Täiskasvanu rõõmud

Nii kummaline kui seda ka kirjutada poleks, lähen ma järgmisel nädalal tööle. Võinoh, töö juurde vähemalt.

Praegu olen ma selline korralik närvipundar, sest minu ees on suur teadmatus ja see on üks asi mida ma kardan – teadmatus. Ma pole päris kindel, mis saama hakkab, kuidas ma hakkama saan ja kas ma ikka olen õiged valikud teinud. Aga ma olen valmis proovima.

Korteriotsingud on hetkel seal maal, et mul on võimalik oktoobrist alates üht korterit üürida küll. See aga tähendab, et ma pean veel septembrikuu vanematekodus elama, mis minu algsete plaanidega üldse kokku ei lähe. Aga ega mul paremat variant hetkel võtta pole ja noh, mulle väga meeldib see korter.

Aga ma poleks uskunud, et ühe väikelinna üürikorterite hinnad on võrdväärsed Tallinna kesklinnaga. Üldse on vähe kortereid pakkumises ja kui ka uus pakkumine tuleb, kaob see välgukiirusel. Praegu on ikka nii, et pool oma palgast maksan elamise peale, siis tuleb veel süüa, telefoniarve ja nii see raha otsa saab. Noore inimesena iseseisva elu alustamine on keeruline, I must say!

Sellegipoolest ei jõua ma ära oodata, et päris oma elu peale saada. Vanemate juures on vahva, aga see kolm aastat Tartus näitas, kui hea on ikka nö omaette elada.

Lisaks koolile ja tööle olen ma dilemma ees, mida teha trenniga. Ma võtan juba oi kui kaua hoogu, et kohalikku tervisekeskusesse kirjutada ja BodyPumpi trennide kohta küsida. Oleks suurepärane, kui ma saaksin samas linnas tunde anda. Aga BP plaanidest kirjutan üks päev pikemalt.

Mida teha aga MyFitnessiga? Ma olen nii harjunud selle klubiga, nende võimalustega. Samas tähendaks see igapäevast Tallinnasse ja tagasi sõitmist. Kas ma jaksan ja tahan sõita? Uusi MyFiti klubisid tuleb ka nagu seeni juurde, ma ei tahaks sellest loobuda. Kodulinnas saaksin ma aga ilmselt tasuta treenida. Aga seal pole peale BP vist suurt midagi, mis mulle meeldiks. Ja ainult jõusaalis/ujumas ja pumpis ma ka käia ei tahaks.

Ühesõnaga, sügis tõotab väga.. pingeline tulla. Vaatame, kas vajun koormuse all kohe põhja või suudan ikka pinnal püsida.

Ma olen hirmul, kuid põnevil. Ise ma ju omale selle tee olen käimiseks valinud…

Aga ka see nädal on põnev. Täna hommikul käisin jälle NTC-s, homme hommikul NRC-sse. Ma ootan teid kõiki ka homme! Ma tean, et magada on mõnus, aga te ei kahetse, kui ühe hommiku ohverdate. See emotsioon, mida üks selline treening anda võib on mega! 7.30 Estonia ees!

Juuksurisse lähen ka homme ja neljapäeval ootab samuti miskit põnevat ees, mille tulemusi loodetavasti üsna pea teiega jagada saan. :)

Olge tublid,
Laura

NRC Pop-Up: Hit The Streets

Need, kes on mu varasemaid postitusi lugenud ja/või jälgivad mind näiteks Facebookis teavad, et ma selle nädala kolmapäeval end kell 6 üles ajasin ja sammud kesklinna poole seadsin. Terve augustikuu toimub erinevates Eesti linnades Nike+ Run Club’i välitreeningud. Üheks ürituse eestvedajaks on armas Kristiina, kellega ma tutvusin oma BodyPumpi filmimisel ja kes on minu trenniellu palju uut toonud. Just sel põhjusel ei saanud ma tema kutsele avatreeningul osaleda ei öelda.

