1.-2Bp-C3-A4ev

“60-minutiga nädalas vormi” | 1. päev

Mõõtsin end täna üle keha ära, kaalusin ja tegin pildid. Tahaks natukene oksendada oma piltide peale, aga pole hullu. See praegune pilt ei saagi ju miskit väga kaunist olla ja tegelikult on mul arvutis üks pilt endast, mis on umbes 10000x hullem, sest ma olen seal 20kg raskem. Igas asjas ju tegelikult midagi positiivset.

Mu lootused ja ootused on seoses selle programmiga nii üleval, et ma tõepoolest usun ja loodan, et imesid hakkab juhtuma. Samas saan väga hästi aru, et imesid juhtub ilmselt ainult siis, kui ma ise asjasse pühendun ja endast 110% annan. Aga mul on kõigesse sellesse usku, vähemalt praegu, kui esimene päev on peaaegu selja taga.

Olen tegelikult juba päris mitut asja tähele pannud. Mis mulle toitumiskava juures väga meeldib on see, et valik on lai nii maitsele kui rahakoti jaoks. Seal on natuke keerulisemaid ja fancy‘maid toite, aga ka väga lihtsaid ja tavalisi “kodutoite”. Sellepärast ei tohiks ka probleeme tulla toitumiskava järgimisega.

Mulle väga meeldib ka kinnine grupp facebookis, mis on mõeldud kõigile kaalustalla.ee programmidega liitunutele. Treenerid on seal väga aktiivsed ja inimesed nii toetavad. Igale küsimusele saab kiire vastuse, motivatsiooni annavad muutuste pildid ja teiste ergutavad sõnad. Sünnipäevalastele soovitakse õnne ja üldse on õhkkond nii nii positiivne. Ei anna võrreldagi mõne muu sarnase “trennitajate” kommuuniga, kus kõik ainult ussitab.

Aga nüüd kõik strateegiliselt olulised numbrid ja pilt.

Kaal: 68,0 kg
Pikkus: 166 cm
Rinna ümbermõõt: 86 cm
Vöö ümbermõõt (piht): 72 cm
Kõht: 88,5 cm
Tagumik: 103 cm
Reis (kohe tagumiku alt mõõdetuna): 66,5 cm
Käsivars: 31 cm

Tulemusi lubatakse juba kahe nädalaga. Will see, olen igatahes põnevil. :)

Et motivatsiooni rohkem oleks, panen kirja ka oma pisikese eesmärgi.
26. novembriks -3 kg ja -10 cm kehalt.

Igal esmaspäeval kirjutan oma (edu)sammudest siia ja vaatame, kuhu tee viib. :)

Hoidke mulle ikka pöialt,
Laura.

PS! Ühel ilusal hetkel, kui olen programmi toimimises veendunud saab üks minu lugejatest ka endale sama programmi kasutamiseks!

tsiikad

“60-minutiga nädalas vormi” ehk sünnipäevaks ilusaks?

See pole üldse minu moodi jätta blogimisse nii “pikk” paus, aga kuidagi niimoodi seekord läks. Ma ei taha, et blogimine muutuks minu jaoks kohustuseks ja seetõttu ma enda peale väga kuri pole, kui vahel rohkem kui kaks päeva vahet jääb.

Nädalavahetus jälle märkamatult otsa korral ja uus nädal peagi algamas. Minu jaoks tuleb uus nädal ilmselt ka uute mängureeglite ja elukorraldusega.
Nii nagu ma oma videos põgusalt mainisin sain koostöös kaalustalla.ee-ga omale toitumis- ja treeningkava “60-minutiga nädalas vormi”. Sel nädalal ma seda juba natuke katsetasin, retseptide valik on lai ja vastavalt võimalustele peaks sealt igaüks suutma endale meelepärase leida. Mina igatahes sealt paar täitsa head nippi juba avastasin. Trennivideosid ma veel järgi teinud pole, aga üle vaatasin küll ja tunduvad täitsa jõukohased.
Praegu huvitab mind kõige rohkem see, kas suudan ette antud kavadele kindlaks jääda ja kas tulemused on nii kiired ja vinged tulema, kui nende facebookist või kodulehelt näha võib. Minu pisikene eesmärk on kaotada 3 kg oma sünnipäevaks – 26. novembriks. Vaatame koos, kas saan hakkama!
Et “eksperimenti” oleks võimalikult hea jälgida, kirjutan homme oma algmõõdud üles ja iga kahe nädala tagant kirjutan hetkemõõdud ka siia. Aga kord nädalas võib lugeda muljeid ja tähelepanekuid selle konkreetse programmi kohta. Nagu ikka, kõike ausalt ja avameelselt. :)
Aga nädalavahetusel lasin end vabaks, maiustasin, lasin endale head ja paremat kokata ja nautisin mõnusat seltskonda.
Kuidas mul õnnestub kõik enda jaoks nii keeruliseks mõelda? Äkki ikka peaks vaba lindu edasi mängima, et elu lihtsam oleks? Aga kaua sa jaksad tunnete eest põgeneda? Ülemõtlemine on ilmselgelt mu teine nimi.
Lõpetuseks rebaste ristimise peol tehtud klõpsud. Oi, kuidas mulle need tsiikad meeldivad. ;)
Laura. :)

Video | Vastused küsimustele

Minu siirad vabandused, et mul selle postituse tegemine nii kaua aega võttis. Olin kindel, et tahan teha seda video vormis ja miskipärast polnud mul selle tegemiseks kuni tänaseni lihtsalt võimalust.

