“A happy birthday is measured not in the amount of gifts one gets, but in the amount one is loved.”

Ma ei tea, kuidas teiega lood on, aga minul on alati keeruline mingeid vahvaid kingitusi välja mõelda. Pole mulle antud ka mingit käsitöö annet ja sellepärast ei saa ma ka ise midagi lahedat teha. Üldse on see jõuludel kingituste tegemine üks paras peavalu. Oleme perega juba ammu mõelnud, et aeg oleks loosipakkidele üle minna, aga lõpuks on kuusealune ikka kinke täis, sest “no kuidas ma oma lastele kinki ei tee” või et “no lapselastele ikka peab jõuludel kinke tegema..” Keeruline! Ma olen nüüd juba küll piisavalt täiskasvanud, et hinnata rohkem koos olemise aega ja ilusaid hetki koos perega.

Aga ega ma ei ütle, et mulle kingitusi üldse teha ei meeldi või saada ei meeldi. Kui ma päriselt tean, mille üle kingisaaja rõõmustab, siis ma loomulikult teen hea meelega talle selle üllatuse. Ise rõõmustan ka igasuguste suuremate ja väiksemate kingituste üle!

Jõulud on jõulud ja eks igal perel on kingituste osas oma traditsioonid. Ja tegelikult on jõuludeni veel natuke aega.

Hoopis minu sünnipäev on ju tulekul. 22 viimane taks!

Eks minult ole ka juba küsitud, mida ma sünnipäevaks tahan. Kuigi ma ei pea kingitusi üldse nii oluliseks, on mul siiski mingisugune wishlist oma soovidega. Ma olen ju naine, mul on kogu aeg midagi vaja. :D Läksime korra H.-ga sellepärast lausa tülli, sest ma kogu aeg räägin talle, mida ma TAHAN. Aga see, et ma tahan, ei tähenda, et ma need asjad saama ka pean. Unistada ju ikka võib?

Praegu kogun ma raha uue läpaka ostuks. Seega oleks ma väga rõõmus panuse eest läpakafondi. Lisaks sobiksid mulle erinevate riidepoodide kinkekaardid, sest mul päriselt pole varsti enam midagi selga panna. Ja uut mantlit talveks on mul ka vaja. Suure tervisliku toitujana unistan ma uuest ja võimsast blenderist ja väiksemat sorti pannist. Uued kõrvaklapid, jõululõhnalised küünlad, jõulutuled ja ilus advendikalender on ka minu soovide nimekirjas, aga need viimased jaksan ma omale ise ka muretseda. :)

Aga tühja need kingitused. Saan järgmine nädal kõigi oma oluliste sõpradega kokku ja perega tähistame otseloomulikult ka. See on hoopis olulisem ja põnevam! Ma täitsa ootan juba. ;)

Hahha, mul tuli meelde, kuidas ma eelmine aasta ühte kingitust lahti pakkisin, pool tundi vähemalt. Oli see vast naljakas :D Terve elamine oli paberit ja kaste täis. Aga kingitus oli lahe. :D

Kuidas teie oma peres jõulukingitused teete? Mida te kuuse alt leida loodate?

Mina lippan nüüd trenni ja nädalavahetuse veedan H.-ga Tartus. :) Loodan, et balliks kleidi otsimine läheb sama libedalt, kui tänane “proovisoengu” tegemine Gretega.

Olge paid,

Laura!

PS! Osalege ikka loosis ka. See asub SIIN!

“60-minutiga nädalas vormi” | 7. nädal | Paus | Loosimine!!

See postitus jäi eile tegemata lihtsalt sellepärast, et mul oli niii pikk päev ja kell 22 olin ma juba omadega teki all.

Aga tegelikult plaanin ma selle teemaliste postitustega natuke pausi pidada. Mul lihtsalt ei ole midagi rohkem kirjutada. Jälgin kava täpselt nii hästi, kui suudan. Kaal on seal 64-65 kg vahel ja küll ta tasapisi ikka alla läheb. Lõpuks olen jõudnud punkti, kus ma enam nii obsessed sellest numbrist ei ole ja püüan hoopis oma vormiga tööd teha. Kaal on ju lihtsalt number, vähemalt on enesetunne ja tuju hea.

Tahtsin eile jalga panna ühed oma lemmikud igapäeva teksad, mis miskipärast juba pikemat aega kapis olid seisnud. Mustad teksad on olnud mu safe-valik ja sellepärast need sinised seisidki. Igatahes.. panen siis püksid jalga ja noo appikene, kui kottis need olid. Need olid juba varem mulle tiba suured, aga siis ainult vöökohast, nüüd on ka sääred mega lohvad. Ma vist olen ikka väiksemaks jäänud. :D

Täna käisin oma järgmises BodyPump’is, kus Elari nüüd kenasti platsis oli. Ooo, emm, geee! See trenn oli lihtsalt mega! Ma päriselt ei liialda. Elari on täpselt selline treener, kes mulle sobib. Ta paneb su pingutama, ta ei lase alla anda ja utsitab nii korralikult takka. Mitu korda oli ta mu nina all, et karjuda “sa ei anna alla, naine, sa suudad!” :D No, ma siis natuke karjusin ja tegin asja lõpuni. Aga niimoodi see vorm ju tulebki, või mis! Sain kiita ka, et mu tehnika on hea ja BP on mulle väga sobiv. Ostsin kuukaardi ära, seega viilida ei saa.

