Lehvitamislihas ja lodev nahk | Kas ma üldse kunagi ilusaks* saan?

Üks päev peale trenni jalgu venitades avastasin, et lehvitamislihas on ikka üks hirmus lihas küll. Pean silmas oma imelisi käsivarsi, millega ma olen üsna kaua rahuolematu olnud. Piltidel on õnneks võimalik käed nii sättida, et seda jubedust näha pole, aga ma ju tean, et need seal lotendavad.

Kui ma veel mitmed kilod raskem olin, olin alati pluuse/pintsakuid ostes hädas, sest varrukatest olid kõik asjad kitsad. Kaalu langedes muutus olukord õnneks paremaks ja nüüd juhtub seda olukorda harva. Ometi on mu käed (just triitsepsi osa(?)) väga lodev.

Mul nüüd tekkiski hirm, et kas see nahk on üldse võimalik trimmi saada? Äkki olengi naha niimoodi välja venitanud ja mul polegi võimalust ilusaid käsivarsi saada?

Või kasvab lihas ikka nö naha sisse (:D) ja asi läheb paika ära. Oeh, ma ei tea..

Eks seda pehmet nahka ole veel, näiteks reie sisekülgedel, aga need piirkonnad mind nii väga ei häiri ja ega mujalt miskit välja ei paista ka. Nii nagu ei häiri mind ka mu venitusarmid, mida leidub mu kehal ikka üsna palju. Õnneks on need heledad ja minu meelest nii hullult silma ei torka ka.

Iiigatahes, kas ma olengi omale karuteene teinud ja oma naha niimoodi välja venitanud, et see jääbki rippuma, või on lootust, et käed ikka ilusa vormi võtavad. Ma tean eelmisest aastast, et biitseps ja õlad on võimalik küll ilusaks saada, aga see paganama lehvitamislihas.., mis sellest saab?

Tegelikult ma siin ikka natuke vahepeal haletsen ennast ja mõtlen, et krt, miks ma ei võiks olla nagu “teised”. Ikka satub trennisaalis ette naisi, kel on minu arvates ideaalne vorm ja siis olen mina… Ma küll väga kaua ei põe, aga vahel natuke ikka. Miks ma ei võiks ilus* olla? Miks on mul sellised tugevad maanaise reied? Miks on mulle antud väike rinnapartii? Miks ma end kunagi käest lasin? Miks tselluliit mind endiselt kimbutab? Jne jne.

Aga muidu teen ma enesekindluse tõstmise osas endiselt tublisid samme. Kui ma end alasti/pesus peegli ees kõndimas ei näe, siis ma enam oksendada ei taha, ja siis kui ma alasti/pesus peegli ees seisan, siis ka ei taha enam oksendada. :D

*Ma saan väga hästi aru, et tegelikult ei ole ma sugugi hirmus koll ja ilu on nagunii vaataja silmades ja ma ei pea ennast koledaks. :D

Tegin ühe pildi ka, et natuke illustreerida, millest ma räägin. Ja reisil tegime selle laheda pildi ja siis avastasin, kui hirrrrmsad käed. :D

Eks ma ikka teen trenni edasi ja salamisi loodan, et üks hetk saan öelda, et olen päriselt vormis.

Kas kellelgi on sama probleem? Kas keegi, kes on kaaluga võidelnud, on sest lodevast nahast lahti saanud? On mul lootust?

Laura

Trenninädal ja uus pereliige

Eelmisest kolmapäevast alates olen uhke Polar M400 omanik. Ma ei saaks rohkem rahul ollagi! Mul on nii hea meel, et lõpuks selle ostu tegin. Kell on täiega motiveeriv ja annab treeningutele vunki juurde. Peale trenni on alati põnev kõik näitajad üle vaadata ja end veidi analüüsida. Mulle meeldib, et kell ka mu und jälgib, lisaks on sel maailma parim äratuskell, nii mahe ja mõnus. :D

Ma saan ka nüüd põnevaid graafikuid lisada postitustesse ja öelda, mis pulsiga trenni tegin jne. Kas see kedagi üldse huvitab, ma ei tea, aga enda jaoks tore küll. :)

Nüüd aga eelmise nädala trennide juurde:

Esmaspäev: 
BodyPump ja 40 min ratast

Teisipäev:
BodyPump ja 20 min mäkke kõndimist

Kolmapäev:
SAIN KELLA ja läksin kohe katsetama. Kõndisin 9 km, õhtul tants 1 h 12 minutit.

