Päevad ja trenn

Reede õhtuti ei loe ju keegi blogisid, sest siis on kõigil igasuguseid muid tegemisi nagunii. Mina istun kodus, igatsen meest taga ja ootan, et juba pühapäev oleks. :D

Samas on mul kirjutamisisu täitsa olemas. Reisipilte sorteerida ei viitsi, seega reisipostitused edasi ei arene. Videot töödelda pole tuju ja BP kava õppimine ei tundu ka praegu parim meelelahutus.

Kuna ma olen täna pool päeva põhimõtteliselt maha vedelenud, sest kõht krambitab, kuumahood kimbutavad ja pea valutas, tuli mulle ka postituse mõte. Et see mul meelest ära ei läheks, tundub praegu hea aeg see kirja panna.

Panete tähele, et ma olen kolm lõiku mitte millestki jahunud? :D 

Mul oli täna kindel plaan trenni minna, aga vot ei jaksanud. Just nende eelnevate asjade pärast, mis ma kirja panin. Käes on “see aeg kuus” ja miskipärast olen ma seekord jälle täitsa kutu. Saan nagu elatud küll, aga igasugune trenn tundub ületamatult raske.

Mina kasutan antibeebipille. Sellest, kui kahjulikud/kasulikud need on, ma praegu kirjutada ei taha. Minu jaoks on need hetkel mugavaim viis raseduse ära hoidmiseks. Kuigi jah, ma tõesti võtan kangeid pille ja päevad käivad mul tavaliselt iga kahe kuu tagant. See tähendab, et süsteem on sassis ja ega see hea pole. Aga ma kuidagi.. ei oska neist loobuda.

IMG_7853

Ma panen siia vahele täiesti lambise selfie endast ühel ilusal reisihommikul, noh niisama. :D 

Tegelikult tahtsin ma ju trennist ja päevadest kirjutada. See nädal ongi trennide poolest nigel, sest mul on halb olla. Mõnikord tunnen end paremini ja päevadel oma trenne segada ei lase, vahel olen krampidega seliti maas ja ootan surma. Okei, nii hull päris pole, aga paar korda on ikka hirmsasti krambitanud. See oligi vist kaks kuud tagasi, kui ma reaalselt nutsin, sest nii hullult valutas. Sellises olekus ei saagi ja pole mõistlik trenni teha.

Aah, ma ei oska ikka oma mõtteid kuidagi ritta seada. Ma tegelikult tahaks, et siia kommentaariumisse tekiks mingi arutelu, et kuidas keegi päevadega hakkama saab. Kas trenni saab tavapärase koormusega teha või tehakse mingeid muutusi sel ajal? Kuidas end üldse päevade ajal trennis mugavalt tunda? Mina tunnen end see nädal hästi raskena, peeglisse vaadates pole midagi hullu, aga lihtsalt tunne on selline raske ja ebamugav.

Muidugi ei saa mainimata jätta, et päevade nädalal võiks ma süüa kohe ilmatuma hunniku KÕIKE. Soovitatavalt magusat, aga kõik läheb kaubaks. Aga samas, magus on parim. Mm.. šokolaad!

On ikka raske naine olla. Aga kui te, naised, satute praegu selle kohutava ilmaga blogi lugema, siis tulge ja rääkige, kuidas teie sel “toredal” nädalal trennidega toimetate?

Jõudu,
Laura

NEW YORK CITY | 1. osa

On 23. juuni, me istume Newarki lennujaama SAS Lounge’s ja ootame oma lendu. Miks me õigele lennule ei saanud, kuidas meiega asju aeti ja milline oli lõpplahendus, sellest kirjutan ilmselt eraldi. Mina õppisin sellest 13. tunnist, mis me asju ajada püüdsime, väga palju ja ehk saan teilegi midagi kõrva taha panna.

Selleks, et NY reisijutud teadmata kaugesse tulevikku ei jääks, tundus praegu just sobiv aeg kirjutama hakata. Alustame siis täitsa algusest!

Mõte New Yorki sõita tekkis meil hästi järksu millalgi novembri lõpus. Kui detsembris mu pangakontole ka jõulupreemia kukkus, ei olnud meil enam kahtlustki – ostsime piletid ära. Kui ma ei eksi, maksime edasi-tagasi piletite eest u 400 eurot per inimene.

