Blogi kujundusest ja muid mõtteid.

Mul on väga vedanud, sest kõik mis puudutab blogi tehnilist poolt, teeb ära minu armas härra H. Mina ainult kirjutan ja olen rõõmus, kui inimesed kommentaariumis minuga omi mõtteid jagavad. H. mõtleb samal ajal aga igasuguseid vägevaid lahendusi välja, et blogi oleks lugejatele huvitav ja paremini jälgitav.

Blogi paremal äärel jooksevad kogu aeg kaasa minu blogi FB link, Instagram, Bloglovin ja võimalus blogi meili teel jälgida. Lisaks on paremas veerus minu meiliaadressi juures pisike punane nupuke, kuhu vajutades saab mulle lihtsasti privaatselt kirjutada.

Neile, kes loevad blogi telefonis, on asi samuti üsna mugavaks tehtud. Vajutades “Loe edasi” avaneb terve postitus, kuid järgmiste postituste lugemiseks pole vaja teha muud, kui edasi scrollida, ei mingit edasi-tagasi hüppamist. Aga alati on võimalus täispostitus jälle väikseks teha ja siis edasi uudistada.

Ühe uue atraktsioonina lisasime blogile küsitluse. Igal nädalal ilmub uus küsimus ja enamasti on see mõni kerge ja pisut humoorikas mõte.

Postituse jagamise nuppe on ilmselt kõik tähele pannud ja arhiiv ning erineva rubriigi postitused on ka kergesti leitavad.

Kui teil on aga mõtteid või soove, mida blogi kujunduses veel olla võiks, tulistage aga. Pole vist väga midagi, millega H. hakkama ei saaks. :D (Eksju, kallis?)

Üldiselt on see blogimine üsna naljakas asi. Kirjutan oma tegemistest ja mõtetest, millega annan ära üsna suure osa oma privaatsusest. Kindlasti on asju, millest ma siin ei kirjuta ja vahel mulle tundub, et on teemasid, mis vajaksid palju põhjalikumat selgitust. Siis mõtlen aga, et miks peaksin ma end kuidagi õigustama või välja ütlema asju, mida ma tegelikult ei soovi, lihtsalt selleks, et keegi ei saaks siis valesti mõelda. Ma usun, et iga inimene saab aru, et kõik pole nagunii nii must ja valge, kui ehk paistab.

On asju, mida ma ei kirjuta! On asju, millest ma olen kirjutanud, kuid tagantjärgi mõtlen, et ehk poleks pidanud. Lõppude lõpuks on see ju minu pisikene elukene, mida ma täiesti vabatahtlikult olen nõus jagama, (ja tegelikult mulle meeldib see) kuid aeg-ajalt võtan endale vabaduse mõni teema puudutamata jätta. Aga võib-olla on jällegi teemasid, millest ma peaksin kirjutama, aga mille peale ma pole ise tulnud. Kui selliseid asju peaks olema, siis andke mulle märku.

Tegelikult on mul aga äärmiselt hea meel, et igapäevaseid lugejaid aina juurde tuleb. Mulle tundub, et minu pisikene blogi-lapsekene hakkab juba teismeliseks saama, sest lisaks ninnu-nännule tekib ka natukene tõsisemaid arutelusid ja mõtteid. Ma olen väga rõõmus, kui te kommentaariumis oma mõtted kirja panete ja minuga kaasa arutlete, olgu need siis positiivsed või negatiivsed mõtted. Te olete leidnud aja, et MULLE endast märku anda, see on nii tore!

Nädalavahetus on aga möödas ja mina kohe-kohe Tartusse jõudmas. Nädalavahetus kodus möödus nii kiiresti ja oli väga mõnus. Tähistasime mu venna ja ta elukaaslase kihlust, veetsime päeva vanaemaga, küpsetasime vahvleid, tegime natuke tervisekõndi ning maiustasime lõpuks suitsetatud kalaga. :)

Aga ma olen uueks nädalaks valmis!

Pai,
Laura.

“Ilujuttu” ehk kehakreemidest.

Aga vot täna kirjutan küll hoopis teistsugusel teemal. :D

Tegin siin mingi aeg avastuse, et mul on umbes miljon erinevat kehakreemi. Okei, mitte päris miljon, aga neid on ikka paras ports kogunenud küll.

