Minu eeskujud x TREENERID

Mul on elus mitmeid eeskujusid, kes kõik on omamoodi erilised ja just oma asja tehes annavad kõige rohkem motivatsiooni ka ise tubli olla.

Täna tahan ma keskenduda ome eeskujudele trennimaailmas. Kes on need treenerid, kes mind inspireerivad ja kellele alt üles vaatan, kes panevad mind alati pingutama ja teevad oma asja hingega?

Elari Kõivik – tema on see, kes mulle rühmatrennide pisiku sisse süstis ja kes mulle BodyPumpi tutvustas. Mäletan hästi neid hommikusi (jaa, kell 7.15 juba alustasime!) TÜSKi trenne Tartus! Nautisin neid niii väga. Mulle väga meeldis Elari stiil ja ma alati püüdsin endast parima anda. Ma tõstsin raskuseid, ma pingutasin ja tundsin, kuidas ma iga trenniga tugevamaks muutusin. Olin vaevu kuu aega BP-s käinud, kui ta mulle ettepaneku tegi, et ma ka võiks BP instruktoriks õppima minna. Tema oli see, kes minus esimesena midagi nägi. Ma olen talle selle kõige eest ääretult tänulik! Kindlasti on minu juhendamisstiilis tükike Elarit.

Ma panen siia paar linki (suvalises järjekorras) neist lugudest, kuidas ma ikkagi siis BP instruktoriks sain: LINK1, LINK2, LINK3, LINK4
Elari avastab endiselt Austraaliat, nii et ma ei saa teid kuskile tema trenni saata kahjuks. Aga ma väga loodan, et millalgi on ta tagasi ja ma saan veel tema trenni minna. :)

10921788_966892009989336_988250503_n


Kristiina Stõkova – Kristiinaga tutvusin ma siis, kui teist korda BP litsentsivideot filmisin ja ta üheks treenitavaks appi tuli. See, kuidas ta end treenerina üles töötanud on, samuti asendustega alustanud ja nüüd juba nii tiheda graafikuga treener on, on ju imetlusväärne. Kristiina on minu arvates pigem rahulik ja selline tasakaalukas treener, ehk isegi veidi tõsine. Aga ometi higistan ma ta trennides nagu segane ja pingutan hullupööra.

Ta on mind minu teekonnal julgustanud, mulle häid nõuandeid andnud ning mulle kaasa elanud. See on nii tore! Kristiina annab tunde erinevates MyFitnessi klubides Tallinas. Leia tunniplaanist sobiv aeg ja klubi ning mine tutvu Kristiinaga, kui sa seda veel teinud pole. :) Soovitan eriti tema NTC tunde!

DSC_7506
Pilt peaks olema u 2 aastat vana. No võrrelge meid, mina olen täiesti kutu ja Kristiina on sama särav nagu ikka. :D Ehk et kunagi käisin NRC-s ka. :)


Sandra Raju – Kristiina kaudu sain teada Nike+ Running Club’ist ja Nike+ Training Club’ist. Nii avastasin ka Sandra, keda ma nüüd igast sotsiaalmeediakanalist jälgin ja kelle isikupära on nii vägev, et kohe lust on vaadata. Tema on minu jaoks THE TRAINER.

Mul õnnestus kevadel NTC treenerite koolitusele pääseda ja Sandra juhendamisel treenida. No see power on metsik ja ma olen täiesti kindel, et teist temasugust pole olemas. Samal koolitusel õppisin seda ka, et igal treeneril on oma stiil ja tuleb leida see oma, sest just siis näeb ja tundub juhendamine kõige loomulikum. Sandra vist regulaarselt MyFitnessis tunde ei anna, aga aeg-ajalt teda siiski seal kohtab. Ma soovitan tema instagrami jälgida, motivatsioon ja hea huumor garanteeritud.


Anna Sarap – kui talvine projekt mu tee Arigatosse viis, avardus minu silmaring treenerite osas veelgi. Anna oli määratud üheks minu treener/mentoriks ja kuna tegemist oli sel hetkel peamiselt joogatreeneriga, olin ma alguses skeptiline. Jooga polnud ju minu teema. Aga see, kuidas Anna joogatunde annab, no mamma-mia. Tunnid on rasked ja panevad kõik lihased proovile.

