IMG_19741

Kiirekiirekiire.

Eilne ja tänane päev läksid ikka väga ruttu.

Sain eile oma vanatädiga kokku, kes oli teel Võrru, kuid tegi Tartus vahepeatuse. Istusime bussijaama kohvikus ja saime muljetada. Väga tore oli. Õhtul istusin kodus, püüdsin õppida. Rõhk sõnal püüdsin.

Tänased loengud möödusid ikka väga ruttu. Noh, ega ma midagi suurt kaasa ei teinud kah. Teise loengu ajal arvasime Anettega, et palju põnevam on uurida erinevaid pulmablogisid ja ilusaid pilte. Eiei, pulmi pole oodata. Lihtsalt oli väga tore aega sisustada. Peale loenguid lippasime raamatukokku, et koos väikse studygroup’iga õppida. Kolme tunniga jõudsime ainult kolm teemat läbi võtta. Seepärast pean ma nüüd ja kindlasti veel homme väga intensiivselt õppima.

Kella nelja paiku sain Agnesega kokku, keda polnud sada aastat näinud. Istusime alguses minu juures ühikas, hiljem käisime Lõunakeskuses, et mulle uued saapad leida. Uskumatu, kui kesine valik Eestis ikka on. Ehk veel tuleb midagi uut, sest vanad saapad lagunesid jalga ära ja uued on lihtsalt hädavajalikud.

Aga mulle meeldis tänane päev. Õpin igapäevaga iseennast ja oma ümbritsevaid tundma ja mulle meeldib see, mis ma teada saan. Olen leidnud just õiged inimesed enda ümber, kellega saab Tartus veedetud aeg kindlasti meeldiv olema. Ja võib-olla leian ma omale just siit sõbrad kogu eluks. Juba praegu on mul selline tunne ja see tunne on nii hea, nii kuradi hea!

Homme aga koju ja siis naudin meeletut nädalavahetust! Can’t wait, my darling!

Kunagi oli suvi, ja ma polegi normaalne olnud.

20120918_1913251

Puhkust palun.

Täiesti uskumatu, kuidas ma juba neljanda koolinädala alguseks omadega nii läbi olen. Tänane oli ikka ränk, just sellepoolest, et võitlesin pidevalt unega. Aga elasin üle. Praegu mõtlen vaid nädalavahetusele ja loodan, et sellest tuleb üks mõnus väike puhkus, kus ma ei pea mõtlema millelegi muule, kui selle, et mul on hea olla.

Õnneks aitab mul siinsete raskustega üle saada üks äärmiselt armas tütarlaps, kes ilmselgelt saab aru, et ma temast räägin. (PS! ma pole purjus ja ei ütle seda ainult suusoojaks :D)

Aga kuna mul pikka juttu ajada pole, siis lisan mõned pildid Andriga siin veedetud ajast.

Väga viltune pilt, aga rebased on siin teemas.

Et meid koos ka sel päeva jäädvustada.

Add caption

Kohustuslik

Võitlus väsimusega

See on täiesti uskumatu, kui laisk ma olen. Ei viitsi kaasa teha loengutes, rääkimata kodus õppimisest. Mul oli täna kahe loengu vahel neli tundi pausi ja selle asemel, et õppida ma muidugi magasin. Aga uni on oluline, eksju?

Ülikool on tore, aga nii uskumatu kui seda minu suust ka kuulda poleks, tunnen ma, et see nagu ei sobiks mulle veel/praegu. Olen õppimisest väsinud. Ja täna hakkas alles neljas nädal siin. Mul on toredad kursaõed ja toredad elukaaslased ja kõik, aga ma ei jaksa õppida. Ma loodan endiselt, et ehk see läheb üle, eriti peale tulevat nädalavahetust, sest see on just see, mida ma praegu vajan.

Aga tõepoolest, kursaõed on mul toredad. Täitsa uskumatu, et nii lühikese ajaga on meil kuidagi täitsa ühtne seltskond tekkinud. Väga chill!

Ja juhuu, ma leidsin telefonijuhtme üles, homme saab mingeid pildikesi!

Äratus on mul seatud kella kuueks hommikul, et õppida. Praegu ei suuda ma end lihtsalt sundida, hommikul ei jää mul aga muud üle.

Kallipai,
Laura.

Endiselt nädalavahetuse lainel

Jõudsin umbes 22.30 aeg ühikasse. Rongisõit läks ruttu õnneks. Nüüd olen suhteliselt väsinud, aga kuna lubasin nädalavahetusel kirjutada, siis nüüd ma seda teen.

Kõigepealt siis sellest, mis me Andriga tegime, kui ta Tartus oli.