Väikeseks selgituseks selle kohta, miks ma nii palju oma lahkuminekust räägin, olgugi, et see juba kaks aastat tagasi toimus. Põhjus lihtne, see sündmus on ilmselt kõige rohkem mõjutanud seda, milliseks mu elu praeguseks kujunenud on. Minult küsitakse siiani selle kohta ja niimoodi saavad ka uued lugejad natuke taustainfot, et asju paremini mõista.

Elu teeb kummalisi käike ja annab vahel korralikult lõuga, aga meie asi on see enda kasuks keerata. Mina just nii tegin! :)

Kuidas ma saan nii, et video oleks postituses ka suurem?

Proovige mu pidevast eeee-st ka kätega vehkimisest mitte välja teha. :D

PS! Selle video tegemise, kokku panemise ja üles laadimise ajal suutsin ma vähemalt miljon korda vihastada. Esiteks ei ole mul eriti hea digikas. Õigemini, see oli hea digikas, aga tundub, et hakkab vaikselt otsi andma. Teiseks ja veel nukramaks probleemiks on mu arvuti, mis absoluutselt minuga koostööd teha ei taha. Keegi oskab öelda, kus rahapuu kasvab, et ma omale uue läpaka muretseda saaks? Te võite mulle muidugi vabalt uue kinkida ka, mul nagunii kahe kuu pärast sünnipäev tulemas. :D

*Keegi küsis selle sama küsimuste küsimise postituse all, et kas ma olen endast kunagi alasti pilte lasknud teha? – Vastus on ei.

Laura.

Laisa tudengi argipäev aka elu on põnev!

Need vahvad hommikud, mil äratuskell hakkab kella viiest laulma ja sa vihkad end jälle selle eest, et õppimise viimasele minutile jätsid. Kogud end natuke, scrollid kiirelt facebookis ja instagramis ja suudad tunni möödudes õppima hakata. Loodad, et suudad veel midagi päästa. Lootus pidi ju lollide lohutus olema.

Igatahes oli mul mingit õnne või lihtsalt mingeid “teadmisi”, aga ma usun, et töö sai tehtud ja päris E-d ka ehk ei saa.

No absoluutselt pole õpiharjumust. Aga nüüd tuleb kogu aeg midagi teha. Järgmine nädal uus töö + miljon referaati,  mis paistab selle semestri märksõna olevat. Täna küsis üks teise kursuse eripeda tudeng, et kas juba mõtleme bakaeksami peale ja kas valmistume ka. Mul tuli korraks arusaam, et ma ju (eeldatavasti-loodetavasti) lõpetan kevadel! Aeg muudkui lippab ja jookseb eest ära.

Täna on täpselt üks neist päevadest, kus istuks sooja teki sees, jooks sooja teed ja vahiks kõige mõttetumaid filme ja sarju. Mul on nii hea meel, et nädalavahetusel ilma nautisin.

Ma pole ammu niimoodi ametlikult kellegagi deitinud, aga praegu vist nagu deidin. Käime herr H-ga kinos, rannas jalutamas, piknikku pidamas. Mind saadetakse kallistusega bussile ja tullakse veel suurema kallistusega bussi vastu. Väga mõnus!

Aga kas ma päriselt suhtesse astumiseks või millekski tõsisemaks valmis olen, vot see on juba omaette küsimus.

Mu oma armas keha kiusab mind aga endiselt ja pakub mulle naudingut naiseks olemisest, seda muidugi valel ajal. Igatahes võitlesin ka täna kõhuvaluga ja trenni ma ei jõudnud. Osalt ka seetõttu, et meil käisid korteris LÕPUKS töömehed, kes vannitoas torusid vahetasid, aga pesema ei saa enne homset. Hellal ajal avalikus duširuumis end pesta ei tundu ahvatlev ja kuna õppima pidi ka, jäin koju. Aga ma õppisin, nii et kõik kontrolli all.

Homme hommikul ärkan ka kell 6, sest tublid eripedagoogid teevad homme Kassitoomel hommikuvõimlemist! Õhtul saavad aga rebasekutsikad ristitud ja ehk väike pidugi peetud.

Ilusat sügist!
Laura.

Õppetund

Ärge jätke õppimist viimasele päevale, sest te ei tea kunagi ette, mida see päev tuua võib. Mina täna õppida suutnud pole, sest pidin kõhuvalu ja -krampidesse ära surema. Ja ma ei liialda! Päris kole oli olla, praegu on olukord stabiilne.

Kirjutada oleks palju. Näiteks nädalavahetusest või sellest, kuidas mu viimane postitus tegelikult ka mind aitas. Lisaks on blogis ühtteist põnevat ees ootamas, midagi Teile, mu armsad lugejad! Seega on põhjust blogil silm peal hoida.

Täna ma kirjutada lihtsalt ei jaksa. Proovin oma viimased jõuvarud kokku võtta ja päästa, mis päästa annab. Homne kontrolltöö on vaja kuidagi ära teha ja seda võimalikult positiivselt.

Nädal tuleb aga taaskord tegus.

Hoidke end,
Laura!