Ma ütleks, et Anna on nö karm treener, ta ei lase niisama viilida, ta teeb kõik selleks, et sa pingutaks ja trennist maksimumi kätte saaks. Samas on ta nii hooliv ja elas südamest minu (ja Pille) tegemistele kaasa, et see tegi seest kohe eriti soojaks. Anna trenni saad minna Arigato spordiklubis. Soovitan soojalt Anna HotYogat!

02Arig-09-195210
Foto: Priit Grepp


Katrena Tenno – tema trennidesse sattusin samuti Arigatos. No on ikka ilus naine! Imeline vorm, lahe huumor ja mõnus stiil. Tema ei lasknud ka tunnis üldse viilida. Tõi raskemaid raskusi, oli kuidagi mõnusalt personaalne ja muhe. Ma olin alati peale ta tunde jumala kutu, aga samas mega hea tujuga. :D Lisaks tundub ta ka inimesena täiega kift! Katrenaga saab trenni teha nii MyFitnessis kui Arigatos.

29541596170_819d8ac87f_o

Foto: Margit Partei

Ma loodan, et tulevikus on minus treenerina killuke kõigist neist vägevatest inimestest! Aga kindlasti jään ma ikka enda nägu ja juhendan trenne just nii, nagu mul see kõige paremini ja loomulikuna välja tuleb. :)

Tegelikult ma vist ikkagi peaksin julguse võtma ja natuke pikemalt kirjutama ka sellest, kellena ma ennast tulevikus näen. Full-time treener ma olla ei taha, küll aga tahan ma tegeleda noorte inimeste tervise ja heaoluga. Millisel kujul ja mismoodi täpsemalt, sellest aga kunagi tulevikus.

Kuidas teile seda tüüpi postitus meeldis? Praegu keskendusin neile inimestele, kellega ma päriselt treeningutega seoses kokku puutunud olen. Aga mul on ka veel mõned instagrami ja youtube’i tegijad, kelle tegemised mind inspireerivad ja keda huviga jälgin. Ja igasugused muud eeskujud ka. Kas selline postitustesari pakuks teile huvi?

Ilusat nädalavahetust!

Laura

 

“Mis siin toimub? Nii palju naisi!”*

Kes spordi- ja terviseblogijaid jälgib, teab, et eile pidasime maha ühe toreda kokkutuleku. Ma liiga detailidesse ei lasku, postituse lõpus on video, mis kogu päeva kokku võtab. :)

36015067280_d84e52e761_o

Foto: Margit Partei

Minu jaoks oli üritus kohe eriti ärev, sest sain auväärsetele ja võimekatele blogijatele BodyPumpi juhendada. MyFitness Viljandi lasi meil lahkesti oma saali ja vahendeid kasutada, mis tegi tunni andmise ju kohe eriti mugavaks. Olin peale juhendamist nii tohutult õnnehormoone täis, et veidi raske oli end normaalsena esitleda ja rahulik püsida. Nautisin iga sekundit, mis ma laval veetsin ja nende vapratega koos treenisin. Üks vägev kogemus igatahes taskus ja ma olen tänulik, et mulle see ülesanne usaldati. Tagasiside järgi tundub, et jäädi rahule, hihii! :)

35576360624_09b343100a_o

Foto: Margit Partei

Uus kogemus oli aga Piloxing, mida Kati juhendas. Selles trennis said kokku nii poks, tantsimine kui pilaates. Minul oli terve trenni aja suu naerul ja nautisin sajaga. Pulss hüppas üles-alla, higi voolas ja pekid põlesid. Aitäh, Kati! Sinu energia oli vägev!

Fotod: Margit Partei

Vitamin Well ja NOCCO hoolitsesid selle eest, et keegi janusse ei sureks. NOCCO Tropical on for sure minu lemmik!