Neljapäev: 
BodyPump ja 40 min ratast

Reede:
Puhkepäev

Laupäev:
BodyPump

Pühapäev:
Puhkepäev + 5 km jalutuskäik

33012f206699193ecdd21ddfb9c01c42

Bodypumpi mahtus kohe eriti palju ühte nädalasse, aga oii, kuidas ma seda kõike naudin!

Väike näide, mida pulss BP ajal teeb:

777804eecad716e5f682ad522ba9c871

Täna õlaloo ajal kätekõverdusi tehes nägi treener mu pulssi kasvamas, nii lahedalt kommenteeris seda ja mina siis punnitasin ikka kõik lõpuni. :D

Ma ei tea, mis ma teen, kui Arcticu kuupääse läbi saab. Üldse ei taha oma trennidest loobuda.

Kasutan postitust ära, et inimestele kaks asja meelde tuletada: 

  1. Kui sa tuled BodyPumpi, siis sul on kindlasti nii palju aega, et vahendidn PEALE TUNDI tagasi panna. Ei ole vaja keset trenni siiberdama hakata.
  2. Treener on saali ees ikka selleks, et teda jälgida/kuulata.

Ühest asjast ei saa ma veel aru. Ma punnitan ja pingutan elu eest, higi voolab, grimmasid on korralikud ja ma annan endast vähemalt 110%. Ja siis on minu ümber inimesed, kes ei tee teist nägugi kogu tunni jooksul. Kas neil on liiga kerge kang? Kas nad ei tee piisavalt korralikult harjutusi? Miks mina see punanägu ja higikoll olen? :D

Täna panin igas loos raskusi juurde, ikka selleks, et tugevamaks saada. Lisaks suutsin esimest korda tehe kogu õlaloo kaasa norm raskustega. Suutsin teha lendamised 2 kiloste hantlitega (eelmine nädal tegin kilostega) ja üle pea surumised jalgade abita suutsin ka KÕIK ära teha ja KÄTEKÕVERDUSED, mida ma kunagi vihkasin, suutsin ka KÕIK korralikult ära teha. Nii uhke enda üle! :D

Polari omanikud võivad mulle veel igasuguseid tarkusi edasi anda, mida ma ehk veel ei teagi, et kellaga on võimalik teha. :D Kellel veel sama kell on, kuidas rahul olete?

Laura

Kaks nädalat Ameerikas | Palju selline lõbu maksma läks?

Hakkasime umbes jaanuaris reisi päriselt planeerima. See tähendas siis lennupiletite hindade uurimist ja hotellide otsimist. Ühel hetkel otsustasime, et kindlasti rendime auto ja kuna tegelikult oli hinnavahe nö tavalise auto ja kabrioleti vahel üsna väike, siis polnud kahtlustki, et kabrioleti omale broneerime.

Autorendiga oli see lugu, et kuna ma olen alla 25. aastane, pidin lisatasuna maksma üsna suure summa juurde. Auto oli meie kasutuses 72 tundi ja kokku läks see meile maksma u 400 eurot. Aga ma üldse ei põe, sest see oli tõesti mega kogemus ja andis reisile nii palju juurde. Muidu oleks auto lihtsalt transpordivahend olnud, nüüd oli see aga omaette elamus. Küte on USAs nii odav, et lausa lust oli tankimas käia. Sellesmõttes tasub rendiauto igati ära.

Hüppan nüüd tagasi lennupiletite juurde. H. hoidis väga pingsalt lennupiletite hindadel silma peal ja lõpuks need ka alla läksid. Oleksime kahele edasi-tagasi piletid liinil Tallinn-Helsingi-Miami-Helsingi-Tallinn saanud u 750 euroga. AGA.. krediitkaardi probleemi pärast ei saanud me sel päeval pileteid osta ja järgmisel päeval olid need juba läinud. Oiii, kui kurb ja kuri ma olin. Sealt edasi hakkasidki piletihinnad ainult tõusma ja üks hetk tekkis juba hirm, et jääme üldse piletitest ilma. Seega maksime lõpuks 1400 euri lennupiletite eest kokku.

Ehk et see on üks koht, kus on võimalik üsna palju säästa. Meie reisisime üsna halval ajal, mil polegi väga odavaid pileteid saada. Aga ma tean, et näiteks oktoobrisse või märtsikuusse on võimalik 350 euroga ühele edasi-tagasi pilet saada küll. Tasub erinevatel lehekülgedel silm peal hoida. Meie ostsime piletid läbi momondo.

