mehega oli meil samuti väike tähtpäev, olin ma ikka täiesti läbi omadega. Kui me siis Annaga kahe trenni vahel maha istusime, et kaaluda (ei midagi ilusat!), hakkasin ma muidugi jälle nutma. Vahel tahaks endale jalaga anda, et mille paganama pärast ei suuda ma end nii palju talitseda, et pisarad nii kergelt ei tuleks.

Samas sain end korralikult välja elada. Rääkisin, kuidas kaalunumber jälle kinnisideeks on saanud ja kuidas ma keha selle tõttu korralikku stressi olen viinud. Rääkisin sellest, kui väga ma kardan ebaõnnestuda ja mitte hakkama saada. Ma kardan, et ma pole piisavalt hea, et ma pole piisavalt palju kaalu langetanud, piisavalt sentimeetreid kaotanud. Mul on ikka see pagana tunne, et ma PEAN veel alla võtma. Aga ma ei pea tegelikult midagi. Ainuke asi, mida ma tegema pean, on jälgima plaani – käima trennis, toituma korralikult. Kui kaal ikkagi ei lange siis.. siis ei juhtu mitte midagi, sest ma olen endast kõik andnud.

Me kõik teame, et treenides kasvab ka lihas. See tähendab, et ilmselt mu keha ikkagi muutub, lihtsalt number kaalul mitte nii usinalt. Aga see on õudne, kui hullult jama ma endale selle numbri üle obsessides kaela tõmban. Stressis keha ei tahagi midagi langetada.

Anna rahustas mu maha, ütles toetavaid sõnu ja andis mulle teadmise, et ma tegelikult olen tubli olnud ja kõik on hästi. Rahulikult, stressivabalt lõpuni!

Eilses HotYogas olin terve aja laibaasendis. Leppisime selle Annaga enne trenni kokku, et saaksin lihtsalt lõdvestuda ja pinged välja hinagata. Lamasin seal soojas ruumis, mõtlesin ainult oma hingamisele ja tundsin, kuidas pea sai mõtetest tühjaks. Ma ei mõelnud millelegi, lihtsalt olin seal ja oiiiiii kui hea see oli. Täpselt see, mida vajasin!

Kodus võeti mind lilledega vastu ja natuke hiljem ma juba magasin.

Ma tegelikult ei tea, kas sellise postituse jagamine on mõistlik või mitte, aga kergem hakkab küll, kui emotsioonid endast välja kirjutada saan. Nii te näete ka, et ma olengi üks täiesti tavaline noor, kes endaga korralikke võitlusi peab. Ja see tegelikult on ka normaalne, et kogu aeg ei saa särada ja hästi minna, neid halvemaid päevi on ka vaja, et endale toimuvat teadvustada ja siis edasi liikuda.

Laura

02Arig-09-190912

Foto: Priit Grepp



Vaikus ei tähenda allaandmist

Olen taaskord blogis vaikne olnud. Nagu ikka – mõtteid on, kuid aega ja “soont” pole. Ja kui ikka soont pole, siis ei tuleks neist postitustest miskit head lugemist ka.

Natuke oma blogi Facebooki lehel juba mainisin, et olen lihtsalt väsinud ja mingi stressipisik voolab aina hullemalt sisse. Tööl on natuke raskem periood ja see mõjutab mind nii palju, et näiteks terve tänase päeva olen mõelnud sellele, kuidas ometi saaks nii, et homme tööle minema ei peaks. :( Ma lihtsalt jaksa!

See, et ma blogis vaikne olen, ei tähenda aga mitte üldsegi seda, et ma oma kaalu langetamisega ei tegeleks. Hetkel olen jõudnud aga punkti, kus enam kaal liikuda ei taha. Ja see viib motivatsiooni natuke alla ja tekitab jälle lisastressi. Stress juba ise on üks suur põhjus, miks kaal tavaliselt ei lange ja kui neid erinevaid faktoreid nii palju on, siis istudki natuke nukralt selle ühe koha peal.

