Positiivsel lainel

Ärkasin täna heliseva telefoni peale. Võõras number helistas 6.39, võtsin hirmuga vastu (sest, kes helistab muidu nii vara niisama?) ja selle peale pandi kõne ära. Päeval helistas sama number veel korra, aga ma ei saanud vastu võtta ja kui ise tagasi helistasin, oli number kinni. No ei tea, mis värk see oli.

Igatahes ärkasin ma selle peale üles ja olin igati valmis päevaga peale hakkama. Kui Jander tööle oli läinud ja ma mõned youtube’i videod ära olin vaadanud, läks süda hirmsat moodi pahaks (ma ei ole rase) ja jäin hetkega diivanile magama. Ärgates oli veidi parem, aga planeeritud BodyPumpi jäi minemata.

Õnneks läks olemine ikka paremaks ja hakkasin asjalikuks. Asendan homme Arigatos kahte jõulueri tundi ja tegelesin nende ettevalmistamisega. Kuna ma Myfiti ei jõudnud, siplesin kodus, sain naha märjaks ja homse trenni paika. Mulle tundus täitsa mõnna, higi sai lahti ja harjutused peaksid funkama küll, hihii!

See trennide ettevalmistamine on nii põnev ja noh, eks ma ootan homset ka ärevusega ja loodan, et läheb hästi. Kui teil mõni lemmikjõululaul on, siis andke aga teada. :D

Eile lõppesid selleks aastaks ka mu oma väikse grupi trennid. Tegin selleks puhuks veidi teistmoodi tunni, kasutasin jõulumuusikat ja viisin väiksed kingitused. Mul on nii hea meel, et nad on mulle selle võimaluse andnud ja kõiki oma uusi teadmisi nende peal harjutada saan.

Lisaks sellele olen neilt ka niiii armsat tagasisidet saanud, mis ühe noore treeneri eriti rõõmsaks teeb. Seda on nii hea kuulda, et nad end just nende trennide tulemusena tugevamana tunnevad. Ka mina näen, kuidas nad aina enam jaksavad ja kui hea nende tehnika juba on. Nii kift ja minul teeb see igatahes südame soojaks. Uuel aastal jätkame ja eks siis ole näha, kuhu nende võimed kevadeks jõuavad!

Sel nädalal olen ka ise jalad tagumiku alt välja saanud ja on juba palju rahulikum olemine. Teen praegu enamasti jõusaalitrenne, sest siis saan oma põlvi jälgida ja valida sobilikumad harjutused. BP-d pean aga harjutama, sest neid tunde tahan ju ikka ka juhendada.

Mul oli siiani veidi ebamugav jõusaalis üksi toimetada. Lihtsalt pelgasin, et äkki teen midagi valesti või näen imelik välja või tuhat muud põhjust. Eile olin ka juba oma plaanist taganemas, sest ümberringi oli liiga palju inimesi, aga siis lõin endale mõttes vastu pead ja tegin asja ära. Pärast oli nii hea olla. Võit iseenda üle. Täna annavad lihased tunda, aga pole imestada, trennipaus oli ju üsna pikk. Igatahes on mega mõnus õigel lainel tagasi olla!

Mis veel? Mm.. ma mõtlesin teid ka natuke motiveerida ja öelda, et minge juba täna trenni ja vaadake oma harjumused üle. Ei pea sugugi uut aastat ootama, et paremaid valikuid tegema hakata. Uus aasta annab kindlasti selle “uue-mina” tunde, aga tegelikult saad sa selle tunde nüüd ja kohe. Lihtsalt alusta! Tee see esimene samm! Ära oota homset, esmaspäeva või uut aastat. Sa saad alustada kohe ja nii jõuad oma eesmärkideni ka kiiremini! Sa suudad küll! :)

Tõmban nüüd jälle otsad kokku ja hakkan Spotify muusikamaailmas surfama. Nagu näha, ega mul jälle midagi tähtsat öelda polnudki. Lihtsalt väike ülevaade toimuvast.

Olge tublid!

Laura

fc6f338f24d71ebfd47bfd017fd06b0b

Kõik on hästi?

Kas teie teadsite, et Spotifys on olemas playlistid motivatsioonikõnedest? Ma ei teadnud ja nüüd üsna kogemata sattusin peale. Üllatavalt mõnus kuulamine! Ma kuulan viimasel ajal üldse väga rahulikku muusikat, akustilisi lugusid või ainult klaverimängu.