Tegelikult on see muidugi hea, sest mul on hästi kuiv nahk ja seetõttu pean ma oma naha eest korralikult hoolt kandma (mida ma tegelikult nii korralikult ei tee) ja vahva, kui selleks nii palju erinevaid vahendeid on. Peale trenni ja pesus käiku on küll mõnus end mõne hästi lõhnava kreemiga sisse määrida ja enda üle uhke olla. Makes no sense, eks? :D

kremid

Pildil on kaks kehaspreid ka, mida ma liiga tihti ei kasuta.

Üldiselt on mul välja kujunenud rutiin, millist kreemi millal kasutada. Näiteks peale trenni meeldib mulle kas Victoria Secreti Noir Tease või Avoni Dazzling Moments. Kui ma aga kuskile välja minema hakkan, kasutan VS’i Aqua Kissi või Luscious Kisses’it. Kui ma niisama keha niisutada tahan, kasutan Jergensi Shea Butter’it. Ja aeg-ajalt tahaks natuke mingit jumet saada, siis kasutan Dove’i Summer glow’d.

Minu enda lemmik on hetkel VS’i Luscious Kisses, mille Monika mulle New Yorgist kingitusena kaasa tõi. No nii hästi lõhnab, et kui ma saaks, siis ma vist natuke sööks ka seda kreemi. :D H.-le muidugi nii magus lõhn väga ei meeldi, aga noh, tema viga. :D Ka mu peale-trenni-lemmik on Monika kingitud VS’i Noir Tease. Vägev sõbranna, eks!! :)

Dove’i kreemi sain ma aga H. emalt näiteks ja Avoni oma jõuludeks. Nii et ise olen ma ostnud ainult VS’i Aqua Kissi ja selle suure pudeli Jergensi kreemi. Ega mul vist muidu see valik nii suur poleks ka.


Tegelikult oleks mul aga hästi vaja uut deodoranti. Sellist, mis ei jätaks neid totraid valgeid triipe riietele. Trenniinimesed, missuguseid deodorante teie kasutate, et mitte räigeks higikolliks muutuda ja millega riideid ära ei määriks?

Vot sedamoodi postitus seekord. Homme saan üle pika aja taas Tallinna poole sõita. Meil on perekonnas üks vahva asi toimunud, saan nüüd ka asjaosalisi kallistama minna. :)

Olge tublid,
Laura.

Spordiklubidest, kevadest ja jooksmisest.

Nädalavahetusel algab ametlikult kevad. Olgugi, et selleks päevaks lubab lund ja koledat ilma, on praegu kevadet juba tunda. Terviseradadel on rohkem inimesi, päike paitab põski ja üldine olek on palju rõõmsam.

Mis toimub spordiklubides kevade tulekuga? Kui peale aastavahetust täituvad saalid rahvaga, kas siis kevade tulekuga voolab rahvas välja sportima?

Ostsin omale eelmisel nädalal uue TÜSKi kuukaardi. Juba praegu on minus väike kahetsuseuss, sest tegelikult tahan ma seal käia ainult Elari BodyPumpi pärast. Muidugi saan lisaks treenida jõusaalis, aga üldiselt külastan ma enim just BP trenne. Ilmselt jääb see kuukaart selle hooaja viimaseks, vähemalt TÜSKis, I guess..

Tegelikult olen ma mõelnud ka klubi vahetamisele. Miks? Sest mulle tundub, et TÜSKi rühmatreeningute valik ja jõusaal ei ole minu jaoks piisav. Sain kvartaalkoolitusel aimu, millised on MyFitnessi treeningvõimalused ja mulle meeldis see, mida ma nägin! Lisaks meeldib mulle see, et MyF laseb oma liikmetel kasutada ka aeroobikasaale, kui seal parasjagu miskit muud ei toimu. Mul oleks väga lihtne oma BP-d harjutada. TÜSKis kahjuks selline võimalus puudub.

Ainuke asi, mis mind liitumisest eemal hoiab on raha. MyF-i kuukaart on minu jaoks päris kirves, aga no nii tahaks! Aga kas kevadel on üldse mõtet? Ilmselt ju ikka on, kui treeneriks saada tahan. Suve eel sobiks mulle eriti hästi kaart, mis lubaks treenida nii Tallinna kui Tartu klubides. Oeh.. Miks ei ole kuskil rahapuud?

Tulles nüüd aga pealkirjas mainitud jooksmise juurde, siis avasin ka mina täna uue jooksuhooaja. Võtsin eesmärgiks joosta vähemalt üks Anne kanali ring (u 1,8 km). Ma ei ole ju kunagi suur jooksja olnud. Veel aasta tagasi võttis poole km jooksmine mult silmanägemise ja kops oli koos. Mäletan hästi, kuidas eelmise suve hakul oma esimesed 3 km jooksin! Ma olin nii rõõmus! Minu rekord on siiani 6 km järjest joosta ja see tuli ka suure harjutamisega alles.