02Arig-09-193424

Foto: Priit Grepp
Mina kõhulihaseid hirmsasti pingutamas. Treener Anna on taamal väga rõõmus minu raskuste üle. :D

Tegelikult ma ju tean, et lihased kasvavad ja rasvaprotsent langeb ja ümbermõõdud ka, aga hirmuga mõtlen sellest, kuidas ajakirja läheb kaalulanguseks liiga vähe miinuseid. Ilmselt need lugejaid, kes vähegi selle teemaga kodus on, saavad aru, et neid viimaseid kilosid ongi raske alla saada ja arvestades minu tegelikult üsna väikest algkaalu, olen ma suutnud oma kehamassist ikkagi täitsa arvestatava osa maha saada. Tavalugeja vaatab aga ikka numbreid ja näiteks -6kg kolme kuuga tundub häbiväärselt vähe. Aga tegelikult olen ma niiii palju vaeva näinud, tublisti trenni teinud ja toitumist kontrollinud, et mina ise olen selle tulemusega küll rahul.

Ehk et nüüd mul ongi see pinge peal, et projekti lõpuni on nii natuke jäänud ja teosammul liikuv kaalunumber ei luba mul hõisata imeliste miinustega. Ma tunnen, et ma PEAN veel hästi palju alla võtma. Et ma PEAN end jõhkralt veel piitsutama. Raske on!

02Arig-09-195210

Foto: Priit Grepp
Lendasime koos treener Annaga. Kunagi suudame äkki nii, et kätest kinni ei hoia.

Ma ei taha, et keegi valesti mõistaks. Ma muidugi tahan projekti lõpuni pingutada ja endast parima anda. Ma tahan ka peale projekti lõppu trennidega jätkata ja toituda ikka korralikult, aga see ajaline piirang, see “sundlus” on see, mis mulle ikka korralikult stressi tekitab.

Kõik see eelnev ongi põhjus, miks ma ei julge/taha blogima tulla. Ma küll saan aru, et siin on nii palju neid, kes mulle kaasa elavad ja alati heade sõnadega toetavad, aga ma ei taha teid alt vedada. Seepärast on lihtsam mitte mingeid ootusi tekitada ja nii ei pea te minus pettuma. Ma oleks hirmus rõõmus, kui ma saaks teid üllatada ja öeldagi, et vot.. nüüd on soovitud kaal käes ja mina oma keha üle õnnelik. Üks korda peab see kõik juhtuma! Aga kas just nüüd, projekti lõppedes, ma ei tea.

02Arig-09-193046

Foto: Priit Grepp

Ma olen täiesti kindel, et ühel hetkel olen ma hästi rõõmsalt ja regulaarselt blogi juures tagasi. Praegu luban endale toimetada just nii, et võimalikult vähe stressi oleks.

Loodan, et te mind päris ära unustanud ei ole ja mind ikka endiselt maha ei kanna. Ma ikka tahaks näidata, et kui midagi palju tahta, siis on kõik võimalik. No ja tegelikult on suvi mu ellu niiiiii palju uut toomas, et see hirmutab mind varbaotsteni. Aga ma tean, et olen õigel teel! Ja nüüd ma juba kaldun täiesti kõrvale ja ajan mulli.

Ühesõnaga.. ma pingutan vapralt edasi!

Pai!

Laura

Kuidas mul läheb?

Tööl on hetkel hullumaja, trimestri lõpp. Seega lõppes puhkus kohe eriti suure pauguga, ei ole mingit passimist, tööd vaja teha. :D Aga pole hullu, olen juba omadega mäel.

Reisipostitust olen juba kirjutama hakanud, aga pildid on nii minu kui Jandri telefonides ja kuna me suur lauaarvuti andis otsad, siis ma ei tea, millal ma pildid arvutisse tõmmatud saan. Mu enda läpaka mälu on lihtsalt nii täis ja mul pole seda kuskile tühjendada ka.

Mõtlesin, et kirjutan siis vähemalt sellest, kuidas projekt läheb ja kas ma ikka olen veel õigel teel.

Mul läheb hästi. Reisi ajal lasin toitumise korralikult käest ära, sest igasuguseid häid asju oli vaja süüa ja proovida. Ma väga palju ei põdenud, sest liikumist oli ka hästi palju. Värisevate jalgadega astusin teisipäeval kaalule, kuid ei pidanudki pettuma. Kaal näitas täpselt sama, mis enne reisi. Hurraaa!