Ma ei oska seletada, aga mul on praegu mingi sisemine keemia paigast ära. See on hästi kummaline tunne, sest kõik on ju elus hästi, jõuluelevus sees ja loodetavasti üks suurem elukorralduse muudatus veel, aga ometi olen ma kuidagi rahutu. Mõtted on laiali ja raske on keskenduda. Võibolla sellepärast olen blogist ka eemale hoidnud, lihtsalt ei ole suutnud oma mõtteid korralikult sõnadesse panna. Aga ega sellest polegi midagi hullu, vahel lihtsalt on selline aeg.

Võibolla on asi ka selles, et ma endiselt endalt hästi palju nõuan ja ei suuda oma ebareaalseid eesmärke nii kiiresti saavutada ja siis tundubki kõik kehvake. Tegelikult on viimaste nädalatega ühtteist ikka toimunud ja reedel selgub natuke täpsemalt, kuidas edasi. Jaa, ma tean, et selline ebamäärane “räägin-aga-tegelt-ei-räägi-ka” jutt on väga tüütu ja tobe, aga vot ei julge hõisata enne, kui ma kindel pole.

Trenniga on ka kehvad lood. Mingi tõrge on, sest põlved ikka veits streigivad. Ja olgugi, et ma saaks teha palju asju, mis põlvi üldse ei koorma, on mul ikkagi hirm. Kummaline! Sest trennid ju just seda head õnnetunnet tekitavad, aga vot ei saa esimest sammu astutud.

Hommikuti ärkame aga Jandriga koos, teeme kehale väikse äratuse ja siis hoiame toenglamangut nii kaua kui suudame. Mina sain täna uue rekordi kirja – 4 minutit! Mu meelest juba täitsa hästi. Järgmine samm 5 minutit ja siis miks mitte 10. Lihtsalt sellepärast, et oma piire katsetada.

Tegelikult ei olegi sel postitusel suurt eesmärki. Mõtlesin endast lihtsalt märku anda. Kindlasti pole see mingi halapostitus, eksole! Mul on tegelikult kõik väga hästi, aga mingi väike error. Tuleb restart teha ja küll üle läheb. ;)

Muide. Ma olen seda nädalat vloginud. Alguses arvasin, et teen terve nädala kohta ühe video, aga vist hakin pooleks, sest juba on päris palju loba.

Vot nii on lood siinpool sood. Kuidas teil läheb? Kas kellelgi on veel vahel nii, et kõik on elus hästi, aga ikka miski närib sees?

Ma nüüd lippan trenni andma. Tsauki!

PS! Kirjutasin esimest korda postituse algusest lõpuni telefoniga. Loksun rongis ja sain niimoodi aega kasutada. Ma pärast vaatan arvutist, kui hull välja paistab paigutuse jm osas. :D Aga avaldan postituse ikka kohe ära.

Laura

Foto: Kairit Pajusalu

IMG_9603

Palju erinevaid mõtteid

Tänane päev on nii mõnusalt alanud, et kohe tuli tahtmine täitsa niisama lobiseda ja erinevaid mõtteid kirja panna.

– Olen sel nädalal neli trenni kirja saanud. Põlvevalu annab järele ja juba kannatab rohkem trennitada. Väljaasted on küll veel pigem no-go, aga aeglased ja rahulikud kükid on tehtavad. Liiga palju hüppeid jms ma ka ei tee. Üks päev tegin jõusaalis jõutõmbeid ja puusatõsteid raskustega ja vot see oli mõnna, ei koormanud põlvi, aga tuhar sai tuld.

– Kolm hommikut järjest käisin NTC-s. See nädal oli Mobility nädal, mis tähendas, et peamiselt pöörati tähelepanu just liikuvusele. Tean, et paljude jaoks ei ole need lemmikud, sest on pigem rahulikumad ja sellist hullu kütmist ehk ei ole. Ma tahan aga öelda, et liikuvuse arendamine on väga oluline, et oma treeningutes parimaid tulemusi saada. Pidage kasvõi seda meeles, et minu põlvehädad on kehva hüppeliigese liikuvuse süü, nii et vigastustest hoidumiseks on oluline oma liigeste liikuvusele tähelepanu pöörata.

