Põlvevalust vabaks ehk esimest korda füsioterapeudi juures

See ei ole üldse tore, kui põlvevalu sind ei istudes ega astudes üksi ei jäta. Pikad ühel kohal istumised on piin ja noh, ega pikka pidu ka kõndides pole. Küsisin nõu nii teilt kui oma tuttavatelt ja läksin erakliinikusse füsioterapeudi juurde.

Panin aja eelmise nädala kolmapäeval ja sain vastuvõtule juba esmaspäeval. Ei tahtnud aega viita perearsti, saatekirjade ja järjekordadega. Tahan ju trenni normaalselt teha jälle!

Mina käisin Steliise Erakliinikus Mihkel Kuresoo juures. Kliinik asub kesklinnas Mardi tänaval ja bussiga oli Kristiine juurest sinna väga mugav kohale minna. Visiiditasu on 40 eurot ja juba etteruttavalt võin öelda, et jäin rahule ja kulutatud raha läks õigesse kohta.

Kurtsin oma mure ära ja ühest esimestest küsimustest oli see, et kas mul on kunagi hüppeliigestega traumasid olnud. Ei ole. Tegime seina ääres hüppeliigesele liikuvuse “testi” ja sellest sai kohe aru, et liikuvus on kehvake.

Edasi sain lauale pikali visata, mõlemad põlved katsuti läbi, väänati ühele ja teisele poole ja siis said hüppeliigesed oma osa. Põlvedes mingit vigastust ei paistnud. Mina sain aru nii, et valu tekib siiski ülekoormusest kuna hüppeliiges ei liigu piisavalt ja põlved saavad seetõttu suurema koormuse kui nad peaks ja sealt ka valud.

Lõpuks näidati mulle kolm harjutust, mida iga päev kolm korda päevas tegema pean ja detsembri alguses lähen uuesti, et vaadata, kas asi on paranenud. Puusaliiges pidi täitsa okei olema, aga natuke pidi ka seal veel paremaks liikuvust saama. Ehk et vajadusel saame edaspidi ka muude kohtadega tegeleda.

Trenni otseselt ära ei keelatud, aga kükkide ja väljaastekükkide asemel soovitati jõutõmbeid, puusatõsteid ja muid harjutusi, mis põlve nii palju ei koorma. Seega peaks ma nüüd natuke rohkem hoopis jõusaalis iseseisvalt treenima, aga NTC Mobility tunnid on ikkagi teemas, sest need ju teatavasti liikuvust just arendavadki.

Kokku kestis visiit u 45 minutit ja tõesti tundsin, et minu mure kuulati ära ja anti parimat võimalikku abi ja soovitusi. Olen nüüd neid harjutusi teinud ja eks ma ise tahaks loota, et need ka päriselt aitavad.

Vot selline kogemus. Kindlasti julgen soovitada. Alguses küll kahtlesin, et ikkagi 40 eurot ja blabla, aga lõppude-lõpuks on see minu tervis ja nende jalgade peal on mul vaja oma elukese lõpuni rõõmsalt kalpsata. Ja nagu ma eespool ütlesin, siis tundsin tõesti, et raha läks õigesse kohta.

See seletab nüüd ära ka, miks ma ei saa sügavaid kükke teha ja miks keha veidi liiga ette kaldub. Ei olegi asi puusades vaid hoopis hüppeliigeses.

Millised on teie kogemused füsioterapeutidega? Olete käinud? Kuidas rahule olete jäänud?

Laura

CAT_5189-Edit

Foto: Kairit Pajusalu

Minipuhkus Georg Ots SPA-s

Jander puhkas suvel ainult need kaks nädalat, mil New Yorgis käisime. Kuna meil suvel mingeid muid suuri plaane polnud, saime kõik oma suvetegemised nädalavahetustel tehtud, seega kõik sujus.

Küll aga plaanisime septembrisse üht mõnusat kahekesi olemise nädalat. Tahtsime oma esimest aastapäevakest tähistada ja leppisime kokku, et veedame selle spaas.

Ma polnud ammu Saaremaal käinud ja sealsest GO SPA-st olin ainult head kuulnud, mismõttu otsustasime, et just sinna suuna võtamegi. Kuna sõit on üsna pikk, oli kindel plaan vähemalt kaheks ööks jääda. Leidsin sobiva paketi ning sel teisipäeval me oma minipuhkust alustasimegi.

