(Avalikust) imetamisest

Imetamine on üks neist beebiga kaasnevatest tegevustest, mis on tegelikkuses hoopis teistsugune, kui meile räägitakse. Vähemalt mina tunnen küll nii.

Ma arvasin, et imetamine on midagi nii loomulikku ja midagi rasket selles olla ei saa. Paned beebi rinnale ja põmm – laps imeb ja muudkui kosub selle imejoogi väel.

Mnjah.. tegelikkus (just alguses) on aga hoopis teine.

Olen kirjutanud nii selles postituses kui ka selles, kuidas meil see toitmine on sujunud. Tänaseks on kõik pigem lust ja lillepidu. Nete sööb ilusti rinnast ja on kõigele lisaks kiire sööja, 10 minutiga on asi tehtud. Eriti mugav on see varahommikul.

Mäletan aga siiani, kui tüütu ja raske see söömisprotsess alguses oli. Pumpamine, süstlad, kella peale ärkamine, magava lapse pidev äratamine, kaalumine ja nii edasi. Korralik töö ikka. Siis tabasingi end pidevalt mõttelt, et miks see “nii loomulik asi” ometi nii raske peab olema. Ootasin väga, et Nete juba kasvaks ja suudaks ainult rinnast süüa. Nii tore, et see aeg kätte jõudiski!

Kui ma hommikul peale toitmist viieks minutiks voodist ära läksin, oli üks tsikk end ilusti risti keeranud. 😀 (Nete on väga suur piima tagasiajaja, sellepärast ka lapp all, muidu ma lihtsalt ujuks pidevalt piimaloigus.)

Ma arvasin, et minu imetamise raske algus oli tingitud enneaegsusest, aga ma olen nüüd nii palju kuulnud ja näinud, kuidas ka ajaliste beebide emad hädas on. Kuidas antakse erinevaid soovitusi ämmaemandate ja perearstide poolt. Kui suurt stressi tekitatakse, kui lapse kaal ei tõuse normi järgi ega süveneta üksikjuhtumitesse. Olen kuulnud, kuidas emades tekitatakse süütunnet, et piima on vähe või et piim on lahja. Igasuguseid muresid ja probleeme on, millega värsked emad hakkama peavad saama.

Mis ma selle eelnevaga tahtsin öelda, on see, et imetamine on tõepoolest imeline asi, mis ühendab beebit ja ema, pakub lapsele lisaks toidule lähedust ja turvatunnet. Aga alati pole see midagi nii loomulikku ja lihtsat ning vajab palju kannatust ja pusimist. Ja alati ei õnnestugi! Meie asi pole kedagi hukka mõista, vaid aru saada, et kõik ei ole nii must ja valge ega kerge. Iga ema tahab oma lapsele parimat nagunii.

Eelmisel neljapäeval käisin ITK õuel imetamispiknikul. Veel viimast päeva on käimas rinnaga toitmise nädal (1.-7.08) ja selle raames üks tore lõunapoolik korraldatigi. Väga tore oli! Sai imetamisnõustajatelt nõu küsida ja teiste emadega lobiseda, lisaks muidugi maitsev suupistelaud, hihii. Ürituse fookuses oli aga avalik imetamine ja ka isade roll imetamisel.

Mina olen igatahes avaliku imetamise poolt. Ma ei mõista, miks peaks see kuidagi tabu olema või miks see osadele nii häiriv on. Imetan Netet just seal, kus vaja. Kui ma tohiks imetada ainult kodus, siis ma vist ei saakski nina toast välja pista. Netel nimelt puuduvad konkreetsed söögiajad ja päeval sööb ta vahel iga tunni tagant. Võimatu oleks oma tegemisi selle järgi planeerida.

Tõsi, ma olen siiski see avalik imetaja, kes tekikese õlale tõmbab, et asi natuke diskreetsem oleks. Nii pole kohe mitte midagi näha ja kobisemiseks ei tohiks ka mingit põhjust olla, mis siis, et kõik aru saavad, mis seal teki all toimub. Aga ma ei mõista hukka ega vaata mitte kuidagi halvasti neid, kes seda ei tee. Tegelikult ei paista ju seda rinda sugugi rohkem välja, kui rannas bikiinides naistel. Ma ei mõista, miks ikka veel neid nina krimpsutajaid leidub. Kõige hullem on muidugi wc-sse minemise soovitus. Kui paljud meist poti peal süüa tahavad?

Hästi kodune pilt peale söömist kaisutamisest. Aga need kodused ja veidi udused pildid ongi vahel vaat et kõige armsamad. 🙂

Ühtlasi tahan ma julgustada kõiki imetavaid emasid seda rahumeeli avalikult tegema. Lapse heaolu on ju kõige tähtsam, kellel parasjagu probleem, vaadaku mujale.

Tolle imetamispikniku raames sattusin ma täiesti kogemata ka ühte väiksesse vestlusringi, millest facebooki live tehti ja mis ITK facebookis vist täitsa üleval on. Arutlesime seal samal teemal ja lisaks ka isade rollist selle kõige juures. See postitus on juba piisavalt pikale veninud, kuid tahan kindlasti ka sellest isade värgist kirjutada.

SIIN on väike galerii ja kokkuvõte ka tollest päevast.

Ma tean, et see on üsna vastuoluline teema, aga viisakaks aruteluks on kommentaarium alati avatud.