Esimene päev peale reisi oli väga raske tavalise toitumise juurde tagasi saada, aga eilseks oli asi juba enam-vähem. Kaal jälle langeb ja enesetunne on hea. Tundub (tegelt tean seda ju ammu), et mida vähem stressata ja iga ampsu üle  paanitseda, seda paremini keha reageerib. Ma muidugi püüan patustada tõesti minimaalselt, kuid üks komm mõnel neist päevadest, kui tuju miinustes on, ei tee mind veel paksuks.

Kahtlaselt palju komplimente olen ka saama hakanud. Reisilt tulles imestasid mitmed töökaaslased, et küll ma olen ikka peenikeseks jäänud. Ka projektikaaslased teatasid, et silmnähtavalt olen väiksemaks jäänud. Ise näen end ju iga päev ja raske on märgata. Pool projektist on läbi ja pool eesmärgist enam-vähem täidetud. Tuleb pingutada, et veel 4-5 kilogrammi kahe kuuga maha raputada.

Eile proovisin uut trenni – heartbeat. Tegemist on võitluskunstidest inspireeritud kiire aeroobse treeninguga. Oh boy, that was fun. Ja raske! :D Aga täiega lahe oli ja täna annavad mingid kahtlased lihased tunda. Treener oli ka selline ülienergiline kütt, kelle “jõuad küll, ei anna alla” motiveeris korralikult ja kõhulihased suriiiiiid.

Täna ja homme lähen joogatama ja pühapäeval BP. Ei mingit puhkamist nädalavahetusel, tööasjadega tuleb ka veel tegeleda. Uuh!

Praegu tuli meelde, et ma pole meie personaaltreeningust ikka kirjutanud, istub ka draftis see postitus. Täiesti ulme, kuidas päevad ja õhtud mööduvad, aeg kaob lihtsalt käest. Mul igapäevaselt mõlguvad peas erinevad teemad, millest kirjutada, aga ma füüsiliselt lihtsalt ei jõua. Praegu näpistan ka aega tööarvelt, et midagigi kirja saaks. Ma loodan te mõistvale suhtumisele. :)

Olgem siis tublid ja loodan, et elate mu teekonnale ikka kaasa. Olgugi, et väga kaootiliselt uusi postitusi avaldan.

Pai ja tsau!

Laura

29834308305_62f98c15fe_o

Foto: Margit Partei. 

Tahaks varsti uut fotoshooti. Siis kui olen oma ideaalvormis või midagi. :D

 

Tänane menüü ja toitumisest pikemalt

Seda teavad ilmselt kõik, et kaalulangetuse aluseks on ikka toitumine. Kui ma kunagi kaalu langetama hakkasin, suutsin väga edukalt oma enese tarkusest õige(ma)id valikuid teha. Vahetasin tavalise šokolaadi tumeda vastu, sõin “midagi head” tahtes puuvilju, tekitasin korralikud toidukorrad ja hakkasin hommikusööke nautima.

Asi vedas viltu siis, kui ühel hetkel toitumiskava täpsete kogustega ette võtsin. Jah, kaal langes, aga igasugune isemõtlemine kadus ära ja hakkasin iga suutäit lugema ning mu mõtted keerlesidki ainult toidul. Noh ja siis jäigi kaal lõpuks seisma, sest olin toitumise pekki keeranud. Kaldusin äärmustesse: piirasin end liiga palju või õgisin nii palju kui suutsin.

Kui ma projektiga alustasin, rääkisin ka toitumisnõustajale ja treeneritele varasemast keerulisest ajast ja nad on sellega arvestanud. Seetõttu ilmselt ei antudki mulle täpseid koguseid, vaid juhised, mida, millal ja kuidas süüa.

