Tänane päev + toitumine

Mõtlesin natuke niisama lobiseda ja hetkel toimuvast kirjutada.

Käisin eile perearsti vastuvõtul. Esiteks on mul juba kaks nädalat nohu ja teiseks kurtsin kõik muud hädad ära. Nohu vastu sain rohu, teiste hädade välja selgitamiseks käisin täna vereproovi andmas. Siiski jäi mulle arstil käigust kahtlane maik suhu. Mul oli tunne, et pean hirmus kiiresti kõik ära rääkima ja arsti vastused mind ka ei rahuldanud.

Vereprooviga uuritakse ainult põletikke, hemoglobiini ja kilpnääre oli vist ka. Minu väsimuse ja meeleolu muutuste põhjuseks pakkus arst hoopis depressiooni ja oli nõus vaat et kohe tabletid välja kirjutama. No ma ei tea, ise küll ei tunne, et depressioon oleks. Ja kas esimene ravi peaks sel juhul kohe tabletid olema?

Üldse on tunne, et selleks, et mingit korralikku abi ja uuringuid saada, peab neid lihtsalt järjepidevalt nõudma. Arst ise ei taha kuskile edasi saata. Kirjutame aga ravimeid ja vsjoo. Kui vereanalüüs nüüd midagi ei näita, mis edasi? Või kui ongi midagi veres valesti, siis ehk ikka saab asja edasi uurida. Eks ole näha, kui homme vastused saan.

Seega ei jäänud mul endiselt perearstist eriti head muljet. Ikka see sama tunne, et miks ma sinna ronisin ja ega mul ju polegi nagunii midagi viga, kannatan ära need valud, küll üle lähevad…

Võibolla turtsun ma täna sellepärast rohkem, et hambaarsti juures käisin. Ühe augu parandamise eest maksin 113 eurot! 1 1 3  e u r o t!! Ja ma saan veel üsna normaalset palka. Mis need inimesed teevad, kes miinimumi eest töötavad või lihtsalt palgast palka elavad? Oledki 40. eluaastaks hambutu, sest üür vajab maksmist ja süüa on ka nagu vaja? Üsna nukker. Ma ei kujuta ette, mis summad ma veel välja käima pean – röntgen, vanade plommide vahetus, veel üks auk (õnneks pidi väiksem olema). Jõhker! #vaene

Et midagi positiivset ka oleks siis.. mu toitumine on hetkel tublisti paigas. Meil on viie naisega mõnus kinnine grupp, kus me üksteist motiveerime ja kõik patud üles tunnistama peame. :D Tõesti on motiveeriv. Ja kui ma nüüd sellest nohust ja pidevast peavalust lahti saan, saan lõpuks trenni jälle teha. Järgmisest nädalast algavad taas võrkpallitrennid. Kui põlved lubavad, olen platsil!

Minu tänane toitumine:

  • hommikusöök – munapuder kodujuustu, spinati ja tomatiga
  • lõunasöök  jäi vahele, sõin banaani umbes kella 15 paiku, sest tuimestus oli kadumas ja hammas nii valutas
  • õhtusöök – oa-singisalat, õun
  • hiline õhtusöök – et kõik vajalik ikka söödud saaks, sõin lõunaks ette nähtud porgandi-suvikõrvitsa-kana “pastat” ja kõrvale võileiva + veel natuke õuna

Toidud on kõik pärit FitLapist. 

Muide, suvikõrvitsast tehtud pasta maitseb üliiiihästi, kindlasti minu uus lemmik ja nii ruttu saab sellega asjaliku söögi valmis teha.

Vot selline päev. Eks ma siis ikka annan teada, kui homme tervise osas targemaks saan.

Kuulmiseni!
Laura

Kehaline kasvatus koolides

Mulle jäeti selle postituse alla veel hunnik küsimusi ja osad neist andsid hea teema arutluseks – kehaline kasvatus koolides.

Mina isiklikult kehalise kasvatuse õpetajaks hakata ei taha. Ma ei tunne, et see oleks päris see, mida ma teha tahan. Trenniarmastust tahaksin ma aga lastesse süstida küll ja selle saavutamiseks on mul natukene teine unistus.

Ma leian, et kooli kehalise tunnid ei ole piisavad, et lastele liikumisharjumusi tekitada ja neid piisavalt füüsiliselt “koormata”. Mäletan oma kooli ajast, et kehaline tundus paljude jaoks tüütu osa koolipäevast ja seda võimalusel välditi. Samas oli meil klassis palju sportlikke tüdrukuid, kes ka võistlustel käisid. Lihtsalt kehalise tund kui selline paljudele meeltmööda polnud.

Minul olid täitsa toredad õpetajad ja erinevate harjutuste juures pöörati ka tehnikale tähelepanu. Ma tundsin puudust rohkematest kergejõustiku tundidest, oleks tahtnud rohkem “päris” vahendeid ja võimalusi erinevaid alasid proovida. Viske- ja heitealad sobisid mulle hästi ja kui neid ehk natuke rohkem proovida oleks saanud, ehk oleks saanud mõne alaga ka põhjalikumalt tegeleda.

