Olen oma seekordses ööbimiskohas veel täitsa üksinda. Kuulan Adele’i uut lugu (te peate seda kuulama!) ja mõtisklen igasuguseid mõtteid.

Sattusin kogemata ühe artikli peale, mis oli nii ilus ja liigutav ning asjadele jälle huvitava perspektiivi andis.

Ja lõpuks jõudsin ma mõttele, et olgugi, et ma viimasel ajal ainult halan ja virisen, on mul tegelikult palju asju, mille üle õnnelik olla. Öeldakse ju, et tuleb rõõmus olla selle üle, mis sul on, ning vähem muretseda asjade pärast, mida sul (veel) pole.

Ma olen õnnelik selle üle, et:

• mul on maailma parim peika/elukaaslane. Mida aeg edasi, seda rohkem ma teda hindan. Ma arvan, et ilma H.-ta oleks ma juba ammu väike hulluke valmis. Praegu hoiab tema mind ikkagi mõistuse juures, on nii suureks toeks, julgustab mind ja mis peamine, usub minusse!
• mul on maailma parimad vanemad. Ma olen küll täiskasvanud ja “suur” inimene, aga vanemate tugi on minu jaoks väga oluline. Lisaks sellele on mul nii muhedalt lahe isa, kellelt ma ka oma goofy‘ma poole olen saanud ja ema, kellelt rahaga ümber käimist õppinud olen (ja oii, kuidas see praegu kasuks tuleb). 🙂
• mul on vägevad sõbrad. Nad kõik on väga erinevad, aga neis kõigis on midagi sellist, mida ma nii väga nende juures armastan. Ma armastan, et mu sõbrad mõistavad nalja ja oskavad mu pisarateni naerma panna. Mul on sõbranna, kes teab vaid ühest pilgust, missugune tuju mul on ja kuidas mind kõige paremal viisil lohutada ning toeks olla. Mul on sõbranna, kellega ma reisiks hea meelega terve maailma läbi, sest ta on nii kartmatu ja vinge, et meil oleks kõige lõbusam aeg üldse! Nad kõik on imelised. See tugi, mis ma oma sõpradelt saan, on kirjeldamatu! Ka Tartus olemine on läinud palju rõõmsamaks just tänu neile armsatele inimestele!
• mul on see blogi siin. Kas te kujutate ette ka, kui rõõmus ma olen iga kommentaari üle, mis siia ilmuvad. Ma olen nii rõõmus, kui mõne postituse alla tekib arutelu ja inimesed tõesti kaasa mõtlevad. Mul on koht, kuhu ma saan iga oma mure kirja panna, end välja elada ja ma saan vastu alati nii palju toetavaid ja julgustavaid sõnu, et ühel hetkel nii hirmsana tundunud olukord polegi enam nii hirmus. Ja see kõik tänu teile!
• ma olen terve! Do I need to say more?
• mul on soe kodu! Ma olen end uues kodus nii mõnusalt sisse seadnud ja ma tunnen end seal tõesti hästi.
• mul on mega hea voodi. 😀 Sellise asja üle võib inimene ju ometi õnnelik olla?
• mul on äge töökoht! Ma lähen alati põnevusega tööle, sest ükski päev ei ole samasugune. Mu töö pakub mulle pinget, see muudab mind rõõmsamaks ja pakub täpselt nii palju vaheldusrikkust, et sellest kõigest ära tüdineda tundub küll võimatu.
• ma olen oma elus just siia punkti jõudnud. Ma tegelikult ka ei mõista, kuhu said need kolm aastat bakas. Olgugi, et kool mulle nii palju stressi valmistab, pean ma siiski õnnelik olema, et olen suutnud nominaalajaga ära lõpetada bakalauruse ja suutnud sama jutiga sisse saada magistriõppesse.
• mul on võimalik nautida kõike seda, mida elul pakkuda on, ilma takistusteta! Ma näen, kuulen, liigun, saan ümbritsevast aru ja olen võimeline elama täisväärtuslikku elu. Miks mitte seda siis teha?

Teate, kui vahva oli praegu kõigele positiivsele mõelda. Veidi vastuoluline peale eelmist postitust, aga vajalik.

Minu väike üleskutse teistele blogijatele. Pange ka kirja 10 põhjust, mille üle teie õnnelikud olete. Olgu need nii suured või väiksed asjad tahes.

Mina keskendusin praegu natuke suurematele asjadele, aga ma võiks vabalt veel lisada näiteks seda, et ma olen rõõmus, et homme on pühapäev ja ma saan lõpuks koju, või et mul on valmis tehtud kodutöö, mille tähtaeg on alles kolmapäeval. 🙂

Õnnelik turist Times Square’il.