aasta20131

Aasta 2013!

Kuna aasta 2013 on valmis minema, et uus ja loodetavasti parem, aasta 2014, saaks tulla, mõtlesin natuke tagasi vaadata. Surfasin läbi oma blogi, et leida need sündmused, mis sellest aastast kaasa võtta. Enda üllatuseks ei olegi see aasta nüüd nii sündmusterohke olnud. Aga hakkame siis algusest…

Eelmine aasta ennustasin omale uueks aastaks seda: 

“Mida aga 2013. aasta mulle tuua võib?
Elan nüüdsest ainult hetkes. Elu on näidanud, et liigne planeerimine ei lõppe kunagi hästi. Üks asi on uue aasta juures aga kindel – ma ei veeda oma suve Eestis!!!! :) Kolm kuud maailma avastamist. See on nüüd küll miski, mida ma poleks suhtes olles kunagi teinud. Maailm on ju valla! Lendan nüüd mõnda aega üksinda ja tunnen rõõmu ka kõige pisematest kordaminekutest.”   Lugeda saab seda siit: Aasta 2012!

Lubasin endale, et elan hetkes ega mõtle liiga palju ette. Mingi aeg ma isegi suutsin seda teha ja võib isegi öelda, et nautisin mõnd hetke ehk liiga paljugi. Aasta lõpp on aga käest läinud, analüüsin kõike üle, mõtlen liiga palju. Proovime seda siis järgmisel aastal uuesti.

Suve ei veetnud ma tõepoolest Eestis ja see ongi minu selle aasta kõige suurem mälestus. Kiikan päris tihti suvepilte ja mõtlen, et kui lahe see kõik ikka oli, mis siis et raske. Õppisin selle kolme kuu jooksul enda kohta väga palju,  muutusin julgemaks ja avatumaks ning mis kõige ägedam, kohtasin ülilahedate inimestega. Ellujäämiskursus sai üle elatud ja suur kogemus oma pagasisse raskuseks juures.

Üksinda olen ma sel aastal tõesti lennanud. Ma ei saa aga öelda, et ma seda ilmtingimata nautinud olen, sest me kõik tahame ju kellegi jaoks tähtsad olla ja end armastatuna tunda, vanus ei mängi minu meelest siinkohal rolli.

Kas see 2013 on siis hea aasta olnud?

Ma arvan, et minu jaoks on see ülemineku aasta olnud. Natukene head, natukene halba, aga ei midagi liiga pöörast ega tähelepanuväärset (peale USA muidugi). Kindlasti oleks patt mainimata jätta need vapustavad inimesed minu ümber. Minu sõbrad teevad minust selle, kes ma olen. Just nende inimestega olen ma korralikult naerda saanud, nutta saanud ja saanud olla mina ise. Mida veel tahta?

Popp ja noortepärane on ikka uueks aastaks omale lubadusi anda. Ma tean paari asja, mida ma kindlasti uuel aastal teha tahan ja need panen ma siia kirja ka, siis ei lähe need meelest ja on ehk motivatsiooniks.

Aastal 2014:

  • Mõtlen vähem. Naudin seda, mis just praegu minu ümber on. Ei mingeid agasid, hirme või vabandusi. Ela, Laura!
  • Lähen suvel randa nina püsti ehk võtan end korralikult käsile ja teen nii, et peeglist vastuvaatav tüdruk oleks ilus nii väljast kui seest.
  • Reisin nii palju kui võimalik. See aasta võiks Euroopat vallutama minna ja seljakottidega seigelda. Kes on käpp?
  • Saan tervise korda!!!
  • Leian õnne. Lasen õnnel end leida. Olgu see õnn, mis kujul tahes. Ma tahan õnnelik olla!
Need viis üsna tagasihoidlikku ja täiesti saavutatavad eesmärki olen ma omale uueks aastaks seadnud. Las need olla minu järgmise aasta teejuhtideks ja loodame, et aasta tuleb seiklusrikas ning meeleolukas. 
pere väljasõit veebruaris/ märts/ isa 50. juubel/ suvi SD-s/ suvi LA-s/ suvi NY-s/ surf SD-S/ sügis Tartus/ katsetus punasega/ 21 sünnipäev

Teile soovin ma aga hästi lõbusat aastavahetust ning imeilusat uut aastat! Et mõni soovidest või unistustest täituks. Lisaks muidugi palju seiklusi, nalja ja naeru ning hoolivust!
Kallipai.
Laura.