36411363185_8d1e8929f3_o

Mariliis on üks vägev mutt! Paks ka pole üldse. :D
Foto: Margit Partei

Kui trennid üle elatud, kiire värskendus tehtud, seadsime end rõõmsalt Viljandi järve äärde, kus piknikku pidasime. Selleks puhuks oli Maris kaasa teinud puu- ja juurvilju. Lisaks saatsid toredad sponsorid meile korraliku portsu head ja paremat. Valio pakkus meile kodujuustu, profeel kohupiimakreeme, proteiinijogurteid ja -jooke. Lisaks dipikastmeid ja hunnikuga juustu. PULS Nutrition pani lauale KEX-id ja SNAP küpsised ning kingitusena andis igale osalejale paki proteiinipulbrit. See on hiiglama vahva, et sponsorid meid nii heldelt toetasid! Aitäh!

Fotod: Margit Partei

Päevakava nägi ette ka matka ümber Viljandi järve – u 12 km. Üsna alguses jagunesime kaheks – kiiremad ja natuke veel kiiremad. Mina oma veidi pekkis seljaga jäin sinna lihtsalt kiirete gruppi ja koos veetsime mõnusad 2 tundi. Rada oli parajalt väljakutsuv, ilm tuuline, kuid päikeseline ja aeg lendas kiirelt. Kahetsen küll, et pärast oma sääremarju korralikult ei venitanud, sest täna on veits ai. Selg on ka päris kahtlane, seega on täna korralik puhkepäev olnud.

35604619163_be728308aa_o

Foto: Margit Partei

Erilised tänud tahaks öelda aga Marisele, kes kogu korraldamise enda peale võttis! Aitäh ja suur pai sulle! :)

Margit hoolitses selle eest, et meil kogu päevast ilusad pildid jääks. Suur aitäh talle ka! Tema fototegemistega saab tutvuda SIIN.

Oli hiiglama vahva ja ma juba ootan järgmist kokkutulekut! Siis juba loodetavasti suurema seltskonnaga. Muide, kui keegi tunneb, et oleks pidanud ka sealsel kokkutulekul osalema, siis andke aga märku ja lisame teid meie gruppi. Nii on kindel, et ükski soovija järgmine kord kõrvale ei jää. :)

35603737983_a58b0c8773_o (1)

Aitäh, Kati O, Kati K, Maris, Margit, Mariliis, Regiina, Cris, Kristina ja Sigrid!  Ise, näed, olen end selle pildi tarbeks lausa tagurpidi keeranud, no lihtsalt nii vahva oli olla. :)

Video ikka ka:

Mutrivõtmekese alt ikka kvaliteet põhja, eks. ;) Ja thumbnaili pilt on muidugi parim. :D

Laura

*Jalutasime mööda matkarada, kui möödusime ühest poistekambast, kes imestusega meid vaatasid ega suutnud uskuda, kust nii palju naisi lahti pääsenud on. :D

 

Meigita nägu on ilus?

Mul pole suvel miskipärast üldse tuju, et arvuti kätte võtta ja midagi kirja panna. Olgugi, et reisipostitused koputavad kuklas, pole ma vastu tahtmist kirjutama tulnud. Kui ei ole tuju, siis ei ole. Juhtub!

Täna mul see tuju siiski tuli, aga natuke teisel teemal.

Mind ajendas seda postitust kirjutama lihtne tõsiasi, et ma täna kõik oma toimetused niimoodi korda saatsin, et näkku mitte grammigi meiki ei pannud. Ma olen muidu ka üsna väike meigikandja ja igapäevaselt kuulub mu meigirutiini vaid ripsmetušš ja kui liiga pikk vahe kulmudes käimisega jääb, siis võõpan kulmud ka õrnalt üle. Aga tihti võib mind kohata päris ilma meigita.

Ma võin ilma meigita käia poes, trennis, sõbrannaga kokku saada või neid enda juures võõrustada, no ühesõnaga – minu jaoks on okei käia ringi ilma meigita.

Ma ei ütleks, et ma mingisugune üüberiludus oleks, kes loomulikult väga kaunis on, aga ma olen õppinud end ilma meigita hästi tundma. Selline ma olengi, see ongi minu nägu. Milleks seda siis häbeneda või meigikihi all varjata?