Üsna peale piletite ostmist hakkasime aga hoopis kodu ostma ja kogu võhm (ja säästud) läks selle alla. Kui veebruaris lõpuks hingata saime ja Pariisi reis ka möödas oli, hakkasime ööbimiskohta otsima. Selleks ajaks oli seis üsna niru ja valik juba palju väiksem, kui näiteks detsembris. Tahtsime airbnb-d kasutada, kuid meile sobivate hindade ja asukohaga korterit polnud saada. Leidsime hotelli, aga väga suurt uurimistööd selle kohta ei teinud. SUUR VIGA!

IMG_7834

Kui ma siis 5 päeva enne reisi nii muuseas mõtlesin hotelli kohta natuke infot koguda ja reisiplaane mõtlema hakkasin, leidsin nii palju hirmsaid arvustusi, et kohemaid tühistasime oma broneeringu. Õnneks oli tasuta tühistamine ja raha polnud me ka sinna maksnud. Nüüd oli meil kibekiirelt uut kohta vaja. Leidsime seekord ikkagi sobiva airbnb koha. Bookisime ära, maksime ära, saime kinnituse ja kõik tundus korras olevat. Umbes tund hiljem teatas host aga, et meid ikkagi terve meile vajaliku aja majutada ei saa. No selge, uuesti cancel ja järgmist kohta otsima.

Minu suur soov oli kindlasti Manhattanil ööbida, aga nüüd tuli see mõte peast visata ja lõpuks leidsime hotelli Brooklynisse. Hotell iseenesest oli täitsa okei. Tuba oli pisike, kuid kõik vajalik olemas ja eks me ju kasutasimegi seda peamiselt magamis- ja pesemiskohana. Hommikusöök oli niru, aga vähemalt ei pidanud iga hommikut söögi otsimisega alustama. Kõige suurem miinus minu jaoks oligi asukoht. Ühest kohast teise liikumine võttis metrooga ikka hullult palju aega. Lisaks sellele oli seal üsna palju hilinemisi, ümbersuunamisi ja muud segadust, mis kõvasti ka meie aega röövisid.

IMG_7846

See osa Brooklynist, kus meie olime, oli iseenesest täitsa kena ja meeldis mulle isegi rohkem kui Manhattan. Mul on viimasel ajal väga raske rahvarohketes kohtades viibida ja Manhattanil neid inimesi ikka jagub.

Okei, nüüd ma olen juba niiii palju muud juttu ajanud, et postitus venib kindlasti hirmus pikaks. Jagan reisipostitused siis mitmeks osaks lihtsalt. :)

Nii nagu tagasilennuga, oli meil juba väiksem raskus ka Ameerikasse lendamisega. Lennule eelneval päeval tahtsime ära teha online check-ini, et endale sobivad kohad valida ja reisiks korralikult valmis olla. Miskipärast ei saanud me aga check-ini netis teha ja tänu tutvustele (tänks, Maarja!) saime teada, et Jander on välja valitud lisa turvakontrolli jaoks. Kel huvi, siis googeldage SSSS ja saate teada, mis see täpsemalt on. Tegelikult ei ole see miskit liiga hullu, me pabistasime veidi üle ja kõik sujus tegelikult hästi. Sellegipoolest algas reis natuke ärevalt.

IMG_7838

Jõudsime New Yorki teisipäeval 13. juunil umbes kell 14 kohaliku aja järgi. Lennujaamast välja astudes ootas meid 37-kraadine kuumus. Hotelli jõudes ei tahtnud me aga niisama lebotama jääda ja ajavahega kergemaks harjumiseks oli vaja meil vähemalt 4-5 tundi üleval püsida. Jalutasime Brooklyni promenaadile, kust ilus vaade Brooklyn Bridge’ile, Manhattanile ja ka Vabadusesammas oli sealt kenasti näha.

IMG_7842

See kuumus aga oli tappev! Hiljem lugesime, et sel päeval oligi miskit sorti kuumarekord. Ja me siis rõõmsalt vantsisime peale pikka lennureisi. Vähemalt saime jäätiseautost jäätist osta ja eks elevus oli ka mõnusasti sees.

Magama jäin ma sel päeval sellegipoolest u 20 paiku õhtul ja olin kell 6 kenasti üleval. :D Ajavahega harjumine võttis minul ikka päris mitu päeva aega. Jäin mitu õhtut liiga vara magama, lihtsalt ei suutnud üleval olla.

Seda, kus me täpsemalt käisime, mida nägime ja ehk ka orienteeruvad hinnad, saab lugeda juba järgmises postituses. Ei hakka liiga pikaks venitama. :)

PS! On teil üldse huvi nii põhjalikuks ülevaateks?