Peale ärevaid loenguid jõudsin teisipäeval umbes nelja paiku ühikasse. Viimast pannkooki küpsetades jõudis Andri siia. Tutvustasin Andrit oma elukaaslastele ja maiustasime värskete pannkookidega. Sättisin ja umbes kuue paiku läksime linna peale. Käisime läbi ka Tasku ja Kaubamaja, noh nii huvi pärast ja Andri otsis uusi teksaseid ka. Jalutasime vanalinnas, näitasin “must see” kohti talle ja lõpuks maandusime Lõvisüdame kohvik/baaris. Linna peal oli muidugi ka rebaseid, keda rõõmuga ristiti, nii et õhtust süües sai natuke naerda ka. Kuna mu ema saatis meile siia õunakoooki, siis suundusime peale õhtusööki ja väikest jalutuskäiku ühikasse. Kõhud täis, ei viitsinudki me suurt muud tehagi kui üksteise kaisus lebotada, käisime veel Katre juures mulle telekapulti toomas ja sellega õhtu lõppes ka. Magamisega olid omad lood. Jäime algselt Andriga siia pisikesse voodisse koos magama, aga pool ööd magasin ma põrandal, sest see voodi on tõesti väga väike. Saime hakkama.

Järgmisel hommikul pidin mina muidugi juba kell 8 loengus olema. Nii jäi Andri siia magama. Jõudsin kell 12, sõime, kes lõunat, kes hommikust ja suundusime Aura veekeskusesse. Mõnus kolmetunnine lõõgastus. :) Peale seda käisime Lõunakeskuses, sõime, käisime paaris kohas veel ja kella kaheksa paiku õhtul hakkas Andri kodu poole sõitma. Ma pidin muidugi muretsema, sest ilm keeras ära ja pime ja Tartu mnt pole just meeldiv tee. Aga kõik läks hästi ja meil oli koos tore. Tegin telefoniga pilte ka, aga ma ei leia endiselt juhet üles, ja mu arvuti ei leia telefoni bluetoothiga ka ülesse. Aga ehk kunagi õnnestub pilte ka lisada.

Järgmise nädalavahetuse veedame Vihula mõisas, et ikka korralikult ka tähistada.

Neljapäevane pidu algas väga meeleolukalt, aga kuna Illusioon oli ilmselgelt 1000 inimese jaoks liiga väike, siis läksime laiali juba enne kella kahte. Pole kunagi enne sellist olukorda olnud, kus klubis pole lihtsalt astumise ruumigi. Õudne! Mulle enam nii ei meeldinud. Ja sellepärast tulimegi nii vara ära.

Reedel jõudsin pool kaheksa õhtul koju. Küll see kodu on ikka armas nüüd. Ma muidugi kappasin õige pea Andri juurde, kus mind Johanna ootas, aga siiski. Üldiselt ma suurt midagi nädalavahetusel korda ei saatnud. Põhilise aja veetsin Andri juures.

Naljakas seik oli aga vanaema juures, kuhu ma ka ikka jõudsin. Vanaema küsis minult venna ja Marve juuresolekul, et “ütle, Laura, nüüd ausalt, kas Andri on kallim, kui te vähem näete?” Vanaemalt küll sellist küsimust ei oodanud, aga vahva. :) Tõepoolest on Andri mulle veel kallimaks muutunud ja ma olen aru saanud, kuidas mul vedanud on.

Nüüd tuli küll üks pikk postitus ja kes läbi viitsis lugeda on tubli.

Olge tublid.
Laura.

Kuulge, lähme peole!

Peale eile õhtust vähekest muretsemist jäin magama umbes kella 23 aeg. Äratus oli 7.15 ja miskipärast oli ikka väga raske ärgata. Kohustused aga ootasid ja jõudsin ilusti loengusse ka. Iseenesest on jah nõme nii vara ärgata, aga nii hea on juba kell 12 vaba olla.

Tulin peale loenguid koju, vahetasin kotti ja läksin rattaga linna peale asju ajama. Sain kätte uue pangakaardi ja käisin bussipileteid trükkimas. See oli ikka omaette kogemus. Ma ei leidnud bussijaamast automaati, kust piletit trükkida, seepärast läksin infosse/kassasse. Küsisin teenindajalt, kus see automaat on, tädike küsis pileti numbrit ja printis pileti välja. Ütlesin, et mul veel üks pilet. Selle peale ei saanud mingit vastust, vaid mulle prinditi teine täpselt samasugune pilet. Seisin siis uuesti järjekorras, ütlesin tädile, et noh sassi läks, mul teine pilet. Oii, millise pilgu ma sain, pole kunagi näinud, et üks klienditeenindaja nii ülbe on. Ikka ju juhtub, et räägitakse üksteisest mööda, mille kuradi pärast sa mind sõimama hakkad siis? Peale sõimu sain lõpuks ka teise pileti kätte. Lisaks käisin üliõpilasesinduses ja poes.

Koju jõudes, istusin natuke netis ja kerisin magama. Mõnus! Õhtuks keetsin omale kartuleid, uskumatu, et ma midagi isegi viitsin teha.

Nüüd hakkan aga peoks valmistuma. Illusioonis on rebaste pidu. party all night! Ja homme saan koju, jess.

Homme kirjutan ehk midagi pikemalt.

Olge tublid :)
Laura.