Muidugi ma ei ütle, et meikimine on paha ja kole ja mis iganes. Sugugi mitte, vaatan tihti ilusa meigiga inimesi ja kadestan, et ise nii ilusat tulemust kunagi ei saavuta. Aga ma ise ei viitsiks igal hommikul nii palju vaeva näha. Veel vähem viitsin ma õhtuti selle kihi maha võtmiseks aega kulutada. Laisk noh. :D

Mäletan, et Jandriga deitima hakates ei teinud ma ka erilisi pingutusi ja jäin tavapärase ripsmetušš-kulmud juurde ja leidsin, et kui ma talle sellisena ei meeldi, siis on see tema viga. Aga noh, me oleme koos ja meil on ühine kodu jne, mul ilmselgelt joppas. :D Jander ütleb mulle tihti, et talle väga meeldib minu puhas nägu. Tema meelest olen ma kena ka siis, kui koduste riiete ja sassis juustega ringi käin, nii et võibolla on tema arvamus veits metsa poole, aga noh, ma meeldin talle sellisena nagu ma olen ja see on lahe! ;)

Kui tantsimisega esinemas käime, siis peab ikka korralik lavameik näos olema, sest nii on meid lihtsalt palju ilusam vaadata. Eks ma siis ikka poosetan peegli ees ja mõtlen, kui kaunis ma olen. Aga kui seda kõike peale esinemist maha võtma hakkan, kirun igakord, et “niiiiii tüüüüütuuu”. Jandrile ei meeldi mu “esinemisnägu” aga põhimõtteliselt üldse. :D

Trennis käin ikka ka vahel oma kulmud-ripsmed meigiga, aga seda enamasti siis, kui näiteks peale tööd trenni läksin või päeval mõni tore tegevus on olnud. Kui ma aga lihtsalt kodust trenni lähen, olen enamasti ikka ilma meigita. Pole mul vaja seal kellelegi ju muljet avaldada. Vahel ma muidugi mõtlen, et äkki ikka peaks veits ilusamaks end ka trenni jaoks tegema, sest mõni ehk tunneb mu ära ja ehmatab ära. :D

Aga ma panen siia endast pildi, kus on minu täiesti puhas ja ilma meigita nägu. Et kui järgmine kord minuga kokku põrkate, siis äkki päris kreepsu ei saa.

Trennisaalis näeb muidugi väga erinevaid naisi – on meigiga, on meigita, on kerge päevameigiga ja on natuke tugevama meigiga. Mõni teeb tõsist trenni, mõni teeb lihtsalt aega parajaks.

Ma tahan nüüd teada, et kuidas teil meigiga lood on? Kas julgete kodust ilma meigita välja minna? Trennis kuidas käite? Öelge, et ma pole ainuke imelik, kes end igapäevaselt ei meigi. :D

Laura

Puhkus ja vabadus ongi päriselt käes!

Reedel oli minu viimane tööpäev! Ees ootab pikk puhkus ja uued väljakutsed sügisel. 

Teisipäeval lapsi vaheajale saates valasin muidugi pisaraid ka, sest tegelikult olen kurb ka. Ikkagi minu lapsed ju! Kingitus, mille lapsed ja nende vanemad mulle tegid, oli nii armas, et veel siiani käin aeg-ajalt neid ilusaid ridu lugemas. Ma olen tõesti siiralt tänulik nende sõnade eest! Ma olen tänulik, et lapsevanemad mind usaldasid ja enamasti alati koostööd tegid. Need kaks aastat õpetasid mulle palju ja ma tean, et just praegu oli õige aeg edasi liikuda.

Vabaduse tunne on aga imeline! Ei mingit tööstressi enam. Lausa harjumatu, et ei pea millegi pärast muretsema ega midagi ette valmistama. Nüüd on tõesti võimalik tegutseda nii, et see rõõmsameelne, hakkaja ja särav tüdruk minu sees jälle välja pääseks. :)

Ühe peatüki lõpu ja uue alguse puhul otsustasin ka oma juuksevärvi uuendada. Olen nüüd puhta blond. Kui ma esimesed kaks päeva pidevalt oma peegelpildi peale ehmatasin, siis nüüd olen juba täitsa harjunud ja väga rahul. Tundub, et ka mu lähedased ja sõbrad on uue look’i heaks kiitnud.

IMG_7775

Tulles nüüd aga blogimaastiku kõige kuumema teema juurde, siis ega ma väga palju sellel peatuda ei tahakski. Ürituse ja selle plusside/miinuste kohta saab juba nii mitmest kohast lugeda, et minu arvamus siia ilmselt enam midagi uut ei too.

