Aga miks sa blogid?

Praegu on täpselt see sügis, mis mulle absoluutselt ei meeldi. Vastikult külm ja niiske. Hea meelega veedaks kõik sellised päevad teki all.

Nädalavahetus oli igatahes asjalik ja kiire. Uus nädal tõi jälle hunniku erinevaid kohustusi ja olgugi, et ma tahaks neid muudkui edasi lükata, peab ikkagi eeskujulik üliõpilane olema. Ma ju saan lausa stippi selle eest!

Ema luges mulle kodus sõnu peale. Tema arvates võiks nüüd kaalulangetamise lõpetada. Aga eks oma vanematele olen ma ju ükskõik missugusena ilus. 😀 Ma ikka mõne kilokese püüan veel alla saada.

Tegelikult tahtsin ma natuke jälle blogimisest kirjutada. Loen ka mina palju erinevaid blogisid ja nende hulgas ka neid popimaid. Kuskilt kommentaariumist jäi kõlama lause, nagu blogimine oleks viimasel ajal häbiasi. Miskipärast arvatakse, et kirjutatakse ainult sellepärast, et tasuta asju saada ja hullu kuulsust taga ajada. Pean ütlema, et ma näiteks ei julge ka väga kõva häälega kõigi inimestega oma blogimisest rääkida, sest ma ei tea, mida sellest arvatakse. Seda enam, et ma kirjutan suht avameelselt peaaegu kõigest.

Minu jaoks on see blogi hobi. Saan end siin välja elada, oma mõtteid avaldada ja nüüd väga suures osas oma kaalulangetamisest kirjutada. Vahva, kui saan kellelegi eeskujuks olla või saab keegi lihtsalt mõtteid, mida ja kuidas teha.

Tegelikult olen ma bloginud juba väga ammusest ajast. Ma arvan, et esimese blogiga alustasin kuskil põhikooli keskel. See, et praegu uusi blogisid muudkui juurde tuleb, ei tähenda, et see kõik mõttetu oleks. Mõni blogi jääb pidama, mõni kaob enne, kui üldse alustada on jõudnud. Oluline on ju ikka see, et inimesed saaksid teha seda, mis neile päriselt meeldib. Noh, ja mulle meeldib kirjutada (sest mulle meeldib rääkida, aga kuna ma ei saa rääkida kõike seda, mida ma öelda tahaks, kõigile neile inimestele, kellele ma seda öelda tahaks, ma parem kirjutangi).

Et teemale hea punkt panna, siis..
Kas Laura Tartus blogil võiks oma Facebooki leht olla? 

Aga miks sina blogid?

Pai,
Laura.

Mitu korda ma kasutasin postituses sõna blogi? – wayyyy to much 😀

4 kommentaari

  • Maris

    15. okt. 2014 at 07:26

    Mul on blogimiseks täpselt samad põhjused mis sul. Lisaks on kunagi hea vanu mälestusi lugeda 🙂 Olen ka eelnevalt bloginud, aga tegin väga rumalasti ja kustutasin selle peale paari aastast pausi ära. Praegu on väga kahju, sest siis võtsin üle 40 kg alla ja oleks väga tahtnud nüüd selle aja aegseid emotsioone/edusamme lugeda.

    Ma enamasti oma sõpradega blogist ei räägi. See on miski liialt virtuaalne värk vist 😀 Ma ei leiagi, et peaks sellest rääkima, sest nendel teemadel, millest kirjutan, räägin tuttavatega nagunii. Ei peagi juurde mainima, et näe, kirjutasin sel teemal ka.

    Õega rääkides on küll mitu korda minu jutu peale tulnud vastu lause “ma blogist lugesin jah” 😀

    Ja tee ikka FB leht, mul oleks kohe hulga lihtsam jälgida su tegemisi 😉

    Vasta
    • Laura

      16. okt. 2014 at 10:39

      Oo, 40kg? Wow! 🙂
      Minul juhtub seda ka üsna tihti, et “jajaa, lugesin blogist” :D.

      Aga mõtlen siis Facebooki lehele ka. 🙂

      Vasta
  • Aili

    15. okt. 2014 at 09:07

    Tead, ma ei julge oma blogi isegi mitte seal blogipostituste reklaamimise grupis promoda 😀

    Palju olen muidugi seda juttu kuulnud, et kui tahad endale mälestusi talletada, et miks mitte siis salaja kuskile sahtlisse. Hiljaaegu mõtlesin, et ehk oleks ka minul aeg blogi privaatseks teha, kuid siis jälle tuletasin endale meelde seda, miks ma ikkagi blogin. Kuna ma olen suhteliselt avatud suhtumise ja eluhoiakuga, siis leian, et mõnikord on vaja kirjutada teatud teemadel, millest paljud teised ei julge. Ometi ei taha keegi ju tunda end oma murega üksi. Seega miks mitte olla üks nendest, kes julgeb nendel teemadel sõna võtta. Tore on teada, et kasvõi ühele inimesele sain niimoodi abiks olla ja tunneb, et ei ole oma murega üksi.

    Ilmselt ei tee mina enda blogile mitte kunagi FB lehte. Nagunii passin liiga palju FBs ja see oleks veel üks põhjus. Kes loeb mu blogi, see loeb seda nagunii. Pluss, Bloglovinis on nii hea ja lihtne ju jälgida uusi postitusi.

    Vasta
    • Laura

      16. okt. 2014 at 10:40

      See on see sama põhjus, miks mina ka üsna avameelselt kirjutan (vähemalt enda arvates). Kellelegi ehk ikka abiks on. 🙂

      Mina olen see Facebooki lehe osas nii kahe vahel. 😀

      Vasta

Vasta Arra-le Tühista vastus