Mandlioperastiooni eel

Viimane nädal möödus küll ulmekiirusega. Ma päriselt isegi ei tea, kuhu see aeg sai. Toimetamist jätkus ja peaaegu iga õhtu pidin väikse lõunauinaku tegema.

Aga mitte sellest ei tulnud ma rääkima.

Homme kell 7.30 pean olema haiglas, et siis mandlioperatsioon läbi teha. Kui ma ütleks, et ma üldse ei karda, siis ma ilmselgelt valetaks. Kerge värin on juba täna sees ja mõte liigub ainult sellele, kuidas ma seal narkoosist ärkan ja verd sülitan. Väkk!

Kogu see ees ootav nädal tundub üks ilgem ebamugavus, aga eks ole inimesed enne mind selle kõik üle elanud ja elan ka mina. Kui ma mõtlen, et peale taastumist saan jälle täisvõimsusel sportida ja sõrmed igapäevaselt haiget ei tee, on see kõik seda ju ometi väärt!

Ma üks päev muidugi lolli peaga googeldasin mandlioppi ja sattusin foorumitesse, kus õudusjutte räägiti. Panin need üsna ruttu kinni ja püüan ikka häid mõtteid mõelda.

Kas teid huvitaks pärast ka mingi ülevaade sellest, kuidas kogu protsess välja näeb? :D

Ma võiks praegu ju muidugi uurida, et kuidas teil läinud on, aga ilmselt ei taha ma neid õudusjutte kuulda. :D Kui teil on see opp leebelt ja rahulikult läinud, siis võite toetavaid sõnu küll öelda. Hihii!

Muide.. mul on tunne, et sel aastal ma küll lotoga suurema summa võidan. :D Olen kaks korda ostnud pileti kindla teadmisega, et võidan ja ma võitsin neil mõlemal korral. Summad küll väiksed, aga still. Üks kord peab see suur summa ju siis ka tulema!

Praegu lähen värisen edasi, söön veel miskit head ja tahket.

Laura.

giphy

Trenniteemalised sarjad. Soovitage palun!

Üks lugeja soovitas mulle sarja (aitäh, Helen!), mille uusi osasid ma nüüd kannatamatult iganädalaselt ootan. Sarja nimi on Work out New York ja uus osa tuleb USAs välja pühapäeviti. Peategelasteks on NYi treenerid, kelle tegemistel kaamera silma peal hoiab. Palju näidatakse treenerite omavahelist suhtlust, aga sekka ka treeninguid jm. Layla on lihtsalt üüber hawt ja mul võiks ka kunagi selline vorm olla. :D Mina vaatan seda sarja näiteks SIIT.

Ja siis ma mõtlesin, et raudselt on selliseid lahedaid trenniteemalisi sarju veel. Just selliseid, kus on treeningud põhilised, mitte ainult kaalulangetamine.

Ehk et, kui te teate mingeid lahedaid sarju, mille sisu on sportlik ja/või kaalulangetamisega seotud, siis andke aga teada! Mul peale oppi taastumiseks meelelahutust vaja.

wony-s1-1600x900
bravotv.com

PS! Kui ma täna oma lastele teatasin, et mind kaks nädalat pole, arvasid nad üsna üksmeelselt, et ei kavatse ka siis kaks nädalat kooli tulla, sest nemad ei taha asendusõpetajat. Kas mu südameke heldis veits? Üldse oli täna väga hea päev ja mul on ikka lausa kahju, et kaks nädalat eemal olema pean.

Aga nüüd sarju soovitama!

Laura.

Mugavustsoonist välja?

Ma vist ühes postituses kirjutasin, et proovisin trennimõttes midagi uut. See tähendab, et ma leidsin omale ühe uue hobi, millest ma nii õhinal olen.

Kunagi lapsena tegelesin ma lausa 7 aastat rühmvõimlemisega. Viskasin spagaate ja hundirattaid, käisime rühmaga võistlemas ja olime päris edukad. Esinemine meeldis mulle väga. Ma olin see laps, kes sai üsna palju esimeses reas olla (mis siis, et ma ei paindunud kõige paremini), sest ma lihtsalt oskasin naeratada ja loosse sisse minna. See pole muide mu enda mõte, seda ütles mulle kunagi mu oma treener. :D

Võimlemisest on mul mõlema reielihase rebestus ja alaselg hakkab ka üsna kergelt valutama. See valu on õnneks seljalihaste tugevnemisega paremaks läinud. Aga keha annab mingitel hetkedel märku, et on tsipa vatti saanud.

Igatahes on mul juba eelmisest aastast olnud soov uuesti spagaat maha saada. Ja noh, tantsijaid olen ma ka natukene ilastava pilguga vaadanud, sest see tundub nii mõnus tegevus. Kuna ma väga pikalt arvasin, et olen tantsimiseks liiga paks, viskasin mõtte seda proovida peast. Jõutrenn meeldib mulle ju ikka kohe väga-väga ja seda tahan ma ikka täiega teha. Igaüks peaks ju oma liistude juurde jääma.

AGA.. kui mulle tuli ettepanek ühte tantsugrupi trenni proovima minna, võtsin ma selle ärevusega vastu. Ja.. ma totally nautisin seda! Minu meelest tuli mul esimese korra kohta päris hästi välja ja mind oodatakse tagasi. Nüüd ma siis hakkangi kord nädalas tantsimas käima. Kui kavad selgeks saan, on lootust ka esinemas käia. Yay! Nii põnev! Ja minu spagaadi maha saamise soov võib ju ka selle abil täide minna. Juhuu!