Esikolmik trenni- ja terviseblogides oli täiesti etteaimatav. Pakkusin küll ise, et Paljas Porgand paneb kategooria kinni, kuid Fitlooral on tõesti nii blogis, Instagramis kui Youtube’s kümneid tuhandeid jälgijad, seega pole tema võit siiski üllatus. Kui ma Porgandi ja Helena kohtadega olen rahul, siis Fitloora kahjuks minu lemmikute hulka ei kuulu. Ta meeldis mulle väga siis, kui ta alles alustas, kuid praegu on tema stiil mulle vastuvõtmatu. Aga ega kõik ei saagi kõigile meeldida.

IMG_3392

Foto: Kertu Vahemets

Mina olen oma 5. kohaga väga rahul ja tahan kõiki hääletajaid tänada! Ma ei arva, et oleksin ülemäära palju reklaami teinud ja usun, et saadud hääled olid tõesti toetajate poolt. Aitäh-aitäh-aitäh! 4.-6. koha vahed ei olnud kuigi suured ja me kolmekesi Mariliisi ja Marisega olemegi mu meelest nö ühte masti blogijad. Sellised mõnusalt ausad, lihtsad ja meiega on kerge samastuda. :) Nägin tüdrukuid ka üritusel ja kõik nägid imelised välja!

photobooth-87-1

Liise jõudis väikese hilinemisega siiski auhindade jagamiseks kohale. Photobooth oli üks igavesti vinge asi, mis siis et ma tausta sisse veits ära kadusin. :D

Tulles nüüd korra veel selle vabaduse ja puhkuse juurde, siis tahan ma ka väga põhjalikult läbi mõelda, kuidas ja mismoodi blogis edasi toimetada. Ma loodan, et suvi ja puhkus toob uut hingamist ka minu tegemistesse ja postitused hakkavad taas regulaarselt ilmuma. Lisaks huvitab mind tegelikult väga ka video ning vlogide maailm, nii et ehk liigun ka selle poole. Selle kõik peangi enda jaoks hoolikalt läbi mõtlema.

Kõik ideed, mõtted ja ettepanekud on alati oodatud! Millised postitused teile meeldivad? Mida sooviksite rohkem näha? Kui suured youtube’i jälgijad teie olete?

Nüüd on aga aeg kohver lõpuni pakkida, õhtu mehe kaisus filmi vaadates mööda saata ja hommikul juba suure elevusega reisi alustada! NEW YORK SIIT ME TULEME!

Kindlasti on meil pidevalt näpus ka GoPro ja peegelkaamera, millega püüame reisi võimalikult hästi jäädvustada. Ennekõike muidugi meie enda jaoks, aga luban, et jagan reisimuljeid kindlasti ka teiega. :) Ööbimiskohaga on nüüd ka kõik korras ja loodame, et enam mingeid viperusi ette ei tule.

Igatahes ootan teie tagasisidet, ettepanekuid ja mõtteid, et reisilt tulles blogile uus hingamine anda. Aa, mis te mu uuest blondist peast arvate? :D

Tsauki!
Laura

Minu keha

Mul on täna kirjutamise tuju aga kuidagi väga keeruline oli millestki alustada. Muidugi võiks kirjutada Pariisi reisist lõpuks, sest see oli niiii tore, aga osad pildid on Jandri telefonis alles ja kuna ta on praegu super-busy, siis neid pilte ma täna kätte ei saanud.

Siis mõtlesin, et kirjutaks meie Tallinna elust ja korterist, aga mul pole jälle pilte lisada. Ma oma insta storys (ma ikka aeg-ajalt jauran seal storys ja kajastan oma päevi) ükspäev tegelt natuke jagasin ja näitasin ka elamist, aga millalgi tahaks ikka korraliku tuuri teha, siis kui kõik on “valmis”, aga millal me ükskord sinnani jõuame, pole aimugi. :D Kas teid üldse huvitaks selline postitus? Nii palju saan küll praegu öelda, et olen niiii rahul meie koduvaliku üle ja tunnen end siin väga hästi.