Ööbimiseks vajasime kahte hotelli – ühte Miamisse ja teist Clearwaterisse. Ka hotelli leidmisel hoidis H. erinevatel lehtedel silma peal, uuris arvustusi, arvestas asukohaga jne. Miami hotelli võtsime bookingust ja Clearwateri oma priceline‘st. Mina jäin hotellidega väga rahule. Mõlemad olid apartment stiilis, väga suured ja hea asukohaga. Kahe hotelli peale kokku läks ka u 1400 eurot.

Miamis oli ühistransport üsna okei hinnaga. Ühe otsa pilet maksis 2,25 dollarit ja päevapilet 5,75. Clearwateris olid hinnad palju suuremad ja seal me kordagi bussiga ei sõitnud, polnud otsest vajadust ka.

Kõige mõistlikum viis USAs ringi liikuda tundub olevat Uber. Hind on mõistlik ja auto leidmine käib kiiresti, lisaks pole vaja sularaha või aadressi ütlemisega jännata. Kõik käib app’i kaudu. Tagasilennu päeval Miamis saime veel eriti hea pakkumise. Tipptunni ajal oli linna suunal 4 taalane pakkumine. Ehk et maksime sõidu eest, mis muidu maksaks u 15 dollarit, ainult 4. Üldse teeb Uber üsna palju pakkumisi, ringi liiguvad sooduskoodid jne. Sawgrassi shoppama minek oleks meile shuttle bussiga maksma läinud 60 dollarit, sõit oleks aega võtnud 2 tundi üks ots. Uberiga maksime 50 dollarit, sõit kestis 40 minutit ja saime uksest ukseni.

Shoppamine oli meil samuti plaanis. Selle jaoks olin ma ka korralikult raha kogunud ja teadsin kindlalt, et tahan omale osta Michael Korsi käe- või rahakoti (ostsin rahakoti). Guessist ostsin käekoti ja teksad näiteks. Guess on üldse seal nii naljakalt odav, umbes nagu meie jaoks H&M. Ostsin päris palju pesu, ka firma omasid, kaks väiksemat kotti, CK kleidi ja mantli. Ma ei ole muidu suur firmaasjade austaja, ostan asju ikka selle järgi, mis meeldib, aga hinnavahe on ikka päris korralik ja miks mitte osta siis ehk vähe kvaliteetsemaid asju.

Käisime üsna palju ka väljas söömas. Hommikuti sõime kodus, aga lõuna- või õhtusöögi sõime väljas. Hinnad olid üsna normaalsed. Keskmiselt läks väljas söömine meile maksma u 30-40 eurot kahele. Käisime ka Cheesecake Factory’s maiustamas ja H. tungival soovil ka Hootersis, kus olid muide vääääga head salatid. Süüa osta on kasulik ja odav ainult hulgi. Puuviljad ja juurviljad on kallid, jäätis odav (win!). :D

Shoppamise, Uberi, transpordi, söögi-joogi ja muude lõbustuste peale läks meil kokku u 2000 eurot. Ei laristanud liialt, aga otseselt kokku ka ei hoidnud.

Kui nüüd kõik asjad kokku arvutada (nagu näha, siis ma ümardasin kõik summad), tuleb summaks 5200 eurot.

Alguses jäi ikka karp lahti. Selle raha eest oleks saanud autot upgrade’ida. :D Jõhkeeer!

Tegelikult oligi me eelarve u 5000 eurot ja kui lennupiletitega ebaõnne poleks olnud, oleks me ilusti eelarvesse mahtunund. Kuna kogu summat ei tulnud ju ka korraga välja maksta, ei tundunud asi nii hull.  Kindlasti on võimalik selline kahenädalane reis odavamalt saada. Üldiselt aga räägitakse, et keskmine summa, mis ühele kulub, on u 2000 eurot. Aga eks kõik olenebki inimese soovidest, plaanidest, hooajast jne.

Järgmine aasta meil igatahes mingit reisi plaanis pole. Nüüd tuleb autoraha koguma hakata. Sellepärast me tahtsimegi sellest reisist üsna viimast võtta, sest teadsime, et nüüd lähitulevikus selliseid reise omale lubada ei saa.