Laura

PSS! Me tegime kogu reisi jooksul tegelikult ikka üsna vähe pilte. Peamiselt ikka filmisime. Sellepärast pole mul väga palju asjalikke pilte ka. :D 

Toitumine paika ehk kallimaga koos tervislikuks

Ütlen täiesti süümepiinadeta, et reisi ajal absoluutselt toitumist ei jälginud. Sõime burgereid, pitsat, jäätist, kommi ja šokolaadi. Vahepeal natuke salatit, puuvilju, marju. Midagi liiga hullu tegelikult polnud, sest liikusime päevade jooksul ju palju jala.

Aga umbes siis, kui pool reisi läbi oli, leidsime mõlemad, et koju tagasi jõudes on vaja tervislikult ja täisväärtuslikult sööma hakata. Ja mitte, et peaks dieeti või et ainult mina jälgin, mida suhu pistan vaid mõlemad oleme tublid. Toitumisele lisaks muidugi trenn ja liikumine ka.

Hommikuti peab Jander endale ise söögi tegema, sest minul on ju puhkus ja kuigi ma ehk mõnel hommikul ärkan tõesti samal ajal ja saan mõlemale hommikusöögi teha, siis üldiselt peab ikka arvestama, et hommikust sööme eraldi.

Õnneks on hommikuks tervislikke variante palju: 

  • puder (soolane, magus, erinevad helbed jne)
  • muna (omlett, munapuder, keedumuna, praemuna)
  • smuuti (suvised marjad jm hea värske kraam)
  • võileivad (täistera leib, sink, köögiviljad, lahja juust jms)
  • pannkoogid (banaanipannkoogid, täistera pannkoogid jne)

Lõunat sööme me kindlasti eraldi, sest Jander on tööl ja mina kodus. Ja siit hakkab mul pea tühjemaks minema. Mida siis endale lõunaks teha? Ma ei tahaks kaks korda päevas pliidi ääres vaaritada (hommikusööki meeldib mulle hea meelega teha), sest õhtusöögi valmistamine jääb nagunii minu peale. Nii et lõuna võiks olla midagi kergesti valmistatavat, kuid samas hästi toitvat.

Erinevad salatid on kindlasti hea võimalus, aga tavaliselt kipun ma ikka liiga igavaks jääma. A’la kurk, tomat, paprika, kana. Igav ju!

Ma väga ootan erinevaid värskete, soojade ja külmade salatite retsepte. Mis on teie lemmikud?

Õhtusöökide osas olen ma sama tumba. No ei tule mina mingite ägedate toitude peale ja ega ma suurem asi kokk pole kunagi olnud. Samas on mul nüüd ju aega, et katsetada ja harjutada ja õppida. Asja ei tee muidugi väga palju kergemaks see, et Jander pole näiteks väga suur kala sõber. Kana ei taha ju kogu aeg süüa.

Aga kuidas tavaline juurviljad + lihaline huvitavaks teha? Mismoodi te juurvilju küpsetate/valmistate? Kana võin teha pannil/ahjus, aga mismoodi maitsestada, kuidas saab midagi head ja mahlast? 

Tahaks nüüd nädalaks natuke ette mõelda ja planeerida, et saaks suurema poeskäigu teha. Aga ma tõesti olen hädas. Pea on tühi! Võib olla on asi ka kohutavas jetlagis, aga no tõesti tahaks mõnusasti sööma hakata jälle. :)

Vahepaladega ma ilmselt hätta ei jää. Vähemalt midagi suudan oma peaga ikka välja mõelda. :D

Nii et ma väga-väga ootan teie retsepte, nõuandeid ja soovitusi. Aidake siis vaest väikest, kes jälle tubli olla ja mehele ka head toitu pakkuda tahab. 

19489543_1784039974941198_1011285174_n

Tänane hommikusöök. Poodi pole me veel jõudnud, kuid mul on kodus alati olemas kaerahelbed ja külmutatud marjad. Mina lisan pudru sisse ka muna, mis selle mõnusalt kreemiseks teeb ja kaks muna olid meil täitsa kapis olemas. Ideaalne hommikusöök!

Laura

PS! Ma mõistan aina rohkem, kui oluline on see, et ka kaaslane samal lainel oleks. Nii on ju palju lihtsam! Ma juba kujutan ette, kuidas me õhtuti koos jooksmas/kõndimas/rattaga sõitmas/rullitamas saame käia. ;) 

Puhkus ja vabadus ongi päriselt käes!

Reedel oli minu viimane tööpäev! Ees ootab pikk puhkus ja uued väljakutsed sügisel. 