Spaasse jõudsime tund enne check-ini, kuid tuba oli valmis ja saime end mõnusasti sisse seada. Tuba oli üsna tavaline, ei midagi ülemäära uhket, kuid vaade toaaknast ja rõdult oli selle eest väga ilus. Iga päev oli merel erinev seis, vahepeal säras päike tuppa, vahepeal ladistas vihma. Tuppa oli sätitud roosiõisi ja hiljem toodi veel ka käsitöökomme. Ikka max romantikapakett, hihii.

20170919_142156

Hotellituba

Tegime kiire poetiiru, et õhtuks nosimist osta ja läksime siis kohe basseine avastama. Kokku oli spaaosas kolm basseini, millest üks oli õuebassein. Lisaks mullivann, aurusaun ja kahe erineva temperatuuriga tavasaunad. Õhtul ootas meid aga 90-minutiline jalgadehoolitsus. Istusime kõrvuti toolides, nautisime vaadet, vahepeal vist isegi tukkusime mõlemad ja lasime end mudida.

Järgmisel hommikul (ehk meie tähtpäeval) saime hommikusöögi voodisse. Mm, kui mõnus oli hommikumantlis voodis lebada ja süüa. Peale mõningast seedimist läksime jälle ujuma ja veetsime pea kolm tundi vees. Sel kellaajal (12-15ni) polnud üldse rahvast ja saime täitsa kahekesi kõike nautida. Möllasime basseinis, mõnulesime mullivannis ja jõime lebotades jäätisekokteili. No mis on elul viga, eksole.

20170920_100216

Unine spaataja hommikusöögiga voodis

Edasi ootas meid aga romantiline roosiõievann ja duaalmassaaž. Vanni kõrvale oli asetatud puuviljavaagen ja vahuvein. Saime tund aega küünlavalguses lõõgastuda, ilusaid mõtteid mõelda ja teineteise seltskonda nautida. 75 minutit kestnud massaaž oli täpp i-l. Kõik kohad muditi üle, oii kui mõnus! Ainuke jama, et just siis ei suutnud ma oma peakest välja lülitada ja ikka kippusid mingid muremõtted pähe. Pean veel harjutama seda täielikku lõõgastumist ja peale restardi tegemist.

Peale massaaži tegime ühe mõnusa power-napi ja seadsime end õhtusöögiks valmis. Meile oli kaetud romantiline lauake roosiõielehtedega. (Olete ikka aru saanud, et meil oli maxxlevel rõumääns puhkus :D)  Kogu õhtusöök oli väga maitsev, kuid erilist kiitust väärivad just pearoad. Mina sõin seafileed suitsutatud mustikamopi ja karulaugu-kartulipüreega ja Jander võttis madalküpsetatud vasikakarree röstitud juurviljadega. Mõlemad lihad olid niiiii head! Jandri vasikakarre lihtsalt sulas suus ja minu sealiha oli koos mustikakastmega nii maitsev, et ma vist vähemalt 100x korrutasin, kui hea see on. Ma tavaliselt ei vaimustu toitudest nii väga, aga no see oli tõesti üks väga maitsev õhtusöök.

20170920_174625

Vaade rõdult

Arutasime õhtusöögi ajal maailma asju, pidasime tulevikuplaane, meenutasime tehtut ja noh, mina tahtsin seal suurest rõõmust vahepeal lausa pisaraid valada. No nii ilus ja tore ja nunnu ja romantiline oli kogu see värk. On olnud üks ütlemata ilus ühine aasta!

Viimasel päeval käisime veel peale hommikusööki suplemas ja asusime siis teele. Pakett lubas meil tegelikult hotellis olla lausa kella 16ni, aga tundsime, et võib juba kodupoole asuda küll.

Hoidsin need kolm päeva tahtlikult telefonist eemale. Vastasin vaid mõnele sõbrannale ja seda ka stiilis “puhkan, mind ei ole”. Ka pilte ei teinud ülemäära ja sotsiaalmeediast hoidsin heaga eemale. Ja teate mis? Niiii rahulik oli! Püüan nüüd kodus olles ka vähem telefonis scrollida ja rohkem tähtsate asjadega tegeleda.

IMG_7907

Love you to the Moon and back!

Me jäime igatahes oma väikese puhkusega rahule. Vahel on vaja lihtsalt aeg maha võtta, lõõgastuda ja kõige kallimaga kõige puhtamat kvaliteetaega veeta. :) Mul on muus elus olnud üks üsna niru aasta, kuid selle eest on armastusega kõige paremad lood!

Vaatan nüüd, et tuli teine täitsa pikk postitus. :D Tegelt tahtsin lihtsalt väikse kokkuvõtte teha, aga ikka kirjutasin päris detailselt. Oo well, vähemalt saan siis ise hiljem meenutada.

