100-eurone motivaator

Käisime eile H.-ga Kristiine ostuööl. Kuna ma pole omale juba ammu midagi lubada saanud, otsustasin, et näpistan natuke sünnipäevaks saadud rahast, et omale midagi leida. Ma olen üsna kitsi raha välja käima ja kuna meil on suveks väga kindel reisiplaan, tahan ma iga sendi, mis kuskilt üle jääb, kõrvale panna.

Ma olen omale juba umbes kolm aastat otsinud uut mantlit. Mul on pirnikujuline keha, mis on mu otsingud väga keeruliseks muutnud ja mingi hetk andsin juba alla.

Aga eile leidsin ma selle ühe ja õige, just sellise mantli, millest ma kõik need aastad unistanud olin. Mantel on must, kapuutsiga ja kellukese lõikega. No ideaalne!! Muidugi oli seda järel ainult kaks suurust – S ja XL.

S on mulle täpselt paras. Ilusti kehas, teeb keha väga peenikeseks, no tõesti väga TÄPSELT paras. See aga tähendab seda, et ma ei tohi mitte mingil juhul enam paisuda. :D Maksis mantel minu jaoks piisavalt palju, et ma tahan seda nüüd küll ikka mõnda aega kanda. Seega on mul nüüd pükste, kleidi või pluusi asemel hoopiski motivatsiooni-mantel.

Mis on teie riidekapis see, mis teid motiveerib?

12227243_1150519788293223_622419006_o

Ei ole kõige parem pilt, aga mis sa õhtul telefoniga ikka loodad saada, eksole. Aga ilma pildita ei saaks te ju aru, millest ma räägin. Võite peale minu ka meie esikut vaadata. :D

Laura

13 mõtteid “100-eurone motivaator

  1. seda on nüüd väga naljakas kirjutada, aga see mantel on ideaalne õpetajamantel! kõige paremas mõttes! selline soliidne ja korralik, aga samas mitte igav :)

  2. Üldse mitte paha pärast, aga, Laura – kas sa ei ole mõelnud, et äkki sul on söömishäire? Loen pidevalt su postitusi sellest, kuidas sa (enda väitel) tohutult õgid ja suur ja paks oled ja juurde võtad ja.. Pildilt vaatab vastu täiesti sale ja normaalkaalus naisterahvas.
    Hetkel jääb küll mulje, et see “olen paks” on lihtsalt tähelepanu saamiseks ja tegelik probleem on midagi tõsisemat (söömishäire).

    1. Ma olin suvel päris kindel, et mul on söömishäire ja olin valmis juba spetsialistide poole pöörduma, aga lõpuks takistas mind ikka see, et “ah, küll läheb üle”. Nüüd on elus hästi palju muid pingeid ja söömishäire peale ma mõelnud ei ole, aga ma tean, et minu suhe toidu ja iseendaga ei ole terve (tervislik).

      Tähelepanu ma enda meelest küll ei otsi, kirjutan täpselt seda, mida tunnen.

  3. Mu mehe õde kinkis mulle ca 300€ Larph Laureni teksad, mis ei lähe mulle jalga, sest mul sisekintsu pekk :D eks ma ikka usun, et ükspäev nad mulle jalga lähevad. Ise ma ei maksas muidugi iial sellist raha pükste eest!

    1. Mina ka ei maksaks. :D Aga kuna sul sellised kallid püksid olemas on, oleks ju tegelikult tõesti tore, kui need ühel heal päeval jalga läheks. :D

  4. Heh :) Vaatasin seda mantlit Montonis mitu kuud ja ei raatsinud osta. :) Mulle ka nii hullult meeldis, kuidas see seljas istus. Õnneks leidsin endale kärtspunase mantli, mis on veel rohkem mina :D
    Sulle sobib igatahes ideaalselt! :)

    1. Ma olen ikka musta fänn. :D
      Me käisime siis, kui oli poes -20% ja sain natuke alla. Aga isegi, kui poleks olnud seda -20%, oleks ma vist ikkagi selle ära ostnud, sest see lihtsalt oli nii minu mantel. :)

Leave a Reply