Ma ei tea, mis toimub, aga ma oleks justkui kuskile auku vajunud kogu selle kaalu teemaga. Don’t get me wrong… ma tõesti tahan veel alla võtta ja järgmisel suvel oma unistuste kehas rannamõnusid nautida, aga praegu ei suuda ma end kuidagi õigel teel hoida.
Endiselt on mul tohutu magusavajadus. Ilmselt sellepärast, et ka sel nädalal pole ma suutnud 100% kava järgida. Lihtsalt pole olnud võimalust ja tahtmisest on ka puudu jäänud. Motivatsioon on kuskile kadunud. Ma ei tea, kust see üles leida ja kuidas jälle täielikult asjasse pühenduda. Üks on kindel, ma tõesti tahan seda kõike, aga kas just sel viisil?
See tähendab, et kaalustalla.ee poolt loodud kava on küll ideaalne, sest retsepte on palju, võimalusi on palju ja see töötab. Aga viimasel ajal tundub mulle toidu kaalumine jube tülikas ja miskipärast mõtlen ma terve päev ainult sellele, mida ja mis kell ma järgmisena söön. Täitsa jabur ju? Pigem ajaks suvalisel ajal suvalisi asju suust sisse ja ülejäänud aja magaks maha.
Tegelikult annan ma endale mõista ka seda, et ilm on sügisene ja koolis on hull tempo peal. Olen alati stressi ajal väga suur õgard olnud ja hea meelega kõige magusa järele haaranud. Ehk ongi minu tujutus ja motivatsioonilangus tingitud sellest, et ma stressan? Isegi keha on natuke ära pööranud ja naisteasjadega valel ajal üllatanud. See on ju mingi märk?
Alustasin uut nädalat muidugi suure hurraaga ja lubadusega, et teen kõike täpselt nii nagu peab, aga juba homme olen ma terve päev kodust eemal ja toitu pole võimalik kaasa võtta + neljapäevane Helsingi kruiis, mis jälle kogu plaani sassi löövad.
Kaaluda ma end taas ei saanud, sest olen vanemate kodus ja siin pole digitaalset kaalu. Viimati kaalusin end neljapäeval ja siis näitas see 66,2 kg, nii et ei mingeid erilisi muutusi. Vähemalt kaal ei tõuse, mis on positiivne.
Oeh, ma ei teagi, kuidas käituda või mis peale hakata. Alla ju küll anda ei taha!
Natuke nagu lootusetuse tunne on…
Laura.
Samal teemal:
http://blog.ajamas.in/60-minutiga-nadalas-vormi-ehk-sunnipaevaks-ilusaks/
http://blog.ajamas.in/60-minutiga-nadalas-vormi-1-paev/
6 kommentaari
aeg
20. okt. 2014 at 09:00Jep, pole ka mina väga suur toidukaalumisfänn 🙂 Vahel huvi pärast kaalun, palju mingi lihatükk on vms, aga mingit kinnisideed sellest teinud ei ole, et absoluutselt iga porgandijupikese üle kaalun.
Kusjuures, mul oli ka alguses see motivatsioonikriis (kuskil esimestel nädalatel), et whaat, palju lihtsam oleks ju magusat süüa ja magada, aga see läheb üle, usu mind 🙂
Palju edu ja motivatsiooni edaspidiseks!
Laura
22. okt. 2014 at 09:37Eks see kõik mul mõtlemises ja peas kinni olegi. Ja lootust on, et ka minul see kõik üle läheb! 🙂
Aitäh! 🙂
Mannu
22. okt. 2014 at 09:42Mul ei ole näiteks kunagi kodus kaalu olnudki, enamjaolt on kogused ka lusikate, tükkide vms kaudu ka loetletud. Ma sain küll nii oma asjad mõõdetud ja asi toimis. Senikaua kui kaal või korralikult söömine on Sinu kinnisideedeks, ei muutugi midagi, trust me!
Laura
22. okt. 2014 at 09:57Need lusika ja tükkide mõõdud pidid ikka väga umbmäärased olema. Ja noh, ma ju ostsin omale üsna korraliku köögikaalu, peab ikka kasutama seda.
Tegelikult läks asi paremaks juba peale selle postituse kirjutamist. Üritan jälle asja chillilt võtta ja seda protsesse pigem nautida (!), noh, et.. järgmiseks suveks ikka vormi. Talvel soojade riietega ei näe keegi nagunii mu natukene lodevat kõhtu või tselluliiti.:D
Mannu
22. okt. 2014 at 04:16Täpselt nii, ise tead, kas pead retseptis mõeldud teelusikat supilusikaks, mõistet “üks kartul” pead 10-sentimeetrise läbimõõduga kartuliks jne 😀 Ja no vaevalt midagi kehvasti juhtub kui ma veidi vähem söön kui kavas ette nähtud 😀 YOLO!
Laura
22. okt. 2014 at 04:35No, ma tegin siin üks päev suppi ja kaalusin mina siis kartuleid. Ja no, kartulite puhul küll seda 1 või 2 kartulit arvestada ei saa, sest mul pole aimugi, milline on keskmise suurusega. Ühesõnaga iga kartuli kaal oli erinev 😀 anyway, ma ikka jään natsaks veel selle kaalumise juurde. 😀