Ilmselgelt on suvel kell 6 ärkamine omaette katsumus. Õnneks oli kolmapäeva hommikul väga ilus ilm, mis tegi üles tõusmise üllatavalt kergeks. Trenn algas 7.30 Estonia kontserdimaja eest. Minu üllatuseks oli end kohale vedanud lausa 25 spordisõpra! Suur respekt neile tööinimestele, kes oma päeva hoopis trenniga alustasid. Mina sain ju peale trenni koju lebotama tagasi minna.

Kerge sörkjooks stardiga Estonia eest.

Ahjaa, MyFitnessi liikmed said riideid vahetada näiteks Solarise klubis, aga oli palju neid, kes otse kohale tulid. Seega, igaühe oma valik.

Olgu veel öeldud, et treeningud on KÕIGILE TASUTA! Lahe, eks? :)

Treenereid oli sel korral kaks: Erik ja Kristiina. U 55-minutit kestnud treening oli jagatud kahte ossa. Esimese osa viis läbi Erik. Alustasime Estonia eest kerge sörgiga jooksmist ja liikusime Harjumäele, Vabaduse samba taga olevasse parki. Kiire soojenduse järel rääkis Erik meile natukene jooksutehnikast, sageli esinevatest vigadest ja sellest, millele tuleks (kiiresti) joostes tähelepanu pöörata.

Treener Erik

Tegime Eriku juhendamisel erinevaid jooksuharjutusi: põlvetõstejooksu, sääretõstejooksu, päkkadel jooksu, sirgete jalgadega jooksu, hüppeid jm. Sealjuures tegi Erik vahepeal kokkuvõtteid ja rääkis peamistest vigadest. Näiteks kätega vehkimine, vale pea asend ja kehahoiak. Lõpuks saime paar kiiremat otsa ka teha.

Sprint
Mulle meeldis see teoreetiline osa. Sain päris palju nõuandeid, mis kõrva taha panna. Kas teie näiteks teadsite, et jooksutehnika parandamiseks pole tavalisel, koolis õpitud säärejooksul mingit väärtust ja sääretõstejooksu tuleb teha sarnaselt põlvetõstejooksuga, ainult, et kannad puudutavad sääri?

25 spordisõpra

Järgmise osa viis läbi Kristiina. Selleks sörkisime Vabaduse samba ees olevate treppide juurde. Kui ma arvasin, et jooksuharjutused võtsid võhmale, siis trepil tehtud harjutused olid muidugi omaette tase. Kükk-hüpped, väljaasted, ühe-jalajooks, kiirendusjooksud jms ja see kõik treppidel ja ühte harjutust ikka kaks ringi.

Vallutame treppe

Pulss tõusis ja jalad muutusid iga ringiga aina pehmemaks. Aga see fiiling.. 25 inimest keset Tallinna kesklinna, ümberringi tööle kiirustavad inimesed, päike ja higised kehad. Amazeballs! Nägin päris mitut inimest, kes peatus selleks, et meist pilti teha. Ega sellist asja ju iga päev ei näe!

Viimased pingutused

Lõpetasime oma trenni taas Estonia ees venitustega. Lisaks sai iga osaleja omale PULS Nutrition energiabatooni. 

Venitus

Imeline hommik, ma ütlen! Regulaarsed sportijad ilmselt teavad, millise enesetunde võib üks korralik trenn anda. Teha seda aga koos grupiga mujal kui trennisaalis, on veel võimsam. Mu päev oli kella 9ks hommikul korda läinud! Nägu säras, jalad olid töntsid, aga meel nii ergas. Super noh!

Imeline hommik

Kui ma nüüd ei tekitanud teis soovi ka ise mõnel treeningul osaleda, siis ma küll ei tea, kuidas seda teha.

