Mu toitumine sakib! Tervislikkusest pole jälgegi.

Nii raske kui seda tunnistada poleks, olen ma toitumises justkui alla andnud. Suhu lendab kõik, mis ette jääb. Eriti hea, kui see on midagi magusat. Mul pole mingeid kindlaid toidukordi, söön siis kui jumal juhatab ja mingeid korralikke lõuna- ja õhtusööke pole mul juba ammu olnud.

Võtsin täna julguse kokku ja astusin vist üle 2-3 nädala kaalule. Midagi liiiga ulmelist polnudki – 66,6 – lihtsalt väga kurjakuulutav. Kui ma nüüd midagi ette ei võta, siis kaal teeb hüppelise tõusu üles ja ma olen jälle üks veerev trulla?

Aga uuesti rajale saada on nii keeruline. Ei, ma ei taha jälgida mingit kava või lugeda iga oma suutäit. Ma tahaks lihtsalt jälle normaalselt süüa. Et oleks korralik hommikusöök, lõuna ja õhtu, sinna vahele kaks vahepala. Et oleks mingi rutiin ja söögikorrad enam-vähem kindlatel aegadel.

Eelmine aasta suutsin ma ju omast tarkusest ainult toitumisega kaalu alandada, miks siis nüüd nii raske on? (LOE SIIT)

Ma kogu aeg mõtlesin, et nii kui H. ära lendab, hakkan mina korralikuks. Aga miks on vaja mingit kindlat päeva? Miks ma ei võiks alustada täna. Mul on veel hommikusöök tegemata, kavatsen teha vana head kaerahelbeputru. Aga kas ma suudan ka ülejäänud päeva normaalselt süüa? Pole vähimatki aimu.

Tegelikult tõi mu maa peale lause, mille H. mulle eile ütles: “See on kurb, et sa oled hullult vaeva näinud ja siis teed nii omale.” Ja see on nii f*king tõsi! Miks ma endale, oma kehale nii teen? Veel lisas ta, et “ära nuta, mõtle parem, kuidas homme paremini teha.” No nüüd ongi see “homme”.

As I said, ma ei kavatse end piirama hakata, suvi on ju ometi nautimiseks ja üks jäätis every now and then ei ole ju miskit hullu, aga ma nii väga tahaks jälle korralikke toidukordi.

Aga kuidas, kuidas ometi tagasi õigele teele saada?
HELP!
Kui ma kunagi oma blogiga kellelegi motivatsiooni andnud olen, siis palun, andke nüüd mulle nõu ja tehke mingi motivatsioonisüst. Ma ise praegu lihtsalt ei oska. :(

natural

Lõppu üks meigita, kulmudeta ja all natural Laura.

Lõpetamine piltides vol 2

Ma loodan, et kõigi jaanid läksid hästi ja keegi end kuskil pildituks ei joonud. Meie jaanipäev möödus vahvalt aga täiesti alkovabalt, rahulik ja mõnus. :)

H. läheb 4. juulil aga 3,5 nädalaks Prantsusmaale ja sellepärast püüame me praegu võimalikult palju koos olla ja midagi korda saata. Teeks ilm ka meiega koostööd, aga kus sa sellega. Igatahes, see on ka põhjus, miks ma ei ole väga aktiivne blogirindel. Oma Facebooki lehele ma ikka kirjutan vahel miskit kiiret. Näiteks seda, et ma eile magistrisse avalduse ära esitasin. Hirmuuus!

Nagu ma (vist) eelmises postituses mainisin, siis ei möödunud päev draamadeta. Plaan oli juustesse lokid teha ja natuke kinni punuda ja siis tekkel pähe. Tegin mina siis oma ägeda lokimasinaga terve pea lokke täis, panin tekli pähe ja… otsustasin sama kiiresti juukseid pesema minna. :D Absoluutselt ei meeldinud see pilt. Õnneks ei võtnud juuste pesemine liiga kaua aega ja jõudsin kenasti “soengu” valmis. Jäin rahule, mis siis, et pildistamise ajaks juuksed juba üsna sorakil olid, aga ajame selle vihma süüks.

Kingadega läksin ka alt. Otsisin neid nii kaua ja poes proovisin nii suurust 39 kui 40. 39 justkui pigistas ja kartsin, et lõpetamisel jalg paistes ja võtsin sellepärast 40, sest poes oli nendega väga okei kõndida. No ilmselgelt oli mu jalg paistes hoopis poes mitte lõpetamisel. Ehk siis mul hakkasid kingad loksuma ja lõpuks oli nendega käimine väga vaevaline. Nii kurb, sest mulle hakkasid need kingad nii väga meeldima. Loodan, et saan neid ehk mõnel suvepeol siiski kunagi kanda, mingid tallad sisse ja ehk veab välja.

Vot.

Siin on aga teine ja viimane ports pilte lõpetamisest. :)

DSC_0021Issiga.

DSC_0044Kursaõega, kes muide lõpetas cum laude ja seda lapse, pere ja töö kõrvalt. Respekt!

DSC_0056 (1)Kursaõega.

DSC_0094Laura x 2.

DSC_0095Girl power.

DSC_0102Girl power vol 2.

DSC_0121Venna ja tema kihlatuga.

DSC_0139Tädiga.

DSC_0154

DSC_0161Isa ja emaga.

DSC_0171Mi famiilia.