Kes veel GOSPA-s käinud on? Kuidas meeldis?

Laura

Kiire ja tervislik lõuna? On see võimalik?

Kas teil on vahel tekkinud mure, kust leida midagi tervislikku süüa, kui on väga kiire?

Minul on selliseid olukordi ikka päris mitmeid olnud. Eriti Tartus õppesessioonide ajal. Jooksed ühest loengust teise, lõunat sööma pole aega kuskile minna ja pirukad kohe mitte ei ahvatle.

Nüüd on selle jaoks lahendus olemas.

Mamo ja R-kiosk müüvad koostööna R-kioskites Mamo salateid. Valikus on kolm erinevat:

  1. veiselihasalat ubade ja vinegrettkastmega,
  2. kanasalat riisinuudlite ja maapähklikastmega
  3. ilma lihata salat grillitud bataadi ja mündikastmega.

Minule saadetud infolehes on kirjas nii:

Salatid on koostatud nii, et keha saaks vajalikus koguses kõik vajalikud toitained. Koostise puhtus ja värskus aga garanteerivad, et vitamiinidest pakatav toitev eine ka maitseb oivaliselt!

Meie proovisime H.-ga mõlemad neid. Kastmed minu lemmikud polnud, aga muidu oli tegemist igatahes kergete einetega.

Igatahes tänuväärt ettevõtmine, et kiirel ajal on võimalik midagi tervislikku haarata.

Milline maitse tundub kõige ahvatlevam? Kas oled salateid juba proovinud?

13396896_1284165768261957_1634216226_o

Laura.

EKSPERIMENT ON LÄBI! Reisile!

Istun Helsingi lennujaamas. Mul oli kindel plaan see postitus valmis kirjutada juba pühapäeval, aga jõudsin Blogiauhindade õhtult üsna hilja koju ja eilne päev läks väga uniselt. Sealjuures tuli kohvrit pakkida ja asju ajada.

Meie reis on igatahes alanud. Loodan, et jõuan enne boardingut selle postituse valmis (jõudsin :D) ja ülesse. Siis on ainult kaks postitust, mis kindlasti võiksid täna/homme üles saada. Lennukis hea kirjutada, kuigi uni on.

Iiigatahes..

7. nädalane eksperiment sai läbi. Ma olen enda üle nii uhke, et suutsin järjepidevalt kuputada ja selle asja käsile võtsin.

Olgu, viimane nädal ma väga ei kuputanud. Lihtsalt seetõttu, et mul oli vaja sinikatest lahti saada. Üldse ei ahvatlenud mõte oma sinikaid ka Miami Beachil lehvitada. :D Aga ülejäänud aja olin väga järjepidev.

7. nädalaga ei saanud ma tselluliidist täielikult lahti. Ma olen täiesti kindel, et kui ma oleksin paremini oma vee tarbimist jälginud ja trenniga korralikult lainel olnud, oleks tulemus suurepärane. Aga ometi võin ma öelda, et 7. nädalaga on mu jalgade olukord palju parem. Nahk on palju pehmem ja siledam ning tselluliit ei torka niimoodi silma.

Minu arvates on üks olulisemaid boonuseid kogu protsessi juures see, et ma ei vihka oma jalgu enam. Ma ei taha oksendada, kui oma jalgu näen. Ma tunnen end palju paremini ja enesekindlamalt. Minu jaoks on see veel vaat et olulisemgi kui see, kas tselluliit tõmbas lõplikult uttu või ei.

Ma ei taha postitust pikaks ajada ja seetõttu ütlen siin hoopis oma tänusõnad. Aitäh kupud.ee tiim ja Mariliis, et mulle selle võimaluse andsite. Ma väga loodan, et lugejad jälgisid mu protsessi huviga ning et mõnigi teist võttis kätte ning tellis ka omale komplekti, et naha olukorda parandada.

Kahjuks pole mul siia nüüd päris lõplikku pilti lisada, sest ma lihtsalt unustasin need teha. Aga ma luban, et lisan esimesel võimalusel blogi FB lehele pildi, kus jalgu täispikkuses näha on. Hinnake hiljem ise, kas peaksin jalgu endiselt peitma või mitte. :D (See oli nüüd muidugi nali, eksole!)

Tagasi tulles kavatsen regulaarselt edasi kuputada. Küll see tselluliit siis lõplikult uttu tõmbab!