Selleks, et järgmisel nädalal oma mugavustsoonist välja tulla ja proovida midagi teistsugust, vaadake ürituse Facebookile lehele SIIN ja leidke endale sobiv aeg ja koht. Järgmisel nädalal saab end taas kolmapäeva hommikul 7.30 Estonia ees ja neljapäeva õhtul kell 18.30 Nõmmel proovile panna, lisaks pühapäeva õhtul Viimsis. Tartlased pange ennast aga 20. augustil valmis, sest just siis on teie kord!

Võrrelge nüüd neid nägusid. Treenitav vs treener. :D

Pildid tegi Raido Liiksmann

Trenn on kõigile jõukohane ja kedagi kuskile üksi maha ei jäeta. Seega ei maksa karta, et äkki ei saa hakkama või midagi. Kui sul on soov ja tahe end proovile panna, arendada ja hea emotsioon saada, siis BE THERE or BE THERE!!

Mina olen igatahes kolmapäeval kohal. Ma viskan kõigile isiklikult käppa, kes kohale tulevad ja mulle märku annavad, et just seda siin lugedes ka tahtmine proovida tuli! :D

Kolmapäevani,
Laura.

Suvekilod ja lühikesed püksid

Seni kuni ma tänase NRC Pop-up treeningu pildid saan, mõtlesin veitsa niisama lobiseda.

Valmistun vaikselt sügiseks ja käin mööda poode, et vajalikke asju osta. No näiteks vahetusjalanõud, pidulik must seelik või kleit, käekott jms. Täna oli see shoppamise päev, kus ma natuke ikka pisardasin. (Olen shoppamisest varem kirjutanud SIIN) Olen viimase kuuga omale 3-4 kg juurde kogunud (vähemalt 3-4kg, ma ei julge kaalule minna, võibolla on asi isegi hullem). Mul on jälle sangad ja kõhuke. Jamps. Samas.. ma isegi ei viitsi väga põdeda, sest suvi on ju.

Minu peas on ikka selline arvamine, et nii pea kui töö/kool peale hakkab ja ma lõpuks vanemate juurest jälle välja kolida saan, loksub kõik paika. Tekib rutiin igas valdkonnas, seda ka nii toitumises kui treeningutes.

Tegelikult on päris piinlik, sest iga sügis/talv unistan ja mõtlen ma sellest, kuidas järgmisel suvel ideaalses vormis olen ja bikiinides säran. Nüüd on juba kaks sellist suve olnud, kus ma tegelikult oma eesmärke saavutanud pole. Aga tark ju ei torma, või kuidas see oligi. (Loe: leian vabandusi, mitte võimalusi).

11824061_1151122898238351_406525400_n (1)
The making of. Lühikesed püksid jalas

Samas olen ma ühe enda jaoks suure sammu astunud. Ma kannan lühikesi pükse. :D Jep, enamuse jaoks lamp, aga minu jaoks suur eneseületus. Ma ostsin viieka eest H&M-ist sellised lohvakamad vabaaja lühkarid ja kuna need on väga mugavad ja ilmad on ju soojad, julgesin ma nendega välja minna, avalikku kohta ja puha. Ma lihtsalt usaldasin H.-d, kes ütles, et jumala okei on ja ma ei pea muretsema. Ise arvan ma siiski, et mul on liiga palju tsellut ja lodevad jalad, et teisi nendega hirmutada, aga.. lühikeste pükstega on nii mugav!

Käisin vahepeal õhtust söömas. H. tegi ahjus lõhet ja kõrvale kodujuustu-salatit. mm, kui hea!

Ja üks väikene asi veel. Ma endiselt ei tea, mida oma blogi nimega teha. Mul on juba mitu olukorda olnud, kus nimi Laura Tartus segadust tekitab, sest arvatakse, et ma olen Tartus. Nii et ma ikkagi mõtlen, et äkki peaks nime ära muutma? Äkki loeb seda mõni blogija, kes sama asja läbi teinud on? Tegelikult ei tohiks ju asi nii hull olla? Või mis teie arvate?