Olen juba kuu aega suutnud süüa enam-vähem kindlatel aegadel (nädalavahetusel nihkub asi ikka paigast, sest siis ei taha ma sugugi kell 6 ärgata) ja see toimib. Võin ausalt öelda, et mul ei ole mingeid isusid, energiat on piisavalt ja nälga ei tunne. See, et isusid ei ole, on mu lemmikosa, sest varasemalt on ikka üks hetk hirmus magusaisu tulnud ja end piirates olen lõpuks õgima hakanud. Nüüd sellist jama pole. Jah, sõbrapäeval sõin tüki kooki, aga sellest oli rohkem kui küll, korralik magusalaks ja rohkem polekski tahtnud. Tasakaal on selle kõige nimi, ma arvan.

Minu tavapärane toitumine päeva jooksul näeb välja umbes selline:

6.40 – hommikusöök

11.15 – vahepala 1

14.00 – lõunasöök

17.00 – vahepala 2

20.00 – õhtusöök

u 23.00 magama

Sõltuvalt trennidest ja tööpäevast võivad kellaajad natuke nihkuda, aga enam-vähem sellistel aegadel ma söön.

Olgu minu tänase päeva toitumine näidismenüüks.

Hommikusöök:

Seemnete ja kliidega puder, 1 tl mett, külmutatud mustsõstrad, chia seemned, kookoshelbed, noa otsaga pähklivõid, mandlid

16810242_1601045993240598_550139639_o

Vahepala 1:

Tops Skyri, pirn

16804728_1601305896547941_547548638_o

Ma ilmselgelt unustasin pilti teha. Nii et peate Snapchati pildiga leppima. :D

Lõunasöök:

Läätsed, valge kala, kurk

16804642_1601805986497932_1016553158_o

Ilmselgelt unustasin söömise ajal pilti teha. Väga kiireks läks söömisega ja natuke hilja peale jäi ka.

Vahepala 2:

proteiinibatoon (MyBody tegi mulle sõbrapäeval kingituse), porgand

16804599_1601806016497929_2052486277_o

Tore, et hommikul nii palju taipu oli, et snapchati jaoks pildid teha. Vahepala sõin autos ja ilmselgelt jälle pilti teha ei saanud. Vurasin peale õpetajatele antud trenni oma trenni. Meil oli täna treeneritega jõusaalitrenn. Ma olen täiesti surnud! Homme püüan sellest lähemalt kirjutada.

Õhtusöök:

muna, kurk, kapsas

16804727_1601827093162488_1664890430_o

Jõudsin alles peale 20.30 koju, nälga suremas. Vajasin midagi kiiret ja lihtsat.

Tänane toitumine ei ole ilmselt kõige parem, natuke lahja ikka, aga samas on mul praegu väga okei olla. Lootsin varem koju jõuda ja õhtusöögi rahulikult kodus teha. Praegu olen aga parajalt väsinud, et varsti tahaks magama minna. Enne pean homsed toidud valmis mõtlema/tegema.

Kõige raskem ongi ette mõtlemine. Toit tuleb ettevalmistada, sest muidu oleks üsna võimatu kindlatel aegadel õigeid asju süüa ja oleks kerge valesid valikuid teha. Täna lahkusin ma kodust kell 7 ja jõudsin tagasi alles 20.45. Hommiku- ja õhtusöögi sain kodus süüa, kõik muu pidi kaasas olema. Esmaspäeviti on mul aga kõik alates esimesest vahepalast kaasas, sest lahkun kodust kell 7 ja jõuan tagasi u 21.30.

Töö juures on meil ikka aeg-ajalt sünnipäevasid ja muid tähtpäevi ning laud on hea ja paremaga kaetud. Mina söön sel ajal aga oma toitu ja suudan kergesti ei öelda. See oleks ka mu soovitus neile, kes soovivad kaalulangetamisega alustada, valmistage söök ette!

