224062_374218739337875_1890573323_n1

Talv tuli, et jääda.

Tundub, et nüüd saame tõesti öelda, et väljas on talv. Mulle nii meeldib. Järgmiseks nädalaks lubab juba korralikke külmakraade ka, brr.

Eileõhtune äkkotsus Retrole tantsima minna oli ju iseenesest täitsa vahva. Sain end jälle välja tantsida, olgugi et viimasel ajal tundub mul küljes olevat mingisugune tropimagnet. Oeh, on ikka igasuguseid olemas.

Väljaskäimine tähendas aga vähest uneaega. Hommikul kell 8 oli eesti keel ja kella 10st kuni 17ni olin raamatukogus. Homme on VIIMANE anatoomia&füsioloogia töö ja no, et ikka kirss tordile panna, on see töö seekord minu jaoks ikka erakordselt raske. Palju pähe tuupimist. Ei meeldi!

Istusime Lindaga Raatuse fuajees ka ja proovisime õppida, üks hetk ma tundsin, et nüüd on kõik ja miski ei jää meelde. Nii tahaks hoopis välja lumme möllama minna. Lumeingleid ja lumememmesid tegema.

Üks mõnus hetk ka päevas – jutuajamine Temaga. Ehk läheb kõik veel hoopis teistmoodi, kui ma arvasin.. eks elu näitab, just. Suutsin muidugi keset raamatukogu nutma ka hakata, hurraa!

Ühesõnaga üks mittemidagi ütlev päev.

Homme samal ajal istun ma juuksuritoolis. Ei jõua ära oodata, sest see tähendab seda, et olen üle elanud KT ja jõudnud bussiga ilusti Tallinnasse.

Seega võib postitust suure tõenäosusega oodata alles laupäeval, kui siiski, sest ilmselt tuleb laupäev tegus ja õhtul piduuuuuu!

Olge mõnusad ja olge liikluses ettevaatlikud, eks :)
Laura.

15155_10200161507905641_1686433778_n1

Laura 20!

Nüüd ta siis tuli. Uus elukümnend. Mulle meeldis väga Triinu saadetud kaardis lõik:
“Ehk ongi 20. eluaasta täitumine märgiks, et keerame elus uue lehe? Alustame seda mängu uuesti ja mängime uute reeglite järgi? Ja ehk polegi see nii halb mõte?”

Hommik algas üsna vara ja traditsiooniliselt. Vanemad laulsid mu ülesse, ühine kartulisalati ja koogi söömine. :)
Viisin ema hommikul tööle, ise käisin Keila koolis. Mul oli vaja üht õpikut raamatukogust. Rääkisime pikalt Helvega, käisin näitasin Sidorovale nägu ja lõpuks istusin pooltunnikese Kai ruumis. Kai ütles ka nii vahvalt, et minust pidi positiivsust õhkuma. Vahepeal helistas Marve, kes mulle sünnipäevalaulu laulis. :)

Läksin koju. Käisin pesus ja panin asjad kokku. Tädi Juta käis mind veel õnnitlemas. Täpselt kell 11.22, kui sündinud olen, sain ühe ootamatu kõne. Aitäh Andri, et mind nii täpselt meeles pidasid. See tähendab mulle palju.  It kinda made my day!

Käisin veel korra Keilas emal järgi ja kell 14 startisin linna poole, et kell 15.00 täistunniekspressiga Tartu poole sõitma hakata. Väga VIP sõit oli, üksinda esimeses reas. Vaatasin “27 dresses” ära, kuulasin muusikat. On ikka mugavaks tehtud see bussisõit, mõnus.

Jõudsin 17.30 Tartusse. Ühikas ootas mind Angela, sain suure kallistuse ja üliilusad kõrvarõngad kingituseks. Brita käis ka ühikast läbi, tõi Wernerist nämmasid kooke, mitte et mul pidi see nädal paastunädal tulema. :)
Pakkisin asjad lahti, toimetasin natuke, sättisin ja kell 20 saime tüdrukutega Suudlevates tudengites kokku.
Väga meeleolukas õhtu, palju nalja ja naeru. Jah, ma olen seda juba vähemalt 100 korda öelnud, aga mul on tõesti nii suurepärased inimesed ümber, et see on lausa uskumatu. Lõpetasime õhtu minu juures kräsupea söömisega. Sain täitsa normaalsel ajal magama.

Lisaboonusena sain eile Londonist kaks saadetist. Kaardi ja pluusi Liiselt ning kaardi Triinult! Nii täpselt ajastatud :) Aitäh teile, kullakesed.

Kokkuvõttes – mul oli tõesti tore päev. Neid, kes meeles pidasid, oli ikka mitmeid ja see kõne Andrilt, endiselt uskumatu aga väga meeldiv üllatus.
Eriti meeldis mulle aga Verekeskuselt tulnud sõnum: Verekeskus õnnitleb sind 20. juubeli puhul! Doonorina oled paljudele kinkinud nende järgmise sünnipäeva. Täname Sind kogu südamest.
See oli lihtsalt väga armas sõnum :)

Laupäeval toimub suurem tähistamine. Ei jõua ära oodata, sest tõotab lõbus tulla.

Panen siia natukene pilte ka, aga võimalik, et tuleb üks lisapostitus koos kingitustega ja veel mõne laheda pildiga, sest ma tark võtsin kaasa küll digika aga juhet, millega pildid arvutisse panna, mitte. Seega, hoidke ikka silm peal blogil. (Varjatud reklaam :D)

Olge tublid ja veelkord aitäh teile, et olemas olete.
20-aastane Laura. (:

Loogiline järjekord piltidel puudub.. 