02Arig-09-190912

Foto: Priit Grepp

Kaal on küll täiesti teisejärguliseks muutunud ja tunnen end aina paremini oma kehas. Mõni päev vaatan küll, et kõht on liiga ümar (miskipärast mõõdan oma “saledust” alati just kõhu järgi) ja pehme, aga siis mõtlen jälle, et nooo tegelt pole hullu midagi. Six pack mind õnnelikuks ei tee ja lõpuks ometi olen toiduga ka paremaks sõbraks saamas. Söön jälle kolm korralikku toidukorda, aga luban endale ka šokolaadi ja muud head, kui isu on. Nii on elu täitsa stressivaba. 

Oma keha näeme me üldse hoopis teistmoodi kui teised. Mina vaatan oma reisi ja olen tihti kurb, sest mulle tunduvad need nii suured ja see “jõnks” ei luba mul paljusid riideid kanda. Samas olen ma väga mitu korda saanud kommentaare, et just on lahe, et mul on sellised tugevad reied ja naiselik keha. Võta siis kinni, eksole. Nii et ilmselgelt on kõige mõistlikum oma keha just sellisena armastada nagu see on. :)

– Erinevaid “kaalust alla” viise olen samuti palju kriitilisemalt vaatama hakanud. Muidugi kiidan inimesi, kes suudavad maiustustest ja “halvast” toidust eemale hoida, aga tegelikult on mul natukene kurb ka. Kõik need piirangud, mis me endale seame, ei ole ju tervislikud. Tegelikult pole olemas tervislikku ja ebatervislikku või halba ja head toitu. Erinevate toiduainete toiteväärtus on erinev, see kui kauaks ja hästi miski meie kõhtu täidab, on erinev, aga kõik need sildid oleme söögile ise juurde andnud. Minu maailm muutus küll hetkest, kui ma kõik need sildid ära kaotasin. Muidugi ma mõistan, et päev läbi kommi süüa pole tervislik, aga loodetavasti saite mu mõttest aru.

Laura_street_veeb-15

Foto: Maike Tubin

Minu sünnipäevakuu on käes! Suur ja tähtis 25! Tähistan seda seekord veidi teistmoodi ja olen hirmus põnevil.

– Järgmine nädal saan jälle mugavustsoonist välja. Asendan teisipäeva õhtul Arigatos BodyPumpi, veits olen ärevil aga tegelikult ootan väga. Loodetavasti saab järgmisel nädalal uusi samme ka Nike treeneriks saamise suunas teha. :)

Ma olen nii tänulik selle elu eest, mida ma praegu elada saan. Kui hea on öelda, et elan stressivaba elu, et naudin oma tegemisi ja püüan end igapäevaselt arendada. Lõpuks olen julgem ega jäta asju hirmust tegemata. Mõtestan nüüd asjad rohkem lahti ja naudin seda, mis elu pakub. Nüüd saan aru, kui oluline on leida oma kirg ja tegutseda selle nimel. Kui palju paremaks läheb elu, kui silmad säravad ja hommikuti ärgates elevus sees on.

– Täiesti random asi, aga ma sain eile Jyskist talveteemalise voodipesu ja see on niii ilus. Ma juba ootan jõule (kõigepealt muidugi sünnipäeva ja siis saab jõule edasi oodata), sest saame neid esimest korda oma kodus tähistada. Tahaks juba kaunistama hakata, kõik tuledesse panna ja kuuse võiks ka tuppa tuua. :D

23423799_1813848798644260_1455840779_o

Foto: Kairit Pajusalu

Nüüd vist sai küll päris palju erinevaid mõtteid kirja. Mõnusat eesootavat nädalavahetust!

PS! Kui sa veel Lauriita Facebooki sõber ei ole, siis ole hea ja tee seda. Klõpsa siin!

Tsauki,
Laura

Hullusin IKEA-s

Me oleme oma kodus elanud alates veebruarist ja siiani ei saa öelda, et see päris valmis oleks. Mööbliga saime nüüd peaaegu ühele poole (üks kummut puudu, mõned riiulid), aga sisustamine on täitsa pooleli. Kodu näeb veel veidi “külm” välja, seinad vajavad värvi ja noh, niisama ilusaid asju tahaks ka veel. :D

Umbes sama kaua, kui me siin elanud oleme, olen ma tahtnud ka IKEA-sse minna. Korteriost võtab aga teatavasti päris suure hulga raha, lisaks olid meil reisid planeeritud ja noh, niisama oli ka vaja elada. Seega pidime Soome reisikesega ootama. Nüüd siis lõpuks saime käidud ja ma olen nii rahul. Tegelikult tahaks veel korra minna, sest ikka jäid mõned asjad saamata. Natuke mängis rolli ka see, et auto polnud kummist ja asjad poleks lihtsalt ära mahtunud. Käisime koos minu tädiga, nii et lisaks praktilisele väljasõidule, saime tädiga ka aega veeta ja niisama nalja visata.