Oluline on nüüd muidugi motivatsioon säilitada ja endale mitte liiga teha.

Igatahes olen ma nüüd vähemalt jõuludeni iga esmaspäev ja kolmapäev kell 7.15 TÜSK-i saalis ja annan endast maksimumi. See vara ärkamine polegi nii hirmus, kui tundub. Ma panen õhtul kõik asjad valmis, et hommikul kõik kiirelt läheks. Ja see tunne, kui kell on alles 8.15 ja sul on JUBA trenn tehtud, on ka mega! Hea tuju terveks päevaks. Mitte, et ma täna peale “tööd” kolm tundi lõunaund oleks maganud. :D

Aga kuna mul on täpselt nädala pärast sünnipäev, mõtlesin ühele oma lugejatest ka kingituse teha. Keegi teist saab omale programmi “60-minutiga nädalas vormi” kasutusõiguse! Julgen seda nüüd küll kõigile soovitada. :)

Selleks, et omale programm kingituseks saada ei pea sa tegema muud, kui jätma selle postituse alla kommentaar. Kirjuta näiteks, millised on sinu suhted kaalulangetamisega, trenniga, toitumisega või kuidas sa siia blogisse jõudsid või lihtsalt, miks sa tahaksid programmiga liituda. Igasugused toredad mõtted on teretulnud. Lisaks jäta kindlasti oma emaili aadress, et saaksin sinuga ühendust võtta. :)

Muidugi oleks tore, kui sa laigiksid Laura Tartus FB lehte ja paneksid laigi Kaalust alla FB lehele, aga see eraldi kohustus ei ole.

Võitja loosin välja täpselt nädala pärast, 26. novembril, oma sünnipäeval! :)

Kes loosiõnnele lootma jääda ei taha, aga on programmist siiski huvitatud, siis SIIT saab infot ja huvi korral sobiva variandi tellida.

Jään teie kommentaare ootama! :)

Laura!

“My first time…”

Woop-woop! Käisin täna esimest korda BodyPump’is ja mulle nii väga meeldis! Ilmselt ma homme ei liigu ja üldse suren, aga vähemalt ma tean, et trenn mõjus.

Kõige raskem kogu trenni juures oli kell 6.20 soojast voodist välja saada. Milline normaalne inimene käib kell 7 hommikul trennis? Ma alati arvanud, et sellised inimesed kergelt hullud. Aga kui juba voodist välja on saadud, pole mingit probleemi nii vara end liigutada. Kõige suuremad tänud muidugi mu toredale endisele klassiõele Helerile, kes mu kaasa kutsus.

Kõige vahvam moment oli muidugi see, kui ma segaduses näoga omale raskuseid üritasin valida. Treener tuli appi ja käskis ikka natuke raskemad kettad võtta, sest “sa oled ju enne trenni teinud, näed toonuses välja.” Selline tore kompliment. :D Ja miskipärast polnud selle saali peegel nii hirmus ja esimeses reas punnitades ma päris oksele ei tahtnudki hakata ennast nähes.

Igatahes on mul kindel plaan ka kolmapäeva hommikul sama nalja teha ja nii iga nädal. Mulle tundub, et BP võiks mulle tõesti sobida, sest mul ongi vaja lihast treenida/vormida. Nii ei pea enam kaalunumbri pärast ka põdema, sest lõpuks hakkab lihas ka midagi kaaluma.

Igavesti hea tunne oli!

Peale trenni käsin kärutamas 2 tundi, jalutasin täna ikka väga rahulikult. :D

Ja õppimisega kõik pekkis, aga mul lihtsalt hull yolo-mode peal. Läheb nii kuis läheb.

Aga järgmised nädalad toovad palju toredaid sündmusi. Lisaks mu sünnipäevale, mis on järgmine nädal ja mida ma väga ootan, on kahe nädala pärast ka Tartu Ülikooli aastapäevaball. Ja siit tuleb minu esimese maailma probleem.

Mul pole kleiti! Äkki mõni mu sõbranna või tuttav või lihtsalt keegi satub seda postitust lugema, kellel näiteks vedeleb mõni balliks sobilik kleit vm? Natuke olen nõus ikka maksma ka, aga ei tahaks kleidi eest, mida ma kannan ühe korra, mingit ulme raha välja käia.  Või äkki oskab keegi soovitada, kust Tartust kleiti otsida? Vanemuise laenutuses on midagi asjalikku? Või teab äkki mõnes Tartu kaltsukas müüakse kleite? Igasugune abi on teretulnud.