Iiiigatahes…

Panin mina end jooksuks valmis, lisaks vajalikule varustusele tegelesin oma vaimuga ja muudkui sisendasin endale, et saan selle ühe ringiga hakkama. Tänaseks tulemuseks sain lausa 4,23 km! Mõni suur spordi- ja jooksuhai naerab end siin ilmselt surnuks, aga minu jaoks on see väga suur asi! Esimest korda üle poole aasta taas jooksurajal ja ma jaksasin joosta! Tegelikult jäi veel täitsa arvestatav jõuvaru, nii et ma usun, et järgmisel korral jooksen ka 5 km ära! Tundub, et saalis tehtud trennid on üldist vormi ka ikka parandanud ja võhma juurde andnud.

Jooksin vist alles teist korda oma uute Asicsi jooksukatega ja need on nii mugavad! Korralik toss annab ikka nii palju juurde. Saaks nüüd korralikud jooksupüksid ka, oleks veel mugavam. Praegu pidin pükse kogu aeg üles sikutama. Aga enesetunne on nii hea, nii hea! :)

Aga mis teie minu olukorras teeksite? Vahetaksite klubi? Ei teeks üldse kuukaarti? Mis teie plaanid kevade saabudes on? Kuidas edasi treenida?


Eelmise nädala blogiküsitluse pani kinni Channing Tatum! :D On küll kuum mees, üldse ei vaidle vastu! Sel nädalal saate jätta arvamuse selle kohta, kas parem oli “50 shades of Grey” raamat või film. Tulistage! ;)

11039347_1049111358439506_574868781_n

Olge lahedad! L O V E

Laura.

Saan siis BodyPumpi instruktoriks või ei?

Alles oli detsember, siis jaanuar ja nüüd on mul ainult napilt üle kuu jäänud, et oma litsentsivideo valmis teha ja ära saata.

Pean ütlema, et ma arvasin, et see video tegemine saab lihtsam olema. Tegelikult pea[ksi]n ma päris palju kodus iseseisvat tööd tegema ja tundide viisi harjutama enne, kui filmima saan hakata.

Miks see protsess siis nii keeruline on?

*Esiteks pole mul lihtsalt kogemust. Pean lisaks tempo ja koreograafia juhendamisele ka tehnikat õpetama, suutma inimesi motiveerida ning neile midagi innustuseks ütlema. Praegu on see minu jaoks täiesti võõras maa ja ma lihtsalt ei oska seda. Muidugi ei pea ma litsentsivideos olema üks äärmiselt energiline ja hüplev super-treener, kelle naeratus on nakkav ja sõnad powerit täis, aga päris vaikuses ei viitsi ka keegi trenni teha ju.

*Teiseks olen ma nõrk. Kõik muu suudan ma ära teha üsna arvestatavate raskustega, aga kätekõverdused on mu komistuskivi. Kuidas ma suudan kõik vajalikud kätekad päkkadel ära teha? Olgugi, et ma olen arenenud ja jaksan tunduvalt rohkem päkkadel teha, kui alguses. Ilmselgelt peaks minu kodune ülesanne olema iga päev nende harjutamine, aga see pole kerge!

*AEG! Enne filmimist peaksin ma saama asja Elari ja ehk mõne sõbra ees harjutada. Aga kuidas leida aeg, mis kõigile sobiks, lisaks ruum? See nädalavahetus pidin saama kahele BP litsentsiga treenerile ette teha, aga minu seljavigastuse ja saja muu halva kokkulangevuse tõttu jäi see ära. Kust see kogemuski siis tulla saab?! :(

*Tegelikult ma ka kardan kohutavalt. Kas ja kuidas ma ikkagi hakkama saan? Kas minus ikka on piisavalt potentsiaali, et treeneriks saada? Miks ma endasse ei usu, vot ei tea.

Õnneks on mõni asi ikka hästi ka. Näiteks ennetamine tuleb mul täitsa normaalselt välja, mis on üsna suur osa koreograafia juhendamisest. Lisaks mulle ju tegelikult meeldib “esineda” ja inimeste ees olla. Seega, kui natuke harjutada saab ja kava ilusti selge, peaks asi siiski tehtud saama!?