Olgu veel öeldud, et mina kogusin raha reaalselt eelmise aasta kevadest. Lõpetamiseks kingitud raha, sünnipäeva rahad, palga “ülejäägid” läksid kõik kõrvale. Elasime ikka üsna tagasihoidlikult siin sügisest kevadeni, ainult sellepärast, et saaks reisi nautida. Seda me ka tegime! Ma olen väga rahul!

Kui veel mingeid küsimusi tekkis, kirjutage need aga kommentaaridesse ja vastan hea meelega. :)

Laura

Kaks nädalat Ameerikas

Mõte koos reisile minna tuli meil juba eelmisel suvel. H. oli eelmine suvi 3 nädalat Prantsusmaal ja lubas, et üks hetk lähme ikka koos ka reisile. Kuna õpetajana on üsna keeruline tavalistel “reisihooaegadel” puhkust saada, oli ainukeseks variandiks just suvel minna.

Ameerika on mul südames ajast, kui ma selle pinnale esimest korda astusin ja H.-le meeldib see kõikide võimaluste maa sama palju. Seal lihtsalt on kõik nii huvitav: kultuur, inimesed, loodus jne. Seega polnud sihtriiki just eriti raske valida.

Kuna me mõlemad olime USA lääneranniku läbi käinud, oli minu soov just idarannikul puhata. Florida oli kindel valik, kaalusime ka New Yorkist läbi käia, aga ajaliselt ja rahaliselt poleks välja vedanud. Eesmärk oli ikkagi palmi all puhata ja seigelda.

Kuna Florida on poolsaar, otsustasime ka seal mõlemal pool ära käia. Nädal aega Miamis ja nädal kahe kange Ameerika seiklusest silma jäänud Clearwater.

Miamis veedetud nädala jooksul sõitsime hästi palju ühistranspordiga, kõndisime maha kilomeetreid ja jõudsime natuke pleesitada ka. Praegusel ajal on seal päike nii tugev ja nii kõrge UV tasemega, et otseselt päevitada on seal pea võimatu. Päike sõnaotseses mõttes kõrvetas. Aga pruuni jume saime ikka peale. :)

Videosid Miamis veedetud ajast saab vaadata siit playlistist. Hakake aga algusest peale. :) Tegin videod üsna lühikesed ja kiired, et olekski mõnus kokkuvõte ja ülevaade. Sealt on hetkel veel 2 videot puudu. iMovie keeldub koostööd tegemast ja üks valmis olev video lihtsalt ei lae end mitte kuskile üles. Ja viimane päev + äralend on mul veel valmis tegemata. Aga kui need valmis saavad, lähevad samuti sinna playlisti üles.

Parim kogemus kogu reisil oli minu jaoks ilmselgelt autorent. Ja kui juba auto rentida, siis ikka kabriolett. Kasutamiseks saime elektrisinise Mustangi. Esimest korda rooli taha istudes mu käed reaalselt värisesid. :D Aga that feeling kui lõpuks katuse maha lasta saime! Tuul sasis juukseid, päike kõrvetas nahka, palmid vuhisesid mööda. See oli mu üks unistusi bucket listis – sõita kabrioletiga palmide all ja ma tegin seda! Pööraselt lahe. Kiirteedel möödusid miilid imeväel, nii mugav ja kiire oli sõita.

Enne Clearwaterisse sõitmist käisime ära Key Westis, mis on USA kõige lõunapoolsem maismaa osa, asub vaid 90 miili kaugusel Kuubast. Tee sinna on justkui keset ookeani, ainult vesi ümberringi. Vägev!

Ka käisime hõljukitega sõitmas ja krokodille lähedalt uudistamast. See oli ka ikka kõva. Hõljuk võttis nii korraliku hoo üles, et ahmisin vahepeal õhku. Juuksed jätsin ka lahti ja oii seda kammimist pärast. :D

Clearwater on aga ideaalne puhkusepaik! Imeilus rand, mõnusad tänavad ja palju maitseelamusi pakkuvaid söögikohti. Seepärast me seal olles suurt midagi korda ei saatnudki. Puhkasime, lebotasime ja tundsime end lihtsalt hästi. Enne auto ära andmist käisime veel Tampas, aga mingeid erilisi muljeid see linn meis ei tekitanud – linn nagu linn ikka.

Ja siin kohal ma tõmban selle postituse otsad kokku, läheb teine liiga pikaks juba. Kirjutan eraldi postituse autorendist, Uberist ja liidan kokku, palju selline kahenädalane reis meile maksma läks. Odav see kindlasti polnud, aga it was totally worth it! :)

Laura