Kuna kehalist oli tunniplaanis aga nii vähe ja enamasti üks tund (45 minutit) korraga, siis ega selle ajaga väga palju teha ei jõua. Arvestada tuli ju pesemise ja riiete vahetamisega ka. Tunnid lõppesid enamasti mõne mänguga – pesapall, võrkpall, jalgpall vm.

Mida ma aga nüüd 1. klassi juhendades aru sain, siis kehalises ( ja ka mujal tundides) tuleks lisaks erinevatele liikumisharjutustele rõhku panna ka teooriale – miks ma midagi teen? Miks on oluline end liigutada? Mis juhtub siis, kui ma üldse trenni ei tee? Millised treenimisvõimalused kõik olemas on? Kas see, kui ma jooksurajal aeglasem olen, tähendab, et ma olen koba või on alasid, kus jooksukiirust ei hinnata? Jne.

Praegu tundub mulle kehalise tund üks teiste seas, kus PEAB käima. Selle asemel tuleks anda lastele teadmine, et end igapäevaselt liigutada ongi hea, seda tulebki teha ja on hirmus lahe, kui ka koolitundide vahel end “tühjaks” joosta saab. Saate mu mõttest aru? Ma tunnen, et ma olen oma mõtete väljendamisel veidi rooste läinud. :D

Nutikas eluviis ei anna lastele häid liikumisharjumusi ja neid on ju ometi vaja. Ma olen teist nädalat tõbine, pole saanud trenni teha ja ma tunnen, kuidas hull rammestus peal on.

Aga rääkige, millised teie kehalise tunnid välja nägid? Kas kehalise tunnid andsid mingi aluse või teadmise, et sport ja trennis käimine on lahe? Või oli see pigem tobe kohustus?

13940189_10153863826637894_1501524190_o

Lõppu üks udune esinemispilt, et oleks midagi illustreerivat ikka ka. Ei leidnud ma ühtegi paremat pilti, mida ma juba varem poleks näidanud. Keegi mind pildistada tahaks, et mul mingeid korralikke pilte blogis jagada oleks? Anyone? :D

Laura

 

Tervisekontroll

Mulle on alati trenni meeldinud teha. Juba lasteaialapsena oli mul alati trenn ja seda keska lõpuni välja. Kogu aeg oli tegevust vaja ja liikumises olla. Praegu tunnen ma samuti, et vajan seda füüsilist koormust. Mul on korralik kass peal, sest pole üsna pikalt treenida saanud ja seda just tervise pärast.

Loetlesin siin just üks päev kõik oma hädad ette ja ma olin ise ka hämmingus, üks häda ajab teist taga. Kas mu organism on üldse piisavalt korras, et treenida ja missugune on see õige koormus ja millised  õiged spordialad, mis mu kehale sobiks? Just need on need küsimused, millele ma oma peas olen viimasel ajal vastust otsimas.

Aga ega ma ju ise ei saagi seda kõike niisama teada. Treeninud olen siiani enesetunde järgi. Ometi olen ma kimpus mitmete tervisehädadega, mille põhjuseid ma ei tea.

Hakkame siis aga algusest peale, mis mul kõik viga on:

  • Põlvevalud. Põlved on mul tegelikult juba üsna noorest east nõrgad olnud, aga otseselt trenni tegemist pole see seganud. Nüüd aga ärkan isegi öösel põlvevalu peale üles. Parem põlv valutab rohkem.
  • Valu sõrmedes. Käisin mandliopil ja lootsin, et olen liigesevalust sõrmedes lahti saanud. Peale oppi oligi mõni aeg kohe palju parem. Nüüd on valu aga tagasi ja hommikul sõrmede liigutamine ja kokku panemini on piin. Pean hetkeks valu ära kannatama ja siis on enam-vähem okei. Ka päeval annavad sõrmed aega-ajalt tunda.
  • Seljalihas. Üks seljalihas tõmbab üsna kergelt ja tihti krampi. Ma ise arvan, et see on sellest, et kannan käekotti alati paremal õlal ja selg on seetõttu viltu. Vähegi suurem koormus võib aga selle lihase jälle korralikult pingesse tõmmata ja see on valus. Korra olen selle valu tõttu ka EMO-s lõpetanud.
  • Reielihas. Vasaku jala reielihases on mingi kahtlane valu. Olen nüüd tantsimise jaoks üsna palju jalgu venitanud ja kui parem jalg venib ilusti, siis vasakus on valu ja mingit progressi ei teki. Pulmas käies tõmbasin selle sama lihase veel üsna hullult ära ja nüüd ei teagi, mis sellega peale hakata.
  • Külmetushaigused. Võtan üsna kergelt kõik pisikud külge ja olen tihti haige. Stress?
  • Pidev magusaisu. Ilmselt on see tingitud mingi aine puudusest organismis.

