2014-02-07-23.38.131

“Keep your blood clean, your body lean, and your mind sharp.”

Oeh, see nädal on olnud ühtepidi väga väga tore, aga teistpidi niiii väsitav.

Kool on alanud ja minu motivatsioon on endiselt alles, USKUMATU. Üks päev võtan selle aja, et teile kõikidest nendest põnevatest selle semestri ainetest rääkida.

Mis siis veel?

Mu saapad on katki, lausa nii totralt katki, et peale selle, et mu jalad on läbimärjad, hakkasin ma ka lonkama, sest mu jalg on mingis ebamäärases asendis, kui ma nendega kõnnin. Aga kahjuks olen ma nii rott (loe: vaene) praegu, et ma ei saa omale ilmselt uusi saapaid lubada. Ja allahindlused said ju ka vist läbi juba. Igavene jama jälle!

Kui millestki rääkida pole, siis tavaliselt räägitakse ilmast. Meil siin Tartus sadas mingit lumelaadset ollust üks öö, peale mida olid tänavad ülilibedad ja märjad ja lögased. Teeme nüüd nii, et märts tuleb kiiresti ja ilmad lähevad siis ilusaks ja siis saab reisile ja elu on üldse rõõmsam.

Ah, mis ma jaman. Mul tegelt on rääkida küll, väga palju lausa. Aga ma veel ei saa! Aga ma väga tahan. Tegin nüüd asja põnevaks? Jah? :D

Ja armsad sõbrad, ma loodan, et teil on homme hästi tore päev. Mina käin homme rõõmsalt koolis ja sõidan siis koju ja lähen kell 21 õhtul magama. Nii romantilise õhtu plaaningi veeta.

Vot sedapsi.

xo
Laura.

Ja kui sa nüüd lõpetasid selle postituse lugemise ja sa pole täna veel oma keha liigutanud, siis nüüd kohe marss kõhulihaseid ja tagumikku treenima.

Hollywoodis käisin eelmisel reedel. 

Esmaspäevane lõuna Lindaga. See peaks salat olema, aga mul oli kõht peale seda nii täis, et ma terve õhtu ei söönud midagi enam.
webcam-toy-photo20-1-1

“Take care of your body. It’s the only place you have to live.”

Mässasin jälle blogi headeriga..

Igatahes, pliis lõbustage mind ja küsige Askis küsimusi. VAJUTA SIIA!

Mul on täna kõhulihased tegemata. Kükke tegin päeval juba teleka ees. Tegin avastuse, et just kükke on teleka ees palju lihtsam teha, sest muidu mulle need üldse ei meeldi, tüütu harjutus, mida lihtsalt peab tegema, sest need tõesti mõjuvad. Aga tänane kõhulihaste eesmärk vähemalt 80. :)

Koristasin täna oma tuba. Viimasel ajal mõtlen tihti oma kodu sisustamisest ja sellest, kuidas minust ükskord perenaine võiks saada. Noh, et äkki ma õpin söögi tegemise ära ja ehk õpin pesumasinat ka kasutama. Jah, pean tunnistama, et 21-aastasena ei oska ma pesumasinat iseseisvalt kasutada.

TV3 uudistes näitas täna kolme eesti blogijat. Vahel ma ikka mõtlen ja loodan, et kui tore oleks olla kuulus blogija, et mul oleks hästi palju lugejaid ja ma suudaks midagi asjalikku kirjutada ka. Aga siis ma mõtlen, et ilmselt kaasneks selle kõigega ka korralik kriitika ja ma ilmselt ei elaks seda üle. Ja noh, ega mul pole ju millestki asjalikust kirjutadagi.

Ilmselt ma peakski oma niši leidma. Pole mul ju ei elustiiliblogi, või terviseblogi või beebiblogi või veel vähem ilublogi. Aga kas see üldse on oluline? Samas, ma endiselt mõtlen, kes see üsna suur hulk inimesi  on, kes viitsib mu üsna lambist jauramist lugeda.
Kes te olete ja miks te seda kõike loete? Pliis, andke teada, kes te olete. Kas või ainult seda, kas ma tean teid isiklikult või kuidas te selle blogini jõudsite. Ma oleks siis niiiiiii rõõmus.