Teisipäeval lapsi vaheajale saates valasin muidugi pisaraid ka, sest tegelikult olen kurb ka. Ikkagi minu lapsed ju! Kingitus, mille lapsed ja nende vanemad mulle tegid, oli nii armas, et veel siiani käin aeg-ajalt neid ilusaid ridu lugemas. Ma olen tõesti siiralt tänulik nende sõnade eest! Ma olen tänulik, et lapsevanemad mind usaldasid ja enamasti alati koostööd tegid. Need kaks aastat õpetasid mulle palju ja ma tean, et just praegu oli õige aeg edasi liikuda.

Vabaduse tunne on aga imeline! Ei mingit tööstressi enam. Lausa harjumatu, et ei pea millegi pärast muretsema ega midagi ette valmistama. Nüüd on tõesti võimalik tegutseda nii, et see rõõmsameelne, hakkaja ja särav tüdruk minu sees jälle välja pääseks. :)

Ühe peatüki lõpu ja uue alguse puhul otsustasin ka oma juuksevärvi uuendada. Olen nüüd puhta blond. Kui ma esimesed kaks päeva pidevalt oma peegelpildi peale ehmatasin, siis nüüd olen juba täitsa harjunud ja väga rahul. Tundub, et ka mu lähedased ja sõbrad on uue look’i heaks kiitnud.

IMG_7775

Tulles nüüd aga blogimaastiku kõige kuumema teema juurde, siis ega ma väga palju sellel peatuda ei tahakski. Ürituse ja selle plusside/miinuste kohta saab juba nii mitmest kohast lugeda, et minu arvamus siia ilmselt enam midagi uut ei too.

Esikolmik trenni- ja terviseblogides oli täiesti etteaimatav. Pakkusin küll ise, et Paljas Porgand paneb kategooria kinni, kuid Fitlooral on tõesti nii blogis, Instagramis kui Youtube’s kümneid tuhandeid jälgijad, seega pole tema võit siiski üllatus. Kui ma Porgandi ja Helena kohtadega olen rahul, siis Fitloora kahjuks minu lemmikute hulka ei kuulu. Ta meeldis mulle väga siis, kui ta alles alustas, kuid praegu on tema stiil mulle vastuvõtmatu. Aga ega kõik ei saagi kõigile meeldida.

IMG_3392

Foto: Kertu Vahemets

Mina olen oma 5. kohaga väga rahul ja tahan kõiki hääletajaid tänada! Ma ei arva, et oleksin ülemäära palju reklaami teinud ja usun, et saadud hääled olid tõesti toetajate poolt. Aitäh-aitäh-aitäh! 4.-6. koha vahed ei olnud kuigi suured ja me kolmekesi Mariliisi ja Marisega olemegi mu meelest nö ühte masti blogijad. Sellised mõnusalt ausad, lihtsad ja meiega on kerge samastuda. :) Nägin tüdrukuid ka üritusel ja kõik nägid imelised välja!

photobooth-87-1

Liise jõudis väikese hilinemisega siiski auhindade jagamiseks kohale. Photobooth oli üks igavesti vinge asi, mis siis et ma tausta sisse veits ära kadusin. :D

Tulles nüüd korra veel selle vabaduse ja puhkuse juurde, siis tahan ma ka väga põhjalikult läbi mõelda, kuidas ja mismoodi blogis edasi toimetada. Ma loodan, et suvi ja puhkus toob uut hingamist ka minu tegemistesse ja postitused hakkavad taas regulaarselt ilmuma. Lisaks huvitab mind tegelikult väga ka video ning vlogide maailm, nii et ehk liigun ka selle poole. Selle kõik peangi enda jaoks hoolikalt läbi mõtlema.

Kõik ideed, mõtted ja ettepanekud on alati oodatud! Millised postitused teile meeldivad? Mida sooviksite rohkem näha? Kui suured youtube’i jälgijad teie olete?

Nüüd on aga aeg kohver lõpuni pakkida, õhtu mehe kaisus filmi vaadates mööda saata ja hommikul juba suure elevusega reisi alustada! NEW YORK SIIT ME TULEME!

Kindlasti on meil pidevalt näpus ka GoPro ja peegelkaamera, millega püüame reisi võimalikult hästi jäädvustada. Ennekõike muidugi meie enda jaoks, aga luban, et jagan reisimuljeid kindlasti ka teiega. :) Ööbimiskohaga on nüüd ka kõik korras ja loodame, et enam mingeid viperusi ette ei tule.

Igatahes ootan teie tagasisidet, ettepanekuid ja mõtteid, et reisilt tulles blogile uus hingamine anda. Aa, mis te mu uuest blondist peast arvate? :D

Tsauki!
Laura