2013-12-06-12.16.001

“The best and most beautiful things of this world can’t be seen or touched. They must me felt by the heart!”

Hästi palju erinevaid tundeid, liiga palju ülemõtlemist ja õnneks üsna korralik kogus nalja täis nädalavahetus.

Kohe kohe on käes selle aasta viimane päev ja saame järjekordsele aastale joone alla tõmmata, lehvitada ja uus avasüli vastu võtta. Vaatasin minagi 2013. aastale tagasi ja panin kirja, milline see aasta minu jaoks oli. Homseks on vähemalt üks asjalik(um) postitus olemas.

Aastavahetuse plaanid on tegelikult väga lahtised. Mõtlesin, mis ma mõtlesin, aga jään siiski Tallinnasse. Seega, kui kellelgi on mõni äge üritus Tallinnas toimumas, või lihtsalt mõni äge ettepanek, siis ma kuulan. :)

Pudru ja kapsad podisevad minus endiselt edasi ja ega vist enne valmis see kõik saagi, kui õige aeg. Oh well.. eks ma pea ka ükskord suureks saama. Praegu olen ma lihtsalt üks suur ülemõtleja ega oska elukesega midagi peale hakata, mis siis, et valikud võibolla, et liigagi selged on.

Sain nädalavahetusel esimese mitte nii positiivse küsimuse ask.fm-i. Kui ma arvasin, et mul on selliste asjade ees pigem paks nahk, siis ma pidin üllatuma, jõnks käis seest läbi ja tükk aega oli halb olla. Mis siis, et see küsimus/kommentaar polnudki midagi nii hullu, pigem selline… silmiavav. Aga noh, haters gonna hate anyway ja kõigile ei saa ega peagi meeldima.

Aga et ennast ikka “promoda” siis:

Ask fm – Küsige küsimusi.
Instagram – Follow’ge mind Instagramis.
Või kirjutage Facebooki.

Aga mulle meeldib autoga sõita.
Laura.
DSC072441

Jõulud Kaskedega.

Jõulud möödusid väga rahulikult ja seekord uskumatult kergelt. Suutsin endale antud lubadusest kinni pidada ja end kõhukoomasse mitte õgida. Nii hea oli endal olla. Lisaks sellele suutsin end jooksmagi ajada.

Traditsiooniliselt veetsime jõululaupäeva mu vanaema juures. Jõululaud ja kinkide jagamine. Eile käisime mu onupere juures, kuid leppisime seekord kokku, et kinke ei tee ja suure söömingu jätsime ka vahele. Jällegi oli mõnus kerge olla.

Päkapikud olid see aasta eriti vahvad ja ma sain kõik need pisikesed ja natuke suuremad asjad, mida soovisin. Ka veinipokaalid, mis kindlalt minu wishlistis olid, sain omale. Täna õhtusöögi ajal katsetasin ära ka.

Ma ei teinud üldse palju pilte seekord. Päris kurb.

Jõuluvana asemel käis meil see aasta hoopis Jõulusokk kinke jagamas. 

Jõuluvana õnnestus mul siiski kohata ja isegi ühele pildile saada. :)

Kuidas Teie jõulud möödusid?

Meid ema ja isaga oodatakse täna jälle külla. Seda, kuhu me lähme, ütlen homme, sest loodetavasti saab tänagi mõne ilusa pildi, mida siis homme näidata.

Kallipai.

murtha_full11

“Christmas doesn’t come from a store, maybe Christmas perhaps means a little bit more.”

Eilne päev läks nii kiiresti. Viimased jõuluostud, mõnus taaskohtumine sõbrannadega ja kõige lõppu veel venna sünnipäev ka.

Kuna mul endal midagi asjalikku kirjutada pole, mõtlesin, et vastan jõuluteemalisele küsimustikule.

  • Do you like Christmas? – Jah, mulle meeldivad jõulud.
  •  When do you put up the Christmas tree? – Kuna mu vennal on 23. detsembril sünnipäev, tõime kuuse alati alles 24ndal tuppa, et sünnipäev ja jõulud eraldi hoida. Vend aga kodus enam ei ela ja sellepärast tõime seekord kuuse tuppa 22. detsembril.
  •  Where do you put up the Christmas tree? – Meil on üliväike elamine, nii et kuusk võtab ühe päris suure osa meie elutoast. Aga ilma kuuseta ka ei oleks jõulud ju õiged.
  •  When do you put up your Christmas decorations? – Ema kaunistab elamist tavaliselt esimese ja teise advendi vahel.
  •  What decorations do you put up? – Meil on akendel kolmnurgad, jõulukardinad ja mõni jõulusem küünal.
  •  Do you give Christmas presents to anyone? – Teeme oma perekeskis kingitusi.
  •  Are you good at wrapping presents? – No väga hea nüüd küll pole, aga saan hakkama.
  •  When do you open your Christmas presents? – 24nda õhtul, kui suur sööming on maha peetud, hakkame kinke jagama ja avama.
  •  What does your family usually eat for Christmas dinner? – Traditsiooniline jõulutoit – liha, kapsas, kartul, verivorst.
  •  What would you like for Christmas this year? – Veinipokaale tahan.
Teile kõigile aga imeilusaid jõule! Loodan, et igaüks teist tunneb end täna armastatuna. Et saate jõulud veeta oma kõige kallimate inimestega, sest jõulud peaksid ju olema pere- ja koosolemise püha. :)
Häid jõule!
DSC072331

“Anyone who has never made a mistake has never tried anything new.”

― Albert Einstein
Albert oli tark mees.

Kes sai Eesti keele vormiõpetuse eksami A, kes sai?? Ei ma ei kiljunud üldse ega hüpanud rõõmust lakke. Tasus ära see tuupimine.

Ma olen täna päris mitu mõtet mõlgutanud teemal tulevik. Nähes ja kuuldes, mis minu ümber toimub, ei saa ma mitte mõelda sellele, kuidas oma elu paremini elada. Eks me peame igaüks oma elusid ise elama ja kellegi teise otsuste ja tegude üle ei ole mõtet kohut mõista. Vahel küsin ma sellegipoolest endalt, et “miks ta nii teeb?” või “mis tal ometi arus oli?” Ma püüan siis oma tegemiste peale mõelda ja näha suuremat pilti.

Kui palju ja kas minu praegused teod ja otsused mõjutavad minu tulevikku, minu elu 5, 10 või 25 aasta pärast? Kas praegu tehtud otsused kallutavad kaalukaussi ühele või teisele poole? Kas üldse on olemas õigeid ja valesid otsuseid? Kas on võimalik elada nii, et ei astuta kunagi ämbrisse, ei võidelda raskustega? Kas just need raskused ja muud mured ei teegi meid nendeks, kes me praegu oleme? Kas kogu aeg “õigesti” elades ei jää elu elamata?

Eksimine on inimlik ja see õpetab alati. Ma arvan, et vahel tulebki teha spontaanseid otsuseid, vahel tuleb hüpata tundmatus kohas vette, et vaadata, kas me tegelikult ka suudame ujuda, või oleme seda endale vaid ette kujutanud.

Kahjuks või õnneks on mõni ämber natukene suurem ja sellest välja astumine ei pruugigi võimalik olla. Jah, mõni asi võibki meie ellu surmani jääda. Aga eks see ole hetk, kus tuleb õppida elama vastavalt olukorrale. Inimene pidi ju kõigega harjuma – ka poomisega, alguses sipeldakse aga lõpuks jäädakse ikka vaikseks.

Mis ma tegelikult kogu selle heietusega tahtsin öelda on see, et noored – elage! Otsige seiklusi, astuge mugavustsoonist välja, tutvuga uute inimestega. Kui võimalik, ärge siduge end liiga vara. Nautige aega, mis teil praegu on. Hoidke oma sõpru ja armastage iseennast!

Leidsin oma telefonist sinna salvestatud tsitaadi:
“The closer you are to death, the more you live.”

Aga me tõime täna kuuse tuppa.

Udukogu. Miskipärast teeb blogger piltide kvaliteedi palju hullemaks, kui need tegelikult on.