Kuidas selle (avaliku) imetamisega siis ikkagi lood on?

Laura

6 kommentaari

  • Mairit

    8. aug. 2019 at 11:48

    Nii armsad pildid 🙂 Ja nii tore, et teil imetamisega nüüd kõik hästi sujub, vaatamata keerulisele algusele. Tublid olete!

    Mina olen üks neist, kes kahjuks ei saanudki imetamist toimima, pärast 3 kuud andsin alla / jooksis minu jaoks piir üritamises. Selle aja jooksul ma päris avaliku imetamiseni ei jõudnudki, sest noh niigi oli keeruline ja siis avalikus kohas ei oleks saanud-osanud-tahtnud seda teha ka. Nii et päris otseseid kogemusi sel teemal polegi.

    Seetõttu võivad järgnevad mõtted/mured tunduda tobedad, aga see mul hetkel pähe turgatas 🙂 Et kui näiteks oskad ainult pikali või mingis teatud asendis / teatud vahenditega (imetamispadi vmt) imetada, siis on ju väljaspool kodu päris keeruline? Või kui imetamisega kaasneb “lödistamine” ehk kui piima pritsib/voolab ka muudesse kohtadesse peale lapse suu…

    Targemad oskavad kindlasti öelda, need mõlemad teemad on tõenäoliselt mööduvad / harjutatavad?

    Muidu olen ka pigem avaliku imetamise poolt, loomulik tegevus ja enamasti ju emad ikkagi teevad seda diskreetselt. Ja õnneks tänapäeval on nii paljudes avalikes kohtades (kaubanduskeskused jms) imetamiseks päris head tingimused ka loodud.

    Vasta
    • Laura

      8. aug. 2019 at 10:29

      Mul endal on ka ausalt niiiii hea meel, et see imetamine nüüd nii mõnusalt läheb. Mäletan, kuidas ma esimestel nädalatel kodus unistasin sellest ajast ja see aeg ei jäänudki tulemata.
      Kahju, et sul see asi raskelt läks ja tööle ei saanudki, vahel lihtsalt on nii. Oluline, et sa ise end sellepärast kuidagi halvasti ei tunne ega lase kellelgi oma otsuse üle kaagutada. 🙂

      Esitasid aga täiesti mõistlikud küsimused.
      Ma näiteks oskasin alguses ainult istudes imetada. Nüüd võin teha igatpidi ja on mugav ka. Ma tean, et üks mu tuttav käis selleks puhuks ka imetamisnõustaja juures, kes õpetas ja näitas kõik asendid selgeks.
      Nete on väga suur lödistaja ja piima tagasiajaja. Mul on selleks puhuks väiksed rätikud, mille suskan rinnahoidja hääre sisse ja see püüab siis suurema jama kinni. Lisaks kannan kuskil käies ka endale varuriideid heaks juhuks kaasas. Õppisin seda valusal viisil. 😀
      Selles on sul küll õigus jaa, et on juba väga häid tingimusi loodud ja saab kõik vajalikud toimingud mugavalt ära teha ka näiteks kaubanduskeskuses. 🙂

      Aitäh kaasa mõtlemast!

      Vasta
    • J.

      9. aug. 2019 at 10:51

      Minu tütar on ka suur lödistaja ja meil on samuti selle jaoks kasutusel lapid. Voodis, diivanil, köögis, pmst igas toas on lapp igaks juhuks alati olemas, kui peaksin just selles toas imetama. Meil on need lapid: https://www.ikea.com/gb/en/p/krama-washcloth-white-40054538/ Kasutame piima pühkimiseks, pepu pühkimiseks, lapse vannitamisel. Välja minnes on paar tükki neid alati kotis igasugu üllatuste tarbeks. Ülipraktilised.

      Minul tuli tõesti imetamine loomulikult kohe alguses, aga kindlasti ei mõista hukka neid, kellel see nii pole. Nagu sa, Laura, ütlesid, siis nagunii ju iga ema tahab oma lapsele parimat. Peaasi, et laps on toidetud ja see toit ei pea tulema ju tingimata rinnast.

      Vasta
      • Laura

        11. aug. 2019 at 11:01

        Meil on ka need Ikea lapid, parimad asjad. Olen lasknud tädil ja sõbrannal neid juba juurdegi tuua, nii hea hinnaga ja no meil läheb neid igapäevaselt ikka mühinal. Meil ka igas toas ja kotis ja vankris ja turvahällis need olemas. 😀

        Nii tore, et kellelgi see asi ikka loomulikult ja kergelt ka välja tuleb. Annab lootust, et ehk näiteks järgmise lapsega õnnestub ka kohe kergemalt. 🙂

        Vasta
        • J.

          12. aug. 2019 at 04:04

          Läks hästi imetamisega jep, aga ma kindlasti ei võta seda nö for granted.

          Aga avalikust imetamisest: minu arvates on see nii normaalne asi, et ma ei näe, miks ma kuhugi vetsu peitu peaks selle pärast ronima, et oma lapsele süüa anda. Ma ka katan ennast siiski õhukese salliga, aga seda enda mugavuse pärast rohkem.

          Vasta
          • Laura

            14. aug. 2019 at 10:42

            Mind ausalt üllatab, et endiselt veel neid nina krimpsutajaid ja wc-sse saatjaid on. Ulme! Minule ka sobib see salli variant just enda mugavuse pärast.

Vasta J.-le Tühista vastus

%d bloggers like this: