Ma olen tugev!

Lõpuks ometi tuli see õige kirjutamise tunne. Päevad ja nädalad on nii kiiresti läinud, et pole õieti mahtigi olnud, et rahulikult läpaka taha maha istuda ja mõtteid ritta seada.

Täna käisin üle pika aja taas BodyPumpis. Viimasel ajal on minu trennigraafikus peamiselt NTC tunnid ja mujale pole jõudnud. Kuna mind aga viieks päevaks tööle paluti, pole ma oma tavapärastesse trennidesse jõudnud ja nii ma siis täna hoopiski BP-sse läksin. Muidugi tekitasin omale sellega hirmus pika päeva, aga praegu väsinuna diivanil kirjutades mõtlen ikka, et küll on hea olla!

Lõpuks ometi ma tunnen, et olen tugevam! No päris ausalt. Peale vaadates pole vorm üldsegi mitte suurem asi ja viimane nädal on toitumise osas kõike muud kui eeskujulik olnud, aga see polegi üldse nii tähtis. See tunne, et ma jaksan ja suudan rohkem kui varem on mulle palju olulisem. Kätekõverdused, mida ma kunagi vihkasin, tulevad palju kergemini välja. Miskipärast ei julgenud ma pikalt neid isegi päkkadel väga proovida, sest “nagunii ei jaksa”, tegelikult jaksan küll. Ma küll pole proovinud palju ma neid järjest teha suudan, aga kindlasti rohkem kui näiteks aasta tagasi!

Laura sportlik sessioon_veeb-1

Foto: Maike Tubin
WordPress sööb kohutavalt piltide kvaliteeti, isegi peale seda, kui seadetes muudatusi tegime. :(

Triitsepsi kätekõverdused, mida ma arvasin end kunagi mitte tegevat, ei tundugi enam täiesti võimatud. Jah, neid teen ma muidugi põlved maas, aga enne ei suutnud ma sedagi! See ju on midagi! Kosmonaudid, plank ja muu selline tulevad palju kergemini. Arenguruumi on muidugi veel tohutult, aga vahepeal tuleb end ikka õlale patsutada ja kiita ka, sest areng on ju ikkagi toimunud.

Ainuke jama, mida ma tähele panen, on valu põlvedes. See on nüüd kuidagi hoopis teistsugune ja kuigi ma määrin neid ühe päris hea kreemiga, mida sõbranna soovitas, on valu ikkagi olemas. Ei teagi, kas asi on koormuses või milleski muus. Igatahes on näiteks kükitades või väljaasteid tehes või lihtsalt põlvi kõverdades mingi valu sees ja seda mõlemas põlves. Ei oskagi kohe nagu midagi ette võtta.

Olgugi, et ma tunnen end eelmise nädala kehvade valikute pärast veits “paksuna”,  suudan ma juba päris hästi end analüüsida ja nö maa peal hoida. See üks nädal ei tähenda midagi. Ma olen väga tublisti trenni teinud ja küll see toitumine uuesti korda saab. Kaalust ei tea ma endiselt midagi ja ega ei tahagi teada. Maris lasi ennustada oma kaalu, mis tundus pärs põnev. Võite postituses olevate piltide põhjal ka oma ennustusi teha. :D Noh, nii huvi pärast, et mis tunne pildi järgi on.

Laura_street_veeb-51

Foto: Maike Tubin.

Tegelikult on mul enda kehva söömise pärast vabandus ka. Jandril oli neljapäeval sünnipäev ja seda me terve nädalavahetuse ka tähistasime. Eile kohtusid meie pered esimest korda, mille pärast ma veidi ärevuses olin aga tegelikult läks täitsa hästi. :) Jander on minu vanemate poolt sajaga omaks võetud ja tundub, et mina ka Jandri vanemate poolt, hihii.

Terve eelmise nädala tegelesime mööbli kokku panemisega, mille me IKEA-st kokku vedasime. Igasugust muud kraami saime ka ja lõpuks on kodu peaaegu valmis. Üks kummut on puudu ja sisustuselemente ka, aga ma olen juba väga rahul! Nüüd võin juba väikse kodu-tuuri teha, et teile ka meie kodu näidata. Me tunneme end siin mõlemad nii mõnusasti, see on täpselt meie nägu ja nii kodune.

Sel nädalal lähen ühte kutsekooli natuke endast rääkima ja väikse trennikese teen ka. Ma olen päris põnevil, et kuidas see asi välja kukub. Sain täna samaks päevaks veel ühe kutse, et endast ja oma tegemistest veidi rääkida, aga pidin selle kahjuks ära ütlema. Noortega lobisemine on kindlasti miski, mida ma ka tulevikus teha tahaksin.

Laura_street_veeb-22

Foto: Maike Tubin

Aga nüüd ma tõmban otsad kokku, joon oma tassi teed lõpuni ja ilmselt lähen varakult magama, et ka homme saaks üks hea päev tulla. Lähme Jandriga teatrisse ka, nii et on, mida oodata. :)

Igatahes tunnen end hästi ja tean, et olen oma tegemistega õigel teel. Lõpuks!

Tsauki,
Laura

Natuke siit ja natuke sealt

Ma olen seda postitust kirjutanud alates esmaspäevast. Ma ei tea, lihtsalt ei hakanud jutt niimoodi jooksma nagu oleks tahtnud. Eks ma proovin uuesti ja lõpetan selle postituse ilusti ära, sest uued mõtted tulevad peale nagunii. :)

Esmaspäev, 2.10

Nädal on igatahes jälle tegusalt alanud. Päeva alustasin NTC-ga, jalutasin üsna pika tee koju ja sain niimoodi kella 10ks hommikul pulsikellal 100% aktiivsust täis. Üsna hiljuti tõstsin oma aktiivsuse kõige kõrgema taseme peale ja sellepärast on ekstra hea tunne, kui norm varakult täis saab. Peale trenni toimetasin usinalt kodus ja siis läksin ise trenni andma. Oli hea päev! Aa, mütsi ostsin ka, sest brrr, sügis on külm ja minul hakkab tuulise ilmaga pea kohe valutama.

Teisipäev, 3.10

Täna magasin veidi kauem, sest toas oli pime ja vihma klõbistas mööda aknalauda eriti rahustavalt. Polnud üldse tahtmist teki alt välja tulla. Saatsingi vaid paar meili ja vaatasin Netflixist sarju enne kui trenni poole hakkasin minema. Eks minagi mõlgutasin seda mõtet peas, et “niii kole ilm on ju, ma olen nii tublisti trenni teinud, mis see puhkepäev ikka teeks ja seljalihased ka ju valusad ja blabla” Kella 13ks vedasin end ikka kenasti Postimajja NTC-sse.

Sellise sombuse ja vihmase ilmaga ei tahakski nagu midagi asjalikku teha ja hästi kerge on vabandusi leida. Aga see ongi see hetk, kus tuleb end natuke tagant utsitada, sest tegelikult saab ju trennist selle mõnusa laksu, mis energiat juurde annab. Mina otsustasin siin hiljuti, et ei lase ilmal enam oma tuju nii palju mõjutada. Muidu oli ikka tihti nii, et kui ilm oli kehv, siis oli minu tuju ka halb ja päikselise ilmaga keksisin rõõmsamalt ringi. Aga see pole õige, muidu me ei saakski väga tihti õnnelikud olla, sest noh, kehv suusailm saadab meid aastaringselt.

Õhtul käisime Gabriel Iglesiast ehk Fluffyt kuulamas/vaatamas Nordeas. Jander tutvustas mulle teda ja mul nii hea meel, et piletid peaaegu aasta ette ostsime ja kohale läksime. Niiiiii lahe oli! Ma ikka imetlen neid stand-up koomikuid. Vägev on vaadata, kuidas üks inimene suudab oma naljadega kogu lava täita ja saalitäie rahvast rõkkama panna. Naersime veel neid pileteid ostes, et hehee, peame nii kaua ju siis koos ka olema. :D Hakkama saime!