Lisaks tahaks ma teada, mida mu süda teeb ja milline on normaalne pulsivahemik treenimiseks. Olen siin hirmsasti tahtnud ka jooksjaks hakata, aga äkki mu kehale ei sobigi see? Äkki mu põlved ei luba sellist koormust? Ma arvan, et on oluline neile küsimustele vastused saada, et kunagi tulevikus end mitte kiruda, kui tervis käest on läinud.

Mõistlik oleks alustada ilmselt perearstist, kes mind siis vajadusel suunata saaks, aga miskipärast pole mul oma perearsti eriti usku. Sellepärast on mulle silma jäänud Tervisesportlase pakett Qvalitase lehel. Pakett maksab aga 160 eurot ja ma ei tea, kas see kulutus teha. Kodulehel oleva info põhjal sisaldab pakett nii laboratoorseid kui ka kliinilisi uuringuid ning erialaspetsialistide vastuvõtte.

Kas kellelgi on ehk kogemust antud paketiga? Kas tasub ära? Ehk on kellelgi mingeid muid soovitusi. 

Selline vanainimese tunne on, miljon viga küljes.

Laura

Laura2 110

On aeg

Nii pikk aeg on mööda läinud ja mul on tunne, et olen valmis tagasi tulema.

Ma olen siiralt tänulik kõigile, kes mu live’i kuulasid ja nii usinalt kaasa rääkisid. Saadud tagasiside oli nii võimas, et ma olen veel siiani liigutatud. Teie toetus tähendab mulle nii palju ja ma tean, et mul on üks ääretult vinge lugejaskond. Loodan, et tekkinud (mõtte)paus blogis ei ole teid ära ajanud ja olete endiselt minuga.

Puhkus on nüüd mõnda aega läbi olnud ja sellest nädalast algab ka juba usinam tööaeg – koosolekud, koolitused ja muud ettevalmistused septembriks. Uuele õppeaastale lähen vastu veidi kindlamalt ja loodetavasti läheb uus aasta ka selle võrra paremini.

Ma ei saa öelda, et eraelu veel täielikult paigas oleks. Keerulised ajad, mõtted ja emotsioonid ja üks raskem hetk on ilmselt veel ees, aga ma olen oma otsuses kindel ja eks ma vapralt ikka liigun edasi.

Trenni pole ma ka ammu jõudnud. Olen eelmisest nädalast alates haige olnud. Kahjuks pole mul üldse aega olnud, et end rahulikult ravida ja seetõttu on terveks saamine ka veninud. Nohu on üks tüütu tegelane.

Laupäeval oli meil suuremat sorti esinemine. See tähendas, et terve päev läks proovide peale, et õhtul kõik ilusti välja tuleks. Mu jalad olid lõpuks nii läbi, sest terve päev kingadega tantsida pole nalja asi. Olen jalavaludega viimasel ajal üldse kimpus. Ühel ööl ärkasin põlvevalu peale üles ja oleks tahtnud natuke pisaraid valada, nii valus.

Aga esineda mulle meeldib, tantsida meeldib ka ja ma loodan, et neid võimalusi tuleb veel. Tantsutrennidega on meil nüüd ilmselt mõnenädalane paus, et enne uut hooaega natuke puhata. Mina kavatsen aga kindlasti jätkata.

Oeh, ma ei teagi, mis veel.

Mulle hakkas see live’i asi tegelikult kohe väga meeldima ja ehk õnnestub mul millalgi seda korrata. Hirmus lahe oleks seda kellegagi koos teha. Jään siis pakkumisi ootama! :)

Küsimused/vastused postituse alla on veel hunnik põnevaid küsimusi jäetud, millele ma kirjalikus vormis kindlasti vastata tahan. See on hea võimalus, kuidas jälle blogimislainele saada.

Igatsesin oma blogipesa, nii hea on tagasi olla!

Laura

Küsimused ja vastused

Mõtlesin, et võtan ka selle hullu tee ette ja annan teile võimaluse küsida just seda, mis parasjagu huvi pakub. Vastan neile kas kirjalikult, videona või ehk proovin ka selle FB live’i värgi ära.

Nii et misiganes küsimusi minu kahtlased postitused teis on tekitanud või mis iganes teemad teid veel huvitavad, jätke need küsimused siia postituse alla või kirjutage Lauriita FB lehele vastava postituse alla.

Ehk juba järgmise nädala alguses jõuan küsimustele vastata.

Tuld!

Laura

PS! Jätan endale õiguse küsimusi vahele jätta ja soovi korral kõigile mitte vastata. Olge siis mõistlikud! :)

PSS! Ilmselt ei ilmu blogisse veel niipea mingeid toredaid postitusi. Olen liimist lahti ja vajan aega, et mõtteid korrastada. Üks hetk olen jälle tagasi.

13632726_1316769508334916_610376702_o