Uuel aastal ülekilodest lahti! Koostööprojekt Tervis Plussi ja Arigatoga

Kui mu tuttav Pille (kellest ka blogis varasemalt juttu on olnud) mulle ettepaneku tegi, et koos väljakutsest osa võiksime võtta, ei osanud ma küll muud öelda kui jaa. Täitsime ära ankeedi, kirjutasime motivatsioonikirja ja jäime vastust ootama. Suure hulga soovijate seast valiti ka meid välja, lisaks veel kaks paari.

Väljakutse kestab aprilli lõpuni ja selle aja jooksul võiks soovitud eesmärk täituda. Minu eesmärk on näha kaalul numbrit 59.

Eile ja täna külastasime nii füsioterapeudi kui arsti ning saime soovitused, kuidas edasi toimetada. Uue nädala alguses kohtun treenerite ja toitumisnõustajaga ja siis hakkabki projekt päriselt peale. Mulle väga meeldib, et asi on tõsiselt ette võetud ning kaasatud on ka arstid.

Olen siiani natuke omalkäel Arigatot külastanud ja täitsa mõnus on. Jõusaal, mis on jagatud kahe korruse peale, on suur ja kõige uuemate masinatega. Lisaks mõnus vabaraskustega ala, kus toimetada. Mulle nimelt meeldibki just vabade raskustega treenida.

Igatahes olen ma valmis endast kõik andma, et projekt oleks edukas ja soovitud vorm ei olekski ainult unistus vaid saaks reaalsuseks. Usun, et kõige raskem osa saab minu jaoks ikka see toitumise pool olema, aga usun, et koos Pille ja meile määratud spetsialistidega, on kindlasti kergem hakkama saada.

Projekti kohta saab lugeda siit (link). Pilt on seal muidugi eriti “kaunis”, aga loodetavasti saab “pärast” pilt korraliku vau-efektiga olema!

Uut aastat alustasin ma aga tuumanohuga ja tegelikult ei ole ma oma nohust veel siiani lõplikult lahti saanud. Jõle tüütu on muudkui löristada. Eelmise postituse kommentaaridele vastan ka ja natuke selgitan, miks see “uus aasta, uus hoog” kohe rauges ja tahtmine kirjutada kadus.

Iiiigatahes, püüan teid toimuvaga kursis hoida ja loodan, et tulemused ei lase end kaua oodata.

Laura

16106410_1559468544065010_213373598_o

Üks trenni-selfie ka Arigatost, et natukenegi postitust illustreerida. 



2017 ja Q&A

Erinevalt eelmisetest aastatest, ei teinud ma 2016. aastast kokkuvõte ega plaani seda ka nüüd teha. Minu jaoks oli 2016 selline meh aasta, sekka mõni lahe asi ikka ka. Üldiselt oli aga palju segadust, pisaraid ja enesehaletsust. Samas tean ma juba praegu, et 2017. aasta tuleb palju parem!

Jaanuarikuu saab olema ilmselt väga pingeline aga loodetavasti ka kõige rõõmsam!

Lisaks alustan ma jaanuaris projektiga, mida ma juba korra mainisin. Ma pole poodi sattunud, kuid järgmise nädala jooksul peaks poelettidele jõudma Tervis+ ajakiri, millest saab toimuvast pikemalt lugeda. Kui ma ka endale ajakirja olen saanud, kirjutan juba detailsemalt. Igatahes on aeg saavutada vorm, millest juba pikalt unistanud oled. See tähendab, et mul on põhjust blogisse palju rohkem kirjutada, sest jagada on kindlasti palju.

Reisiplaanid on uueks aastaks juba tehtud ja ma ei jõua oodata, et ägedaid emotsioone kogeda. Eriti lahe on see, et nüüd on mul päris oma GoPro kaamera, millega reisivideosid imelihtne teha on!

Karjääriosas saab ilmselt ka muutuste aasta olema. Tahan uusi asju õppida ja end kõvasti täiendada. Horoskoope uskudes on kõik tehtav. Kukeaasta pidi edukas tulema neile, kes on töökad ja näevad ise vaeva. Ma olen selleks valmis.