Astusin oma mugavustsoonist välja ja mulle tundub, et ma ei kavatse tagasi astuda.

Kuigi, jah, eks ma olen teiste tüdrukutega võrreldas “tugevama” jalaga, aga ma püüan end sellest mitte häirida lasta ja oma personality’ga lüüa. :D

Ma igatahes julgustan teid ka mugavustsoonist välja astuma, sest you never know, kuhu see sind viia võib. :)

Milline samm viis sinu viimati mugavustsoonist välja? 

Laura.

Ma panen siia lõppu ühe pildi 2011. aasta detsembrist. :D No nii naljakas!

DSC_02001

Hullud päevad

No ikka kohe väga hullud päevad on sel nädalal olnud.

Alustame teisipäevast. Äratus oli 5.30, et tunde ette valmistada ja koolitööd lõpetada. Tööl oli väga hea päev, lapsed olid nii tublid ja kohe väga mõnus oli tunde läbi viia. Minu hea enesetunne lõppes kohe, kui sain teada, et kukkusin ühe eksami läbi. Siis sain teada, et ühe koduse töö sain arvestatud. Järgmisena pidin köögi põlema panema, sest unustasin, et süüa tegema hakkasin. (Miskit hullu ei juhtunud, köök oli lihtsalt veits tossu täis ja suitsuandur üürgas). Päeva lõpus käisin üht uut “ala” proovimas ja sain mega hea fiilingu. Ühesõnaga, päev lõppes heal noodil, aga oli ikka väga väsitavalt emotsioonikas.

Eile oli äratus 5.15. Viimased parandused koduses töös ja valmistumine eksamiks. Andsin oma neli tundi koolis ära, kimasin Tallinnasse bussi peale ja sõitsin Tartusse. Kirjutasin 40-45 minutit eksamit ja sõitsin Tallinnasse tagasi. 5 tundi bussis, juheii! Kirjutasin bussis veel üht koolitööd. Õhtul oli vaja veel linnast autoga koju saada, teeolud olid olematud. Magama sain 23.

Täna oli äratus 5.00. Kiire dušš ja koolitööd jätkama. Nüüd vaatan kella, et tegelikult peaks juba midagi süüa haarama ja juba tuleb tööle vantsida. Tänase päeva jooksul pean (ma ise väga tahan) ära lõpetama viimase koolitöö, mille tähtaeg on homme. Lisaks on tänal tööl veel muud asjaajamised lisaks tundide andmisele.

Aga.. uniii on. :( Silmaalused on ka suht kottis.. Oo, laupäev, millal sina tuled.

Homme ootab meid ees H. firma uusaasta pidu. Mul on uus kleit ja kingad igatahes olemas, äkki saan üks õhtu ilus olla. :D

Edukat päeva,
Laura.

Laura 048

Hinga! This too shall pass!

Blogi-mina ja päris-mina

Hakkasin täna natukene rohkem mõtlema sellele, et mis mulje jätab blogi-mina teistele inimestele.

Kuna mul on paar sõpra, kes avastasid enne mu blogi, kui me päriselt kohtusime, tundus mulle põnev uurida natuke seda, et kas ja kui palju erineb blogi-mina päris-minust.

Üks sõbranna (ja uus kursaõde) arvas nii:

Su blogi-mina tundub tagasihoidlikum. Mul väga mingit pilti vist ei tekkinudki sinust. Mäletan ainult esimest emotsiooni. Meil oli peale lasteaia loengut statsiga mingi loeng koos. Sa minu taga istusid ja kui rahvast järjest juurde valgus, siis ma mäletan, et mõtlesin “vau, kui populaarne”.

Ja teine sõbranna ütles nii:

..aga kui natuke mòtlema hakkan, siis tundusid vist pisut mitte nii sõbralik ja millegipärast kartsin isegi natuke seda, kui esimest korda Sind koos H.-ga nägema pidin, aga pidin tõdema, et Sa polnud kuri ega ebasõbralik ja nagu näha, võtsid Sa meid kiirelt omaks.

Ja sõbranna, kes õppis päris-mind ja blogi-mind samal ajal tundma. Küsimus, mille esitasin oli: “Kuidas sulle tundub, kas mu blogi-mina ja päris-mina on väga erinevad?”

Ei tea, ei ütleks küll. Räägid ju ausalt nii nagu on ka blogis. Et ei ole ju et sa teeskled et “ma nii õnnelik ja teen seda ja seda” vaid ikka kurdad muretki ja räägid ausalt plaanidest.

Nüüd ma siin mõtlen, et kui kerge on tegelikult blogis valet muljet jätta. Ma olen loomult väga emotsionaalne ja väljendan oma emotsioone väga selgelt igas olukorras. Blogis on neid emotsioone ja õigeid tundeid võibolla keerulisem edasi anda ja sellepärast võibki tekkida hoopis vale pilt.

Mind väga huvitab, et missugune mulje Teil minust on? Missugune Teie arvates see blogi-Laura on?  

Mul omal on praegu mingi väga kummaline blokk paljude blogidega. Ka nendega, mida enne väga hea meelega lugesin. Inimesed tunduvad kuidagi teistsugused.. kurjemad ja ülbemad? Ma ei teagi, kuidagi kahtlane seis minu jaoks. Aga võibolla ma ise paistan ka kuri ja ülbe, vot ma ei tea…

Laura.

DSC_0346