Ma nüüd vaatan iluuisutamist edasi ja mingi hetk teen need kõhulihased ka ära. Mott on laes!!!!!! Oh, tuleks need tulemused ruttu.

Aa.. seda ka, et mul on üks probleem. Vaatasin oma pilte ja no, ma ei oska üldse poseerida. Kogu aeg üks ja sama poos ja sama nägu. Keegi ei taha minu peal pildistamist harjutada ja mind õpetada? :D

Olge musid,
Laura.


Üks udukogu pilt eelmisest nädalast. Mul on uus lemmik kampsun! 
DSC073931

“If I can see pain in your eyes then share with me your tears. If I can see joy in your eyes then share with me your smile.”

Eelmise postituse tagasiside oli nii armas, et ma teeks teile kõigile ühe suuuuure pai! Mul endal hakkas küll natuke kergem, et oma probleemist kirjutasin.

Aga tõestuseks, et ma enda parandamiseks ikka midagi teen ka… Ma olin suht kindel, et üle 30 kõhulihase ma korraga küll teha ei suuda. Aga võta näpust, esmaspäeval tegin V-ga 50 ja teisipäeval juba 65 kõhulihast järjest. Täna uus katse, vaatab, palju ma ilma Tema ergutussõnadeta teha suudan.

Selleks, et enne uue semestri algust veel akusid laadida ja mõnuleda, käisime Monikaga täna Laulasmaa SPAs mulistamas ja pärast söömas ka. Igati korda läinud päev olulise inimesega.

Olin kaks päeva linnas ja ma ei tea miks, aga nii tore on mööda lasteasjade poode ringi käia ja neid nunnusid asju vaadata. Jäime ühes poes turvahällide juurde pidama ja müüja astus rõõmsalt ligi, et meid valikuga aidata. Muigama ajas. :) Ärge muretsega, me tõesti käisime lihtsalt vaatamas, vajadust lasteasjade järele veel nii pea ei ole.

Puhkus saabki varsti läbi. Saab põnev olema enda kolme koha vahel jagamine.. NOT!

Päikest südamesse.
L.

Edit: 75 kõhulihast ja 100 kükki! Ma polegi nii äpu, kui ma arvasin. :)

Laulasmaal on kõik nii ilus!

Põhjus, miks ma hommikuti ja nüüd ka õhtul oma voodis laiutada ei saa. :)
644496_697648866913653_798917933_n1

“A fit, healthy body — that is the best fashion statement”

 ― Jess C. Scott

Kõigepealt, minu suurimad vabandused, et ma blogijana siin vaikselt läbi kukun. Asi on lihtsalt selles, et puhkus on tore, olen enamus aja Tallinnas V-ga ja ma lihtsalt.. noh, ei taha oma aega Internetis surnuks lüüa. Kool hakkab ju varsti jälle peale ja siis satun Tallinnasse harvemini ja noh.. ühesõnaga, praegu tuleb viimast võtta.