 

Meil oli H.-ga laupäeval date-night! Käisime Viimsi kinos “Interstellarit” vaatamas. Sealsed kahekohalised duo-istmed on paaridele ideaalsed, sest mina vaatasin põhimõtteliselt terve aja lebotades, väga mõnus. Film meeldis mulle ka väga. Tavaliselt ma selliseid filme ei vaata, aga no see oli nii põnev ja kohati täielik mind-fuck, aga samas nii pingeline vaadata, vähemalt minu jaoks. Minge tsekkige üle, ma täitsa soovitan! Peale kinoelamust jalutasime Pirital ja nautisime teineteise seltskonda.

Vot sellised on lood siin pool sood.

Olge tublid,

Laura. :)

“It doesn’t matter where you’ve been, only where you are going.”

See on vist kuskile seadustesse kirjutatud, et kui on kiire, siis peab ikka kohe väga kiire olema ja korraga väga palju asju ära tegema.

Kool on üks tohuvapohu, kogu aeg on mingi kodune töö, referaat või mõni muu tüütu kohustus. Jah, ma muidugi mõistan, et ma olen bakalaureuse kolmanda aasta tudeng ja peangi palju tegema, aga ma ausalt ütlen, et teadusartiklite tõlkimine ja mingiks referaadiks kokku panemine ei anna mulle isiklikult midagi.

Teine asi on muidugi tunnikonspektide koostamine, mis on küll äärmiselt raske ja esimese korraga tööd arvestada saada on suht võimatu, aga ma päriselt õpin midagi, see on minu jaoks vajalik ja kasulik. Ühesõnaga olen täna jälle mingit referaati vorpinud ja loodan üks hetk eesti keele KT kordamisküsimusteni jõuda.

Kogu selle kooli segaduse seas võtsin ma vastu päris suure otsuse. (haha, kõlab kuidagi eriti diibilt) Enivei. Ma otsustasin, et nüüd on aeg korralikult trenni tegema hakata. Olgugi, et kaalustalla treeningkava on hea ja mugav, tahaks ma siiski kuskil “käia”.  Nii palju kui kool ja töö lubab, püüan kaks korda nädalas korterikaaslase trennides käia.

Lisaks olen ma otsustanud lõpuks julguse kokku võtta ja ära proovida bodypumpi, lihtsalt proovida. Peale eilset Ringvaadet ja Elari imelist lugu (mida ma tegelikult teadsin, sest olen tema tegemisi juba pikalt jälginud) nägin klipis ka oma kunagist klassiõde, kes tema trennis käib. Kirjutasin kohe talle ja järgmine nädal ma koos sõbrannaga sammud saali veangi. Olgu öeldud, et Elari trennid on hommikul kell 7 TÜSKis. We’ll see, how that goes.. aga nii jõuan ma trenni päevaplaani ilusti mahutada. Jõuan kooli ja tööle ja õhtul vara magama.

Ega ma tegelikult ei tea, kas mulle see bodypump ja rühmatreening üldse sobib, aga kuna hommikuste trennide kuukaart on üsna mõistliku hinnaga, teen proovi. Lodev keha on vaja ju vormi saada. :D Need ilusad pepud, mis Instagramis igal fitnessi kontol on, teevad ju kadedaks küll. Tahan ka!

Tegin eile/täna esimesed ringid oma uute jooksutossudega. Need Asicsi tossud on päriselt kõige mugavamad tossud, mis mul kunagi olnud on. Neil on miskine spets geeltald ja võlvitoetus ja ma päriselt kõnniks nagu pilvedel, nii pehme ja vetruv, üldse ei põruta jalga ega midagi. Nüüd oleks veel uusi trennipükse vaja, sest ma teisipäeval avastasin, et praegused pikad trennikad on lihtsalt suureks jäänud. Uued asjad pidid ju alati motivatsiooni tõstma, nii et tuleb vist sünnipäeva wish-listi trennipüksid ka panna. :)

Ja ma kohe pidin selle suurepärase ja grandioosse plaani siia kirja panema. Muidu ma jälle hakkan vabandusi otsima ja lösutan voodis edasi. Ega peale jõule, mis pole üldse enam kaugel, tuleb kohe jaanipäev ja selleks ajaks on vaja ju ilus olla.

Naudin nüüd oma vanillilõhnalist tuba ja banaani-mustika kooki, mis mulle täiesti lubatud on. Hiljem lähen chillin pisikese numpsikuga ka veits. Võtan natsa aja maha praegu (noh, umbes tunniks ajaks, sest peale “tööd” ootavad mind ikkagi need kuramuse kordamisküsimused), sest nädalavahetus tuleb jälle turbooo.. põnev!

Olge vahvad.

Laura.