Siis tuli minu Facebooki feed’i Mariliisi postitus ja see kohe kõnetas mind.

Kas ma häbenen oma keha?

Ma olen oma kehale kunagi väga palju liiga teinud – liigne kaal ei ole tervislik ja see jätab kehale omale jälje. Minul on nendeks jälgedeks venitusarmid puusadel, reitel ja säärtel, lisaks tselluliit. See tähendab, et just jalad on minu kõige suurem ebakindlus.

DSC_0252

Nüüd ma teen midagi enneolematut ja jagan endast üht kohutavat bikiinipilti. Pakun, et see pilt on aastast 2010-2011 . 

Tublisti treenides näen alati, kuidas ülakeha aina ilusamaks muutub ja mulle isegi meeldib see, mis vastu vaatab. Aga ma muutun alati kurvaks, kui jalgadeni jõuan. Mul on pirnikeha, mis tähendab, et olen nagunii bottom-heavy. Seepärast läheb üleliigne jalgadelt üliraskelt ära. Projekti jooksul on sentimeetreid ikka läinud ja see on tore, AGA tselluliit ja armid on ikka, lodev nahk reie sisekülgedel samuti. Ja mul on siiani tunne, et just jalgade pärast ei saa ma kunagi oma kehaga rahul olla.

Jah, jõutrenn aitab ka jalgadele ilusamat vormi anda, aga nahk.. see jääb alatiseks armiliseks ja see kõik on minu enda süü! Mina ise tegin endale seda ja nüüd pean tagajärgedega leppima, aga see on nii raske. Ma tõesti unistan lühikestest pükstest, sellistest seksikatest lühikestest teksadest, aga ilmselt ei näe need kunagi minu jalas ilusad välja. Eks ma suvel kleite ja seelikuid ikka kannan, aga ebamugavustunne jääb.

Jander näiteks ütleb, et tema ei pane mingit tsellut ja arme tähelegi ja pole asi midagi hull. Mul on seda muidugi raske uskuda, sest kamoooon, iuuu!

Nii ma siis püüan ikka trenni ja toitumisega keha paremasse vormi saada, kuid tunnen, et seda “ideaali” ei saavuta ma kunagi. Kas ja kuidas on võimalik sellest ebakindlusest lahti saada, ma ei tea. Nõme lugu igatahes. Tahaks ka ilus siresäär olla.

13579959_1307311409280726_1095536088_o

2016 juuni Miamis. 

Kummaline, aga minu meelest olgu pigem kõht natuke pehme ja lodev, aga jalad võiks ilusad olla. Ma tõsiselt kadestan inimesi, kellel ilusad jalad on. Trennis käies näeb ju riietusruumis igasuguseid naisi  ja pigem näen alati ilusate jalgadega naisi, ka need, kes on ehk veidi suuremad, jalad on ikka kuidagi.. ilusad. Tahan ka! :(

Nii et riietes tunnen ma end juba üsna enesekindlalt, aga õhtuti riidest lahti võttes käib mingi nõme jõnks läbi. Eks ma ikka püüan ilusti toituda, trenni teha ja veejoomist endale pidevalt meelde tuletada, sest need kindlasti aitavad, aga see pagana AGA jääb alati.

Pikalt olid minu suureks ebakindluseks ka rinnad ja nende puudumine. Ka paksuna oli mul väike rind ja noh, kaalu alandades on see pea olematu. Praeguseks olen sellega aga enam-vähem leppinud, sest see on miski, mille parandamiseks ma peale operatsiooni midagi teha ei saa. Nii on looduse poolt antud ja nii ongi!

18159615_1695104213834775_1045399393_o

2017 aprill

Aga… nii nagu Mariliis, olen ka mina uhke, et olen oma elustiili muutnud ja pika maa maha käinud. Ja need kohutavad ajad, kui peeglisse vaadates oksendada tahtsin, on ka selja taha jäänud, mis on ometi tore! Pikk tee on käidud, kuid palju on veel minna. Olen tõesti õppinud, et lisaks füüsisele, pean kõvasti tööd tegema ka oma vaimuga. Ainult nii saab enesearmastus tekkida.

Kuidas teiega lood on? Olete oma kehaga rahul või häbenete ka mõnd osa sellest?

Laura