Kolmapäev, 4.10

Ärkasin 7st, et päeva jälle NTC-ga alustada. Hiljem tuli sõbranna külla, käisime natuke poodides ja lebotasime minu pool. Siis läks tema hambaarsti juurde ja mina trenni andma. Hilisõhtul käisin teise sõbrannaga Tõnis Niinemetsa vaatamas, mis oli küll tore, aga kuna päev oli nii tegus ja pikk olnud, siis oli kell 22.15 alanud etendus ikkagi liiga palju.

Eilne õhtu läks üldse veidi lappama. Kui ma lõpuks olen leidnud nö õige suuna ja tunnen end juba paremini, siis on ikka mõned asjad, mis mind nii kurvaks teevad. Mul on nii kahju, et inimesed teevad selja taga mingeid järeldusi ja räägivad taga teadmata, kuidas olukord tegelikult on. Me ju ei tea, mida keegi teine võib tunda/mõelda/kogeda/läbi elada. Sotsiaalmeedia ajastul on eriti kerge jätta mulje, nagu kõik oleks suurepärane, aga me ei tea, mis toimub kardinate taga. Mõelge sellele enne, kui midagi eeldama hakkate!

Neljapäev 5.10

Jõudsime tänasesse päeva. Äratus oli jälle kell 7 ja no niiii raske oli ärgata. Mõtlesin mitu korda, et miks mul seda kõike vaja on, miks ma ei võiks magada ja siis hiljem trenni minna. Ilm oli hommikul ka ju teatavasti hirmus kole. Aga NTC-s oli test ja ma ei saanud mitte mingil juhul sealt puududa. Kui te veel aru pole saanud, siis NTC rokib praegu täiega ja nende käimasolev challenge on tõeline motivatsioonipomm. Kogun templeid ja naudin seltskonda. Lisaks saan tugevamaks, vastupidavamaks ja liikuvamaks! Win!

Ma teen täna natuke “pattu” ka ja lähen veel ühte trenni. Tegelikult piisab ühest trennist päevas väga hästi, aga ma lihtsalt tahan minna üht konkreetset ringtreeningut proovima. Ärge teie niimoodi tehke. Ma annan pärast teada, kui ellu ma jäin.

Pealelõunal tuleb sõbranna jälle külla, sellepärast tahtsingi need katkendid lõpuni kirjutada, mida ma siin juba nädala algusest alustanud olen. Õhtul lähme Mihkel Rauda lähedalt vaatama. Seega tuleb pikk päev ja ma natuke kardan, kuidas ma vastu pean. Mul nimelt tuleb viimasel ajal uni väga vara peale. Õnneks on sõbranna cool ja võibolla jõuame ühe kiire power-napi koos teha, hihii.

Ja tegelikult ma tahtsin seda postitust esmaspäeval alustades kirjutada NTC-st, aga läks juba pikale kogu see loba. Ma lihtsalt tahan teile ka kirja panna, miks see trenn on lahe ja miks see seltskond on lahe ja miks ma seal üldse käin ja miks teie võiks ka seal käia. :D (NTC = Nike Training Club)

Homme lähen ühele koolitusele (peale NTC-d muidugi) ja loodan hästi targaks saada. Ehk peale seda saan kirjutamislainele tagasi ka.

Aga ma tõmban nüüd otsad kokku ja las see postitus olla üks “nädala kokkuvõte”, kuigi need pole mu isiklikud lemmikud.

Kuidas teie nädal läheb? Muljetage kommentaarides (pliiiiis!) ja kirjutage näiteks, milline on hetkel teie lemmiktrenn. :) 

Olge tublid, kohe on reede!
Minge trenni ka!

Laura

Laura_street_veeb-5

Foto: Maike Tubin