Andsin oma kogemusi edasi

Käisin täna Rakvere Ametikoolis noortele oma elukesest jutustamas. Kui Kristina, minu hea sõbranna, mulle selle ettepaneku tegi, olin kohe nõus. Mulle endale tundub, et mul tõesti on midagi öelda ja edasi anda.

Rääkisin peamiselt sellest, kuidas mina kaalust alla võtsin ja mida sellel teekonnal kogesin. Kuidas ma oma peakese toitumiskavaga sassi ajasin, miks ma toitumiskavasid ei soovita ja kuidas minu meelest on hea kaalu langetada. Muidugi peab aru saama, et see kõik ongi ainult minu kogemusest lähtuv ja keegi teine võib hoopis teistmoodi arvata.

IMG_9330

Lisaks kaalu teemale puudutasin ka trenne ja blogimist. Selgitasin, kuidas minus treeneripisik tekkis ja mismoodi trennidest maksimaalselt kasu saada. Rääkisin oma karjääri muudatusest ja eneseotsimisest ja sellest, et on okei proovida erinevaid asju, et see “õige” üles leida.

Lisaks jutuajamisele tegin pisikesele seltskonnale väikse trenni. Näitasin, kuidas oma keha raskusega saab ka kenasti trenni teha ja rääkisin põhiharjutuste tehnikast. Pärast sain veel toreda kingikotikese, milles oli muu seas ka veepudel ja imemaitsvad mandlijahust küpsised, mille kooli noored ise teinud on.. mm!

IMG_9339

Ma tõesti loodan, et vähemalt üks inimene sai minu kuulamisest midagi kasulikku. Et minu jutt puudutas vähemalt üht noort! Sain kahelt tüdrukult päeva lõpus kallistused, nii et ehk läks päev ikka korda, hihii. Ja ma tõesti nautisin tänast päeva. Ma kohe väga tahaks, et selliseid võimalusi veel tekiks ja ma saaks veel noortele oma kogemusest jutustada. Inimeste ees seismine on lahe ja mulle tundub, et mulle see täitsa sobib.

Püüan tänased emotsioonid endaga võimalikult kaua kaasas hoida. Kahjuks ei tunne ma end siiski kuigi hästi. Juba mitmendat päeva on kurk veidi hell ja nüüd muutub ka nina aina tatisemaks. Jõudsin just eelmine nädal kiita, et näe, polegi ammu nii terve olnud. Ju need 5 päeva, mis ma koolis abis olin, olid piisavad, et ma pisikud kätte saaks. Aga ma loodan, et läheb kiirelt üle ja päris haigeks ei jää.

Küll aga on põlvevalu tugevamaks läinud, kuigi see nädal pole õieti trenni teinudki. Kindlasti proovin kõiki neid nõuandeid, mis lugejatelt ja kaasaelajatelt saanud olen. Aga täna bussiga koju sõites tikkus pisar lausa silma, nii hull valu põlvedes. :(

Hoidke tervist!
Laura

2 mõtteid “Andsin oma kogemusi edasi

  1. Mine arsti juurde põlvega, mul oli sama jama, aga trenn tegi aint hullemaks ja sain ravi aga ka teadmise, et ma ei tohi enam iialgi joosta, hüpata ega mingit muud koormust põlvele anda. On lihtsalt omapära, millega pean elama, aga põlv ka enam ei valuta. Ja trenne teen selliseid, kus põlve ei koorma ja rühmatrennides jätan kükid vahele ja vaid jõusaalis teatud seadmetega tugevdan lihaseid, et põlvele tuge anda. Kannatasin ka pikalt valu, aga samas tegin asja vaid teadmatusest hullemaks.

    1. Ma tahaks loota, et tegemist ikkagi ülekoormuse või muu ajutise probleemiga, aga arsti juurde minek kõlab mõistlikult tõesti. Pole vaja, et asja hullemaks ajan ja siis üks hetk trennidest täitsa loobuma pean vm. :/

Leave a Reply