DSC_0175

IMG_6039Onupoeg ja onu tegid nalja. :D

IMG_6157Meie imeline kursus ja kohustuslik selfie!

IMG_6166 (1)

IMG_6212 (1)Ainuke sõbranna, kes Keilast kohale viitsis ja sai tulla. Sõbranna, keda ma tean juba 3. klassist ja ma olen kindel, et meie sõprus kestab aegade lõpuni. Üks ütlemata suure südamega inimene!

DSC_0182Onu pere. 

IMG_6232 (1)

Koos tädiga. Tema on minu üheks suurimaks eeskujuks ja tänu temale olid minu kolm aastat Tartus palju kergemad, kui ehk mõnel teisel tudengil.

Mul on maailma parim perekond, mis siis, et ka meie peres on aeg-ajalt erimeelsusi ja kummalisi tülisid. See ei vähenda ometi seda tohutut tuge, mis ma neilt iga päev saan.
Üldiselt tundub, et olen ikka issi tütar küll, sest isa ei suutnud pisaraid tagasi hoida. See oli nii siiras ja armas. Mul on vedanud, päriselt!

Hoidke oma lähedasi,
Laura.

Lõpetamine piltides vol 1

Lõpetamisest on nüüd päris mitu päeva möödas. Iga päev uurin pilte, lõikan ja tuunin neid. Pilte on päris korralik hulk, praaki samuti väga palju. Sellepärast võtab parimate palade välja valimine päris mõnusalt aega.

Kuna blogis on aga piisavalt kaua vaikne olnud, on viimane aeg teile mõnd pilti siiski näidata.

Olgu öeldud, et ma tundsin end sel päeval ilusana. Kingadega läksin alt ja soengudraama tegin ka läbi, aga sellest kõigest juba peale jaanipäeva.

PS! Mis teie jaanipäeval teete? Meil on H.-ga mingi plaan olemas, aga kuulaks huviga, mis teie põnevat ette võtate? :)

Esimene osa pilte on aga siin:

DSC_0050
DSC_0065

DSC_0108 (1)

DSC_0132 (1)

 

Laura.

Kaks kutset

Ühest küljest on ikka nii hea, et mul see blogi olemas on, sest nii saan ma end iga kell välja elada. Teisalt teen ma endale nii ehk karuteene, sest näitan, kui haavatav ma olla võin ja nii võib keegi seda üsna kurjasti ära kasutada. Aga loodame, et headust jagub rohkem ja eelmise postituse tagasiside oli enam kui positiivne, aitäh armsad!

Olgugi, et mul veel eile silmad paistes olid, oli see “kerge” vapustus vajalik. Nutmisel on mingi kummaline raviv toime, vähemalt minu jaoks. Lasin sel hetkel kõik jura välja ja hiljem oli palju kergem olla.

Aga see selleks..

Ma tegelikult pole päris kindel, millest ma kirjutama tulin.

Ahjaa, homme on lõpetamine. Üritasin omale mingit proovimeiki teha, et saaks värvid välja valitud ja homme lihtsam oleks. No mitte essugi ei tulnud välja. Parem oleks, et homme asi õnnestuks, muidu ma keeldun lõpetama minemast. :D (first-world-problems) Vähemalt leidsin omale kingad eile, suht viimasel hetkel ja need ka peale mitmetunnist otsingut. Aga kuradima ilusad ja püssid on, kõrged ka. :D

Aga kell on hiline ja siniste silmaaluste vältimiseks võiks korraliku iluune magada.

Seega, kel homme Tartus midagi teha pole, siis:

TÜ Haridusteaduskonna bakalaureuseõppe lõpuaktus toimub 18.06.2015 kell 13.00 Tartu, Salme 1-A, aulas. Aktus peaks kestma orienteeruvalt 1-1,5 tundi. 

Ja teine kutse on tallinlastele:

Kui sa oled MyFitnessi liige ja sul on pühapäeval vaba aega, siis oled oodatud kella 13ks Lasnamäe MyFitnessi  minu BodyPumpi filmimisele. Hea oleks, kui BP ei ole sulle võõras! ;)

Kohtumiseni!

Laura.

DSC078561

Pildistama lähme ikka peahoone ette. Et ilm oleks (piisavalt) ilus ja saaks uhkusega sammaste vahel särada. :)

Kust see ebakindlus siis tuleb??

Te küsite miks mul on probleemid enesekindlusega?

Otsisin viimased päevad üsna meeleheitlikult omale lõpetamiseks kleiti. Proovisin erinevaid lõikeid, värve, suurusi jne. Leidsin kaks ilusat kleiti, mis mõlemad olid ümber, kallistasid keha ja MINU arvates rõhutasid mu 20 kg kergemat keha.

Aga iga nurga pealt kuulsin ma arvamusi, et “sulle sobiks kelluke või A-lõikeline kleit, sest see VARJAB su puusi/jalgu. Ehk siis, mulle öeldi korduvalt, et ma pean midagi varjama! Järelikult ei ole ma ilus sellisena nagu ma olen. Järelikult pean ma veel alla võtma või ma ei tea mida tegema, et ka mina saaks keha-kallistavaid kleite kanda.

Olgugi, et ma olen rahul oma ostetud kleidiga, mis on alt lai ega rõhuta kuidagi mu jalgu/puusi, olen ma ikkagi maru kurb..

*läheb-nutab-patja-edasi*

Laura.