Saime selle suure kulutatud raha eest ka väga-väga palju asju, nii et me oleme rahul. Kui ma päris aus olen, siis ega me poes ringi käies väga palju hindu ei jälginudki. Mingid asjad olid kindlalt välja vaadatud, aga väiksema kraami valisin koha peal ja võtsin selle, mis meeldis.

Aga hakkame siis peale.

Teleka-laud/kapp/alus:

20171022_124540

Leidsin kunagi pinterestist pildi, millel oligi umbes selline teleka-kapp. Pildi kirjeldus ütles, et see on pärit IKEAst, aga mina ei leidnud nende kodulehelt küll sellist kappi. Muudkui googeldasin ja uurisin ja lõpuks sain aru, et tegemist on BESTÅ– sarjaga. See on selline sari, kus sa saad põhimõtteliselt ise kõik kokku panna. Ostad erinevate suurustega kapid, uksed, riiulid, sahtlid ja võid terve seina ehitada. Meie ostsime kaks kappi, riiulid sisse ja uksed ette, panime need kõrvuti ja voilaa, saimegi sellise teleka aluse nagu ma tahtsin. Tegelikult tahaks sinna peale veel puidust plaati, et natuke värvi elamisse juurde saada, aga kiiret meil sellega pole.

Pleedi-korv ja lamp

See korv oli küll emotsiooni-ost, mulle lihtsalt nii väga meeldis see ja kuna ma olen suur pleedifänn, siis tundus see ideaalne asi, kus pleede hoida. Minul mahub sinna hetkel kolm pleedi, aga eks ma siis saangi neid aeg-ajalt vahetada. Selle sinise pleedi, mis korvist paistab, ostsin ka ja see on maailma mõnusam asi.

Lamp oli rohkem Jandri soovil ost ja mul on hea meel, et ta seda tahtis. Näeb pimedas mega lahe välja ja on ideaalne valgus näiteks filmiõhtuteks. Mulle pimedas telekat vaadata ei meeldi, nii et see on hea variant. Ideaalis hakkab see olema kummuti peal, aga seda meil ju veel pole.

Lamp

Selle lambi ostsime söögilaua kohale. Näeb täiega lahe välja, AGA kogub ka hullupööra tolmu. See, et lambi saab nö erineva suurusena hoida, tähendab ka seda, et valgust saab parasjagu oma soovile timmida.

Riidekapp ja öökapid

Need kaks asja pole küll selle korra IKEA asjad ja saime need juba üsna ammu, kui mu vanemad Soomes käisid, aga mõtlesin ikkagi näidata, sest tegemist on IKEA asjadega. Riidekapp ja öökapid meie magamistoas. Kuna magamistuba väga suur ei ole ja peale voodi ja kapi siia suurt midagi ei mahtunud, siis tahtsin veidi suuremaid öökappe, et nende sahtleid saaks ka ära kasutada. Hoiame mõlemad oma öökappides pesu ja sokke.

Laud, riiul

Kolmandas ehk hobitoas on Jandri laud koos arvuti jm kraamiga, suur riidekapp (panipaikadega on meil üsna niru lugu muidu) ja üks hetk tundsin, et tahan ka endale väikest lauakest, mille taga istuda ja oma asjadega tegeleda. Kogu aeg ei taha ju diivanil lebotades toimetada. Laud on tõesti üsna väike, aga ega mul väga rohkem vaja polegi. Raamaturiiul täidab oma funktsiooni, aga näeb veel veidi “segamini” välja.

Jalatsikapp ja pink

20171022_123557

Kuna meil on selline pikk ja kitsas esik, oli vaja sinna ka midagi pigem kitsast välja mõelda. Jalatsikapi kahes suures sahtlis on mõlemas kaks rida jalatsite jaoks ja ülemine väike sahtel on ideaalne väiksemate pudinate hoidmiseks. Pingi all hoiame neid jalatseid, millega parasjagu käime ja pingi alla ostsime aluse, mis peaks märja ja mustuse kinni püüdma.

