2013-02-27-16.00.021

“Home is where the heart is.”

Olen ennast nüüd kodus sisse seadnud. Nii hea on!

Käisin eile õhtul StudentTouri kokkusaamisel. Nägin ära inimesed, kellega suvel maailma vallutama läheme. Uued tutuvused on alati lahedad ja tundub, et üks tutvus sai eriti hästi sobitatud. Hehehee! ;)

Püüan see nädalavahetus natuke lebomalt võtta.Võiks paari koolitööga alustada, et jälle viimasele minutile ei jääks. Ja oma laia voodi mõnusid naudin kindlasti ka.

Polegi nagu pikka juttu.
Ilmselt on tegemist viimase “avaliku” postitusega. Ja kui keegi pole mulle veel meiliaadressi saatnud, siis on selleks viimane aeg.

Seniks aga,
head ööd! :)
Laura.

Tuunisin natuke oma seina. Väga mitu olulist inimest on veel puudu, aga see viga saab ka varsti parandatud. :)

574686_495969773800387_1247100240_n1

“Let us dance in the sun, wearing wild flowers in our hair.”

Kell on kaheksa, aga ma olen juba teki all ja pesus on ka käidud.

Läksin eile õhtul juba kell 22 magama, sellegipoolest oli hommikul kell 7 väga raske tõusta. Õnneks oli hommikune neljatunnine seminar põnev. Õppisime ilmekalt teksti lugema ja inimeste(laste) kuulamist. Kõlab jabur? Tegelikult on need kaks asja ikka väga rasked. Väga huvitav oli ja õppejõud on ka super muhe mees. Pedagoogilise psühholoogia seminar läks ka õnneks ruttu.

Käisin peale kooli Kaubamajast läbi ja läksin Katre juurde. Tegime vesipiipu ja püüdsime üksteise tegemistega järje peale saada.

Motivatsioon on nullis ja väsimus on peal. Kevad, palun tule ruttu, sest siis saab suvi ka juba tulla!

Pikka juttu pole, sest silm vajub juba kinni. Ilmselt lähengi varakult magama, sest homme on pikk koolipäev ja õhtul toredate inimestega kohtumine, aga sellest räägin siis, kui asi toimunud on. :)

Head ööd,
Laura!

Ära unusta mulle oma meiliaadressi SIIA  kirjutada.

blogisse11

“Nägemist, ma lähen alla.”

Palun vabandust, et nii pikk vahe sisse jäi. Nädalavahetus oli tegus ja unetunde oli ka vähe, blogimiseks ei jäänud aega lihtsalt. See-eest on antud postitus hiiglaslik.

Blogi läheb kinniseks 1. märtsil. Ärge siis unustage mulle meiliaadresse kirjutada. :)

Sain üks päev väga ootamatu kirja. Aitäh! Mu sisetunne ei petnud mind ka seekord.

Neljapäevane väljaskäik Piretiga pidi plaani järgi rahulik tulema. Tegelikult kujunes õhtu/öö oodatust palju meeleolukamaks. Ma jõudsin küll kell 5 juba ühikasse, aga magama sain alles kell 9. Piret näiteks ei jõudnudki magama ja läks koju jõudes otse tööle.

Kuna Angela läks nädalavahetuseks ära, kutsusin Liise Tartusse. Kõikide takistuste kiuste jõudis ta reede õhtul siia ja meeleolukas koosviibimine sai alata. Käisime Illusioonis Bad Jamil. Muidu oli kõik väga vinge aga mul õnnestus kellegi peaga korralik litakas saada nii, et pea tuikas tükk aega. Lisaks talluti mu jala peal, sõimati nägu täis ja kellegi käega sain ka vastu vahtimist. Väga piinlikkuse olukorda sattusin ka Liise pärast, aga noh, mis seal ikka. :D Too õhtu saime magama juba kella viie paiku hommikul.

Laupäev oli meil väga tegus. Suutsime kella ühe aeg üles tõusta ja kell kaks olime juba linna peal. Käisime läbi mitu kaltsukat. Päris nukker olukord on nende second hand’idega. Kõik on nii kalliks läinud, et allahindluste aeg saab poest uue asja odavamaltki. Mul õnnestus paar asja siiski leida. Shoppasime Kaubamajas ja Taskus ka. Kulutasime mõlemad päris korralikult raha, aga kõik oli seda väärt. Õhtusöögiks oli pitsa. Nämmnämm.

Kui oma shopingtuurilt tagasi jõudsime, oli kell juba kaheksa õhtul ja aeg jälle sättima hakata. Tutvustasin Liisele Treppi ja oma lemmikuid shotte. Hiljem läksime Põhja-Tallinna kontserdile. Eelmine kord kui P-Tln Tartus oli, polnud mul kellegagi neid kuulama minna, nüüd ei jäänud Liisel midagi muud üle, kui minuga kaasa tulla. Väga lahe kontsert oli! Viskasime näppu ja tantsisime korralikult. Öö jooksul jõudsime läbi käia veel teised põnevad Rüütli tänava kohad: Nälg, Armastus, Pool Kuus. “Miks Armastus nii kaua lahti on? Sest armastuse leidmine võtab aega.” Magama saime hommikul kell 10. Aga ega me ei saanud Liise viimast päeva Tartus maha magada. Kell 14 ajasime kargud alla ja käisime Lõunakeskuses.

Olime õhtuks ikka päris läbi. Sellegipoolest oli nädalavahetus väga meeleolukas ja lõbus. Täitsa kurb oli, kui Liise minema pidi. Samas: “Sa armastad inimest tõeliselt siis, kui tunned, et vahel tahaks ta ära tappa.” käib totally meie kohta. :D

Kui täna hommikul äratus kell 7 laulma hakkas, vajutasin ma selle muidugi kinni. Jõudsin loengusse poole pealt, aga vähemalt jõudsin kohale. Täna tuleb tubli olla ja õppida. Good luck, eksole.

Laura :)

Tartu kell 7 hommikul

Päikesetõus Raatuse fuajeest

 Võid endale suure pai teha, kui siiamaani vastu pidasid. :)

Pane tähele!

Nali sai nüüd läbi.
Kui sa tahad mu blogi edasi lugeda, saada mulle oma meili aadress, kas facebooki, siia kommentaaridesse või mulle meilile laura.kask92[ät]gmail.com. Isegi, kui me ei suhtle, olen suht kindel, et võid mu blogi edasi lugeda. Tahan lihtsalt edaspidi ülevaadet inimestest, kes minu mõtteid loevad.

Blogi läheb kinni 1.märtsil.

L.

542648_553658731325171_404219723_n1

“Those who do not move, do not notice their chains.”

Olin eile täitsa asjalik. Koristasin ära riiulid, kapi ja sahtlid. Kõik on nüüd nii korras, et endal on ka imelik. Vaatasime Angela ja Piretiga kaks filmi ära ning TÜ Eedeni võrkpallimängu jõudsin ka vaatamas käia.

Neljapäevased koolipäevad mulle meeldima ei hakka.

Õhtul lähme Piretiga ilmselt Treppi ja pikk nädalavahetus võib alata. Täitsa mitu plaani ka juba. Vaheldus missugune. :)

Ja ilmselt saan varsti rikkaks, sest keegi ei tunne mind viimasel ajal esimese korraga ära. Tänane ohver oli Katre. Teda oli tore näha, mis siis et ainult viivuks. :)

Olge musid,
Laura.