Eelmisest nädalast hakkasin nutridatat täitma. Nii tekkis parem ülevaade, kui palju ma tarbin. Sõin ju ühel nädalal liiga vähe. Nüüd seda muret enam pole, kuigi söön kalorite järgi veidi vähe, aga ise tunnen, et kõht on täis ja kuidagi ei suuda end rohkem sööma panna lihtsalt selleks, et mingi kindel number täis saada. Praegu see toimib ja kaal langeb. Tegelikult olen ma enda üle päris uhke, et olen suutnud ise leida õiged kogused ja toidu. Ma mõtlen ise, ei ole mingites numbrites kinni ja mul ei ole mingeid sundmõtteid söögi osas. Kindlasti aitab kogu protsessile kaasa ka toetav kaaslane, kes julgustab ja kiidab. :)

Murekoht on minu jaoks vee joomine. See on asi, mida pean parandama. Aga nii raske on päeva jooksul piisavalt juua, sest mu pähklipõis tahab kohe vetsu saada. Ma ju ei saa igal ajal vetsu minna ka, naljakas oleks iga tunni ajal vetsu joosta, kui lastele räägin, et “käige ikka vahetunnis vetsus”. :D Äkki on kellelgi senikuulmata nipp, kuidas end rohkem vett jooma panna?

Vot sellised mõtted toitumisest. Võin neid “näidismenüüsid” veel aeg-ajalt teha, aga ega mul praegu väga aega pole, et midagi lahedat leitutada, põhilised asjad toimivad.

Kommentaarid on ikka ja alati oodatud. :)

Laura

Treeningplaan veebruari lõpuni

Tänasest läheb käima järgmine treeningtsükkel. Treenerid annavad meile ette kahe nädala plaani, mille järgi toimetame. Kaks nädalat on täpselt paras aeg, mille jooksul ei jõua ära tüdineda ja teab enam-vähem plaane ette, et sobilikud trenniajad leida.

Jah, koormus on suur! Projekt kestab aga piiratud aja ja selle aja jooksul on vaja saavutada võimalikult head tulemused. Ei taha mina viimases artiklis öelda, et võtsin nelja kuuga 2 kilo alla vm. Tahaks ikka eesmärgi saavutada. Praegu on kaal igatahes 3 kg langenud.

Treeningplaan 28. veebrurarini on selline:

Täna: ÜKT, SKILLMILL ja mu oma tantsutrenn

Homme 16.02: jõusaalitrenn treeneritega. Saame kava ka jõusaalis treenimiseks, näpunäited kardiotreeninguks jms.

Reede 17.02: 60 min kardio kindla pulsivahemikuga

Laupäev 18.02: Ringtreening

Pühapäev 19.02: PUHKUS

PS! Reedene trenn Arigatos jääb mul siiski vahele, kuid see ei tähenda, et trenni ei teeks. Loodetavasti läheb hästi ja olen muu asjaga hõivatud ka laupäeval/pühapäeval, kuid see selgub alles reede õhtul. Pöidlaid võib ette hoida!

Esmaspäev 20.02: Hatha jooga, HotYoga

Teisipäev 21.02: 30 min kardio, KST

Kolmapäev 22.02: HotYoga (hommikul kell 7), ÜKT ja SKILLMILL

Neljapäev 23.02-27-02: PARIIIIIIIIIIIS!

Teisipäev 28.02: 30 min kardio, KST

Olen siiani mõne üksiku trenni ära jätnud ja seda ka alati mõjuval põhjusel. Praegu ei tunne, et oleks liiga palju. Energiat on piisavalt, tuju on hea ja magan hästi. Treenerid ikka alati küsivad tagasisidet, kuidas vastu peame selle koormusega ja arvestavad meie soovidega ka.

Selles kavas on mul muidugi nii mitu vaba päeva, aga luban, et Pariisis käin hästi palju jala ja teen põhiharjutusi meie airbnb kodus ka. ;)

Jälle pole mul siia ühtegi toredat pilti illustreerimiseks lisada. Trenniselfisid pole ka üldse teinud. :D Seega peate leppima ainult tekstipostitusega.

Toitumise kohta püüan ka postituse teha. Äkki homme suudan oma toite üles pildistada, siis saaks postitust kuidagi lõbusamaks muuta.

Endiselt ootan mõtteid/küsimusi/ettepanekuid, millest te täpsemalt lugeda tahaksite, sest ehk on mõni teema, mille peale ma ise ei tulegi, aga kirjutada oleks küll.

Ma jõuan nüüd natuke puhata ja siis püüan trennimaratoni vastu pidada. :)

Laura