Üks päev käisin Jaanika juures näohoolduses. See on ikka täitsa kohutav, mis mu näoga toimub. Aga noh, olen nüüd natuke rohkem näohooldusele rõhku panema hakanud ja ehk saab lõpuks korda. Nuuksnuuks, on ikka probleemid, eksole. :D
***
Tegelikult mõtlesin ma natuke heietada enesekindlusest ja sellest, et mul seda pole ja kuidas see mind igapäevaselt segab. Kirjutan kohe päris ausalt ja ma loodan, et keegi seda kuidagi kurjasti ära ei kasuta.
Ma tõesti nean end hinge põhjani, et miks ma ennast nii kohutavalt käest lasin ja selliseks maakeraks muutusin. Pidasin end nooremana ikka pigem sportlikuks tüdrukuks ja olgugi, et ma pole kunagi kõige saledam olnud, ei tundnud ma end oma kehas ka halvasti mitte. Kuidagi imekombel lisandus mu kehale aga 25 üleliigset kilo. 25!!!!! See on ju ulmepalju, arvestades, kui noor ma ju veel olen. Häbi, mul on tohutult häbi. Muidugi ei ole mul siin süüdistada mitte kedagi teist peale enda. Ise olin laisk ja lohakas ja lasin end käest ära.
Kui ma siis eelmine aasta ootamatult ja järsku alla võtma hakkasin, käis peas klõks, et “ehk polegi ma paksuks loodud?” Ometi võiks praeguseks tulemused palju paremad olla ja peeglist peaks/võiks mulle vastu vaadata üks kaunis noor naine. Aga mida mina näen? Need laiad puusad, see suur kõht ja need lotendavad käsivarred. Olgugi, et sain veel nädal aega tagasigi komplimendi et “Sind ei tunneks tänaval äragi, oled lahjemaks jäänud,” ei muuda see mind kuidagi enesekindlamaks, sest ma olen ju laisk ja peaks praeguseks palju paremas vormis olema!
Ma olen täitsa õnnelik, et ma V-ga tutvusin, sest nüüd, üks kord üle pika aja, on minus taas tärkamas korralik motivatsioonipuhang ning ehk just nüüd suudangi end kokku võtta ja muuta end selliseks, nagu ma ise päriselt olla tahan. Minu pisikene unistus on suvel lühikesi pükse kanda. Kui ma sel suvel saan jalga panna lühikesed püksid ja ma ei pea piinlikkust tundma, oleks ma kohe üks väga rõõmus tüdruk. 
Lisaks sellele, et mu negatiivne “mina-pilt” mõjutab mind ennast, mõjutab see ka minu praegust suhet. Siin samas Eestis on minu meelest nii palju ilusaid, saledaid tüdrukuid/naisi, kelle järgi iga mees joosta võiks. Miks siis just mina, see laiade puusade ja lotendava kõhuga tüdruk? Mis muudab mind eriliseks? Mis on minus see, mis mind teistest erinema paneb? Miks Sa tahad mind? Ühesõnaga, ma olen tohult armukade ja ebakindel ning ilmselgelt ei tule see kasuks ei mulle ega talle. 
Täiesti soga jutt ja tegelikult ei tea ma ise ka täpselt, mida ma öelda tahan. Tahtsin lihtsalt kirjutada. Ja muidugi ei ütle ma kunagi ära erinevatest nõuannetest või muudest toredatest soovitustest, olgu need siis minu “uue tervisliku ja tervema elu” või millegi muu kohta. 
12kg on läinud, kui nüüd suudaks veel 17kg alla võtta.. oioi, kui suure pai ma endale teeks.
P.S! Kui keegi teab kedagi, kes teab kedagi, kes teaks kedagi, kes teeb Tartus Shapingu trenne, siis palun andke mulle teada. See on üks asi, mida ma nii väga teha tahaks, aga Google pole mind siiani sellise koha leidmisega aidanud. 
P.S.S! Kui keegi suudaks mulle jalaga tagumikku panna ja mu Tartus mõnda võrkpallitrenni saadaks, oleks ma ka väga õnnelik, sest võrku tahaks ma küll väga mängida jälle.

P.S.S.S! Kas kedagi huvitaks, kui ma aeg-ajalt oma võitlusest ka kirjutaks? Ma siin mõtlen, et ehk oleks see mulle motivatisooniks vm.

Ongi vist kõik.
Eriti pikk heietus tuli. 
Suur pai, kui keegi selle kõik läbi lugeda suutis.
Kallidpaid ja mõnusat nädalavahetuse jätku,
xoxo
Laura
Et ma siis nt 26.mail saaks siia postitada pildi koos after pildiga ja rõõmust lakke hüpata.