Mis puutub isiklikku elu, siis olen ma praegu tõesti õnnelikum kui kunagi varem. Olgugi, et ma pole oma eraelu blogis kajastanud ning mitmetele on asjade käik kummaline tundunud, siis tahan ikkagi öelda, et kõik minu otsused on olnud läbimõeldud ja ükski neist pole kergekäeliselt tulnud. Siiski olen jälginud oma südant ja see on viinud mu kohta, kus ma olla tahan, inimese kõrvale, kes mind päriselt õnnelikuks teeb! Ilmselt hoian ka edaspidi seda osa oma elust rohkem enda teada.

Aastavahetus möödus meil rahulikult. Olime koos sõpradega ja ilutulestikku vaatasime Stroomi rannas. Mul ei ole aastavahetusest mitte ühtegi pilti, mul ei tulnud isegi mõttesse telefon haarata, sest mul oli nii tore olla ja nautisin hetke. Küll oli mul näpus minu pisike GoPro kaamera ja omaks tarbeks saab sealt ehk mingi väikese materjali, mida tulevikus tore vaadata on.

Tekitasin nende vaiksete kuudega kindlasti teis mingeid küsimusi ja ehk ka arusaamatusi. Kuna ma tunnen end nüüd taas päris inimesena ja tegelikult ka üsna tugevana, mõtlesin, et ehk laseks teil endale kõiksugu küsimusi esitada. Viisi, kuidas neile vastata võiksin, võite ka ise valida.

Nii et kui teil on mulle küsimusi või on teemasid, mis on arusaamatuks jäänud, laske tulla. Siiski loodan, et kõik küsimused jäävad mõistlikuks ja arvestavad minu isiklikku ruumi. :)

Ma soovin teile imelist uut aastat! Ma soovin palju eneseületusi, põnevaid seiklusi, palju armastust ja kordaminekuid. Ma soovin häid inimesi ja kauneid emotsioone. Ma soovin teile julgust, et siiani tegemata jäänud unistused täituksid. Ma soovin, et te kõik saaksite tunda seda ülevoolavat õnnetunnet, mis paneb kogu keha värisema.

Head uut aastat, armsad lugejad!

Laura

let_your_dreams_come_true___by_anglca-d5a9r1h

Kiire ülevaade toimuvast

Mõtlesin niisama lobisema tulla ja kirjutada, kuidas mul läheb.

November on minu jaoks alati kõige raskem kuu, nii ka sel aastal. Detsembris on olukord õnneks veidi paremaks läinud, kuid õhtused nutuhood on mind ka praegu kiusanud. Nüüd on vaid nädal tööaega ja saab natukene puhata. Usun, et see annab jälle jõudu juurde, et edasi kergemini sujuks.

Mõned nädalad tagasi käisin MyFitnessi rühmatreenerite koolitusel. Sain sealt hästi palju toredaid mõtteid ja ideid, kuidas edasi toimetada, et mõned oma unistused üks hetk ellu viia. Meid koolitas peamiselt Gea Simson ja tema näpunäidete järgi saime paar praktilist ülesannet teha. Lisaks tegime läbi mõned MyFiti rühmatrennid. Nautisin neid kahte päeva täiega!

Hetkel oleme aga uue kodu otsingutel. Tahame nimelt Tallinnasse ära kolida, sest peale minu töökoha ei hoia meid Keilas suurt midagi. Nii et ma siin ka heaks juhuks kuulutan, et otsime 2-toalist korterit soovitavalt Kristiine linnaossa (aga kõik pakkumised vaatame üle), üürihind võiks jääda 400 euro piiridesse.