Kui sa pole veel seda teinud, siis mine kupud.ee lehele, et lisainfot uurida. Leiad nad ka Facebookist SIIN.

Olge tublid!


Sissejuhatavat postitust eksperimendist loe SIIT (link).
1. nädala muljeid loe SIIT (link).
2. nädala muljeid SIIT (link).
3. nädala muljeid SIIT (link).
4. nädala muljeid ja pilte SIIT (link).
5. nädala muljeid ja videot SIIT (link).
6. nädala muljed SIIT (link).

13410864_1290385417639992_1259553083_o

Tsaupakaa!

Laura.

EKSPERIMENT: Tselluliidile tuul alla 6. nädal | Lõpp on lähedal!

Kuues nädal on möödunud väga rahulikult. Nädal oli pikk ja väsitav, seetõttu jäi kolmapäeval ja reedel kuputamata, ma lihtsalt ei jaksanud ega jõudnud, olin õhtuks nii väsinud.

Ega mul tegelikult polegi enam midagi väga palju lisada. Jalad on mõnusad pehmed ja näevad päevavalguses täitsa head välja. Ainuke jama on see, et jalgadel on jälle mitu päris korralikku sinikat ja seetõttu võtan ma ilmselt eksperimendi viimasel nädalal väga rahulikult, sest ma tahaks reisiks sinikatest lahti saada. :D Need ei näe just kõige ilusamad välja praegu.

Lisasin eelmisel nädalal postitusse video ja polegi seda veel maha võtnud. Ma ise muidugi ei julge seda uuesti üldse vaadata, tuli teine ikka väga puhas ja aus. :D Samas sain peale video avaldamist ühelt tuttavalt nii armsa tagasiside, et ma kohe naeratasin tükk aega. Sisu oli selline:

“Tahtsin öelda paar sõna. Jõudsin täna su kuputamisvideo ära uudistada. Tahtsin kiita ausat videot! Sa oskad olla kaamera ees normaalne inimene ja normaalselt rääkida.  Kaalusin, kas kirjutada sulle või ei. Ega ei kipu eestlane teisele niimodi just kirjutama midagi head. Aga otsustasin teha su tuju enne magamaminekut veel paremaks ja anda mõista, et ei tee tühja sa seda blogi.”

Aitäh, armas Hanna! :)

Püüan ikka endiselt kõike ausalt ja otse edasi anda, olla mina ise.

Üldse on teie tagasiside nii armas olnud, et vahel ma mõtlen küll, et millega ma selle ära teeninud olen. Pole mind anonüümsed kommentaatorid piiranud ja maha tampinud. (Okei, päris puutumata ma sellest pole, aga neid kordi on vist reaalselt ainult kaks olnud.) Seega, aitäh!

Igatahes olen endiselt kuputamisega järjepidev ja rahul, et see nii on. Viimase nädala ja üldse kogu eksperimendi võtan kokku ehk juba reedel (aga hiljemalt pühapäeval). Siis panen taas uued pildid (või lausa video?) ja ütlen lõppsõnad.

Ma mõtlen, et mis võiks olla järgmine eksperiment, mida proovida ja mida võiks huvitav jälgida olla. (?)

Veel viimased kaks päeva on võimalik osaleda loosimistes. Loosimised toimuvad nii Facebookis kui Instagramis.

Facebooki loosimise leiad SIIT.
Instagrami loosimise leiad SIIT.

Kui soovid omale ka sama komplekti ja loosimise peale lootma jääda ei taha, mine kupud.ee lehele ja uuri lisa. Leiad nad ka Facebookist SIIN.


Sissejuhatavat postitust eksperimendist loe SIIT (link).
1. nädala muljeid loe SIIT (link).
2. nädala muljeid SIIT (link).
3. nädala muljeid SIIT (link).
4. nädala muljeid ja pilte SIIT (link).
5. nädala muljeid ja videot SIIT (link).

Mina püüan nüüd natukenegi end liigutada. Meil oli täna kollektiiviga väljasõit/koolitus ja päev oli pikk. Uni tikub juba silma, aga natuke võiks ikkagi trennitada ka. Ja siis magamaaa!

PS! Blogiauhindade jagamine toimub juba sel laupäeval. Öelge mulle, kust ma leiaksin värvilise crop-topi, millel võiks olla ka varrukad  ja mis ei maksaks hingehinda? Mul on silme ees outfit olemas, aga selleks oleks vaja mingit mõnusat crop-topi!

Laura

13271587_1274470019231532_339789737_o

No umbes sellist pluusimoodi asja, aga natuke pidulikum/viisakam võiks olla.