Anette :)

Ann & Laura

Tüüpiline Laura, kes käituda ei oska. Juliaga.

Helena & Angela

Rammumees 2012!

Kaarsilla romantika

Udusse mattunud Tartu

Laura & Laura – tervitused Lindale, kes meiega tervislikel põhjustel ühineda ei saanud.
Natuke eputrilla ka.
uuups..

I won’t give up!

I don’t wanna be someone who walks away so easily
I’m here to stay and make the difference that I can make
Our differences they do a lot to teach us how to use
The tools and gifts we got, yeah, we got a lot at stake
And in the end, you’re still my friend at least we did intend
For us to work we didn’t break, we didn’t burn
We had to learn how to bend without the world caving in
I had to learn what I’ve got, and what I’m not, and who I am

Kuulake, kui ilus laul.

Ma ei anna alla!
Iga asi juhtub ju põhjusega. Püüan sellest midagi õppida, leida parema enda. Teha rahu sellega, mis oli ja loodetavasti keerab elu üsna pea uutele ja parematele radadele, et ükskord saaksin jälle öelda: “Olen õnnelik.”

Käisin eile ujumas – olen 5 kg kergem ja see on ju ütlemata vahva?

Ja sünnipäev on ukse taga põhimõtteliselt.

Laura.

Oled sa mõelnud või tundnud, et mis saab, kui …

Ma mõtlen iga päev sellele, et mis siis kui… Ketran samu asju iga päev peast läbi. Ma olen tõesti nii väsinud. Jõud hakkab otsa saama. Ma ei suuda oma emotsioonidega võidelda, ja tihti saavadki nad minust võitu. Ma tahaks röökida, karjuda, lõhkuda ja ära kaduda. Ja tulla tagasi siis, kui kõik on möödas, kui mina olen uuesti ühes tükis. Aga mul pole mitte kuskile põgeneda ja kas pea liiva alla peitmine olekski lahendus? Ilmselt mitte. Kuigi ma lähen iga õhtu magama mõttega, et äkki ma ei pea enam tõusma või et ehk saab see õudusunenägu läbi. Aga lõppu ei paista kuskilt tulemas, ja sellest on juba üle kuu aja möödas..

Arvasin, et suudan tugev olla. Mitte välja näidata seda, milliseks ma muutunud olen. Ilmselgelt ei õnnestu see mul kuigi hästi. Ma olen teinud üsna mõtlematuid asju, ma ei kahetse neist ühtegi, kuid “endine” mina ei teeks kunagi midagi sellist. Või, kes see “endine” mina üldse on? Ma ei mäleta enam seda rõõmsameelset, hakkajat ja enesekindlat tüdrukut, kes lõi igas ürituses kaasa, viskas nalja ja rõõmustas ka pisemate kordaminekute pärast. Seda inimest pole enam.

Eile tegin ma midagi, mis oleks pidanud mind aitama. Kas aitas? Ma ei tea.

Mida kuradit ma siis väärt olen?

Peaksin õppima. Mõtlema vaid kooliasjade peale, sest nii palju on teha. Mida mina teen? Halan ja nutan. Tahaks iseendale restardi teha. Uuesti alustada, taaskäivituda, olla parem inimene.

Ja miks ma seda kõike siia kirjutan? Need, kes mind tõesti tunnevad, teavad, et olen alati kõik endast välja rääkinud ja väljapoole elanud. Blogi on minu jaoks praegu see üks võimalus, kuhu ma saan oma mõtted kirja panna. Kas see on õige koht, ma ei tea. Ma ei tea, kes tegelikult seda blogi loevad ja kuidas sellesse suhtutakse aga üldiselt on mul üsna suva. Minu elu, minu otsused ja minu valikud. Olen mõelnud, et äkki peaks blogi privaatseks tegema.. siis saaksin ma valida, kes seda lugeda saavad ja kes mitte. Ometi, kui ma sellest jamast ükskord üle saan, suudan ma jälle ju ainult oma igapäevastest tegemistest kirjutada, siis poleks mul ühegi lugeja vastu midagi. Peab mõtlema.

Siinkohal oleks mõistlik lõpetada lausega: “What goes around, comes back around.”

Olge tublid.
Laura.

It is scary how people that claim to love you a lot can leave you behind so easily and have no regret while it tears you up on the inside.

juuksed1

Natukene veel

Mul on lihtsalt nii siiber nendest anatoomia&füsioloogia töödest. Kolm tükki veel.

Minu “põnev” päev:

  • Käisin loengutes – arengupsühholoogia oli põnev. Ka selles loengus öeldi, et praegu oleme selles eas, kus valitakse ja vaadatakse erinevaid partnereid. Aga ilmselgelt oleks mõistlik enne mõelda, kui tormama hakata… Või?
  • Meil oli juba eile õhtul Lindaga kiusatus Hessi minna. Eile suutsime vastu panna, täna sõime lõunaks rämpsu. Aga vahel harva ju võib?
  • Õppisin paar tundi raamatukogus. 
  • Käisin Taskus ja tegin iseendale kingituse ilusa pesu näol.
  • Lebotasin ühikas. Angela viis mind kurssi oma põneva ööga. Öö oli ka mul “põnev”. Naljakas on teha nägu, et sa magad, kuigi und pole.
  • Õpin. Siis veel õpin ja peale seda õpin ka.

Püüan täna normaalsel ajal magama minna ja ärgata ka normaalsel ajal. Siis on homme pea selge ja töö läheb ka ehk hästi. Ja siis peale loengut, hops, bussile, juuksurisse ja peole!!

Olge tublid,
Laura.

Vot, kui ilusad juuksed mul kunagi olid