Täna peale hommikust kohustuslikku trenni jäime Elariga veel kauemaks saali ja proovisin juhendada. No sellest ei tulnud suurt midagi välja, sest ma polnud selleks valmistunud. Mind lööb hullult verest välja, kui ma midagi ootamatult tegema pean. Samas oli see ka heaks õppetunniks, et kui kava selge pole, ei tohi seisma jääda ja tuleb improviseerida. Samuti oskus, mida endas arendama pean.

Tegelikult olen ma aga üsna kindel, et kogu see asi saab tehtud! Allaandja ma pole ja isegi, kui kogu asi peaks üsna viimasele minutile jääma, kavatsen ma selle litsentsi kätte saada ja ehk õnnestub siis ka kiirelt rahva ette saada. :) (Järsku tuli enesekindlus? :D)

10921788_966892009989336_988250503_n

Ilmestagu seda postitust koolitusel saadud toetavad sõnad ja vägev kogemus!

Kui te mu trenni kunagi nõus olete tulema, siis andke teada. :D

Laura.

 

Toidupäevik 09.-15.03 | Pühapäev

11039738_1046544832029492_1888941641_n

Ja ongi toidupäeviku viimane päev. Tänane menüü selline:

10.00 hommikusöök – kohupiimasheik banaaniga, kõrvale tee. Nämm!

viimanehommik

15.30 lõunasöök – ahjukartul hakkpallidega. Jagasime ahjuplaadil toidu kohe kenasti ära, et ma ikka oma õige portsu saaksin. Vasak on minu pool ja sellest jätkus kaheks söögikorraks.

viimanelõuna

19.00 õhtusöök – ahjukartul hakkpallidega.

viimaneõhtu

21.15 hiline õhtusöök – muraka kodujuust pähklitega.

viimanehilja

Päeva jooksul 1 üleliigne kiivi, natukene krõpsu H. pakist ja üks marmelaadikomm.


Ja ongi otsakorral see nädal. Tegelikult oli üllatavalt lihtne kõik üles märkida ja üldjoontes olin ma päris tubli ka. Võib öelda, et toitumiskava jälgisin ma umbes 93% täpsusega, kuid just parajal viisil, et ma asja üle ei mõtleks. Sain selle nädala jooksul aru, kuidas minu jaoks kõige mõistlikum toituda on.

Nädal algas väga tublisti ja mingeid üleliigseid ampse ma ei teinud. Kui H. aga Tartusse tuli ja mu silme ette mõni kommike sattus, sõin ma üsna rahuliku südamega ka seda. Täna ei suutnud ma vastu panna tema poolikule krõpsupakile ja näppasin ka sealt natukene. Kuna lõunasöögi tegemine võttis palju aega, sõin vahepeal ka ühe kiivi ära. Ikka juhtub! Oluline on see, et ma mõistan toidukoguseid. Ei ole vaja endale sisse süüa tervet pakki komme, piisab ka sellest ühest või päeva jooksul söödud kahest kommist.

Käisime täna taas nädala poetiirul. Panin kodus FitLapis oma menüü paika, kirjutasin ostunimekirja valmis ja minek. Ilm oli ju imeilus ja väga mõnus oli pikem jalutuskäik Sõbra Prismasse teha. Miks ma just selle poe kasuks praegu otsustanud olen, on see, et banaan on seal hinnagarantii alla ja maksab 0.99 €/kilo. Igatahes sai ostetud vaid seda, mida mul nädala menüüks vaja on, ei mingeid maiustusi või üleliigseid puuvilju vms. Ma tean, et kui mu silma alla midagi “ahvatlevat” ei teki, pole mul ka absoluutselt mingit vajadust neid süüa. Ise ma ometi omale kommi või jäätist ostma ei lähe.

Panime kodus paika ka eeldatava summa, mis selline ostukorv maksma võiks minna ja lõpuks jäi summa vist isegi natukene alla eelarvet. Ise ka imestan, et ma suudan ja viitsin asju ette planeerida, aga see säästab raha ja seda pole meil ju kellelgi ülemäära käes.

Pikk jutt kokkuvõttes siis.. Mulle tundub, et ma saan aru, mida tähendab “tervislik suhe” toiduga ja see on miski, milleni ma jõuda soovisin. (Loodame, et ma siinkohal midagi ära ei sõnunud!)

Kuna mulle see toidupildistamine päris meeldima hakkas, mõtlesin ehk igal nädalal ühel kindlal päeval teile oma söögilauda näidata. Oleks see huvipakkuv?

Aga uuel nädalal tavapärasemate postituste juurde tagasi.

Olge mõnusad,
Laura!