Eelmine nädalavahetus oli aga üks nunnumaid üle pika aja. Käisime ise metsas kuuse järel. Seni oli alati isa kuuse toonud, aga äraütlemata lahe oli kuusk ise välja valida ja koju tuua. Vaatasime üle Raekoja platsi jõuluturu, jõime hõõgveini ja ma sain omale sealt uue mütsi. Lisaks jõudsime kinno ja minu vanematega veetsime samuti mõnusa õhtupooliku. Kuidagi nii hea emotsiooni sai, et siiamaani mõtlen, kui tore oli. :)

Tantsimisega on päris tegusad ajad olnud. Mitu nädalavahetust järjest oleme esinemas käinud. Need on ka põhilised trennid praegu olnud. Võrkpallis käin nii palju kui parasjagu aega ja jaksu on olnud.

AGA.. uus aasta toob endaga ühe suurema projekti, millesse mul õnnestus pääseda. Täna oli esimene kohtumine ja juba uue nädala alguses peaks suurem selgus saabuma. Eks ma annan siin ka teada, mis täpsemalt saama hakkab. Mina olen igatahes hirmus elevil ja loodan, et kõik läheb hästi!

Teile soovin aga mõnusat jõuluaega ja toredaid hetki pere seltsis. :)

Laura

15608481_1504653172879881_693126172_o

 

Sunniviisiliselt trenni

Ma ei valeta, kui ütlen, et sügismasendus on mu enda rüppe haaranud ja hirmus raske on praegu toimetada. Olen kogu aeg uimane ja väsinud ning hea meelega veedaksin kogu vaba aja ainult teki all.

Ometi ei ole selline magan-söön-magan eluviis kuidagipidi võimalik ja tuleb end vähemalt tööle vedada. Peale tööd olen alati veel rohkem läbi ja siis algab alles tõeline võitlus iseendaga.

Mul on endiselt hirmus hea meel, et Spartasse võrkpalli läksin, sest mulle tõesti väga-väga meeldib seal. Täna oleks ma aga peaaegu minemata jätnud. Tulin umbes 14 paiku töölt, tegin süüa, sõin ja jäin diivanile magama. Panin omale ka äratuse, et trenni päris maha ei magaks. Kui äratus u 45-minuti pärast helises, oli rammestus veel hullem. No absoluutselt ei suutnud end üles ajada. Põlved on mul ka hellad praegu, eile lõi vahepeal mingi eriti hullu valu sisse. Seega hakkasin vabandusi otsima – põlved valutavad, ma olen väsinud, ma peaks tööd tegema, ma peaks BP kava selgeks õppima. Ja ma olingi viimase minutini diivanil.

Siis saatsin vabandused kukele, mõtlesin, kui lõbus ja mõnus trennis on ja kui hea enesetunne peale trenni on, panin end turbokiirusel valmis ja läksin!

No ja trennis oligi ülimõnus! Praegu olen küll diivanil lebos, aga see väsimus on hoopis teine. See on selline rahulolev väsimus – ma liigutasin ennast ja tegin enda heaks midagi! Yay!

Jätke siis meelde, et vabanduste otsimine võib küll hirmus kerge olla, kuid rahulolu peale trenni on sada korda parem! 

Vahel peabki end korralikult tagant sundima, et tulemusteni jõuaks.

Olen tasapisi söömisega ka järje peal. Väikesed võidud iga päev – tegin täna lõunaks korraliku söögi, mitte ei nokkinud suvalisi asju nagu viimasel ajal tihti juhtus. Peale trenni samuti korralik söök. :)

Minu juhendatavad trennid esmaspäeviti lähevad ka täitsa mõnusasti. Nädalavahetusel lähen koolitan end ja loodan siis veel lahedamaid trenne teha. ;)

Ma tean, et olen oma kaootilise blogimisega ilmselt üsna palju lugejaid kaotanud, aga mul on hea meel, kui keegigi siit midagi leiab ja mulle kaasa elab.

Laura

PS! Käimas on mu sünnipäevanädal! Esimese kingituse sain juba eile kätte. Sain omale Nutribulleti, mida ma juba nii kaua nillinud oled. Tähelepanelik kaaslane mul, I must say. 

PSS! Kes loeb kokku, mitu korda ma selles postituses sõna “trenn” kasutasin? :D Wayyyy tooo much. :D