…ja hetk hiljem sõime magustoiduks jäätist.

No vot siis sellised lood täna.

Kuidas teile sellised lobisevad ja mitte nii informatiivsed postitused meeldivad? Millised postitused Teile üldse rohkem peale lähevad? Mida võiks rohkem, mida vähem olla?

Pai,
Laura.

Brazilian Butt Lift | Fäänsi nimi, kas ka tõhus?

Peale nädalavahetust ja üldse peale eelmist laisklemise nädalat, mis sisaldas liiga palju kräppi sööki, oli paras aeg end uuesti trenni vedada. Nii ma täna oma sammud uude Postimaja MyFitnessi seadsin. Ma olen väga meeldivalt üllatunud. Klubi on avar, seal on ruumi ja eriti vinge on terrass, kus ma päris mitut inimest treenimas nägin, täna oli selleks ju ka veel ideaalne ilm.

Sirvisin eile tunniplaani ja jäin kohe pealkirjas oleva trenni juurde pidama. Mannu käis alles hiljuti seal ja kirjeldas trenni nii, et tekitas minus soovi see ära proovida.

Lõpuks olen suutnud üle saada hirmust, et trennisaalis kõik just mind passivad ja julgen väga vabalt esimesse ritta taidlema minna, ka siis, kui ma konkreetses trennis alles esimest korda olen. Mulle meeldib, kui ma end peeglist näen ja treeneriga kergelt silmsidet võtta saan.

Brazilian Butt Lift

Nii ma ka täna rõõmsalt esimeses reas, otse treeneri vastas positsiooni sisse võtsin. Nagu nimi ütleb, keskenduti 45 minuti jooksul vaid tuharalihastele. Trenn algas kerge soojendusega ja edasi algas 10-minutiline harjutusteplokk. Kokku oli 10 harjutust, millest igaühte minuti jooksul tegema pidid. Harjutused olid erinevad: väljaasted, erinevad kükid, jalasirutused jms. Edasi oli 4-minutiline osa matil, kus tegime erinevaid jalavibutusi, -sirutusi ja -kõverdusi. Mõlemad jalad said oma 4 minutit ja soovitatav oli harjutuste vahepeal mitte puhata. Jajah, hea nali, sest kann ju põleeees! :D Vahepeale mõned puusatõsted erinevate variatsioonidega. Lõppu veel mõned kükiharjutused, põlvetõsted ja viimaseks venitus.

Mul ilmselgelt higi voolas ja tuhar põles. Trenni lõppedes olid jalad päris süldid, aga uskumatul kombel oli tänase päeva jooksul päris kerge liigelda. Ma ilmselt teen väikse update’i homme ja annan teada, mida mu kann sellest trennist tegelikult arvas.

Aga üldiselt on ikka tõesti väga mõnus trenn just neile, kes ilusat bubble-butti või brazilian-butti tahavad. 

Praegu mõtlen, et kurjam küll, oleks võinud veel rohkem pingutada. Tuharalihast treenides on ju eriti hästi tunda, kuidas kann põlema hakkab, aga just sel hetkel ma andsin päris mitu korda alla. Oleks pidanud ikka rohkem pingutama! Sest just sellest hetkest alates hakkavadki tulemused tulema!

Aga homme pean ma kell 6 ärkama, sest ma lähen NTC Pop-up treeningule, kuhu Kristiina (üks treeneritest) rõõmsalt kutsus! Tule sina ka, sest miks mitte kolmapäeva hommikul 7.30 natuke joosta? Kui sa aga kohale ei tule, siis blogist saate selle kohta kindlasti lugeda. Taaskord midagi uut minu jaoks ja olgugi, et mind hirmutab nii vara tõusmine, olen ma põnevil. :)

Olge vahvad,
Laura.