Köögikraam

Suured taldrikud, kokku 12 tükki.
Klaasid 12 tk
Suuremad magustoidukausid 4 tk
Väikesed kausid 2 tk
Roosad ja hallid tassid (2 roosat ja 2 halli)
Roosad ja hallid kausid (2 roosat ja 2 halli)
Roosa serveerimistaldrik

Söögiriistade komplekt (12 tk kõike) pluss tops, milles neid hoida. Kuigi me hiljem kasutame seda topsi ilmselt pannilabidate, kulbi jms jaoks, siis näeb see praegu söögiriistadega ka lahe välja.
Maitseainetopsid – kaks on veel tühjad, aga näevad täiega lahedad välja mu meelest.
Teekann – mega rahul olen sellega. Näeb kapi peal ka ilus välja.

22766382_1942339225777938_1805739553_o

Lisaks üks suur ja üks väiksem nuga. Nendega oleme mega rahul, noad on väga teravad ja teevad oma tööd hästi.

Vannituba

Kaks suurt ja kaks väikest rätikut. Alles koju jõudes mõtlesin, et olen ikka loll, miks ma neid rohkem ei ostnud. :D Juba sellepärast tahaks tagasi minna.

Ma võiksin olla eriti tubli ja otsida välja ka kõik lingid, aga ma tõesti ei taha sellega tegeleda. :D Mu soome keel on üsna niru ja kodulehe lappamine võtab päris palju aega. Kui teil on mingi asja kohta konkreetseid küsimusi, siis küsige ja ma kindlasti vastan. Aga praegu ma tõesti linke ja hindu juurde ei pannud.

Nii nagu mainisin, jäime meie nii asjade kui neile kulunud rahaga rahule, see tähendab, et me tõesti tunneme et säästsime seal käimisega raha, võrreldes sellega, mis me Eestis samu asju ostes oleksime kulutanud. Nii palju võin öelda, et kulutasime poes ligi 900 eurot.

Me käisime Vantaa IKEA-s. Pood on tõesti ülisuur ja kohale jõudes olin ma nii ärevil, et ei osanudki kohe kuskilt peale hakata. Mulle meeldisid need mini-toad ja ruumid, kus sa nägid, kuidas asjad reaalselt välja näevad. Nii oli lihtsam ette kujutada ka seda, kas asjad sulle sobivad. Kui meile midagi meeldis ja otsustasime, et seda tahame, panime kohe kirja, et kus see laos asub (kaup tuleb laost ise üles otsida). Pärast läks asjade leidmine väga libedalt ja polnud üldse nii keeruline nagu ma kartsin.

Asjade kodus kokku panemisele ei läinud ka üldse liialt palju aega ja pole see ikea mööbel midagi nii keeruline, et oleks raske kokku panna. Ma panin päris mitu asja täitsa üksinda kokku. Suutsin muidugi ühe korraliku täkke ka põrandasse saada, aga ilmselt keegi teine seda väga ei märka.

Mina igatahes soovitan IKEA-t. Kuigi meil käis korra läbi mõte hoopis Leetu minna, siis mu meelest on Soome variant ikka mugavam. Aega tuleb endale aga küll varuda, meil läks kokku umbes 5 tundi ja siis ka läks lõpus veidi rabistamiseks.

Vot sedasi, sai vist kõik kirja. Küsige siis julgelt, kui miskit veel teada tahate.

Laura

Ma olen tugev!

Lõpuks ometi tuli see õige kirjutamise tunne. Päevad ja nädalad on nii kiiresti läinud, et pole õieti mahtigi olnud, et rahulikult läpaka taha maha istuda ja mõtteid ritta seada.

Täna käisin üle pika aja taas BodyPumpis. Viimasel ajal on minu trennigraafikus peamiselt NTC tunnid ja mujale pole jõudnud. Kuna mind aga viieks päevaks tööle paluti, pole ma oma tavapärastesse trennidesse jõudnud ja nii ma siis täna hoopiski BP-sse läksin. Muidugi tekitasin omale sellega hirmus pika päeva, aga praegu väsinuna diivanil kirjutades mõtlen ikka, et küll on hea olla!

Lõpuks ometi ma tunnen, et olen tugevam! No päris ausalt. Peale vaadates pole vorm üldsegi mitte suurem asi ja viimane nädal on toitumise osas kõike muud kui eeskujulik olnud, aga see polegi üldse nii tähtis. See tunne, et ma jaksan ja suudan rohkem kui varem on mulle palju olulisem. Kätekõverdused, mida ma kunagi vihkasin, tulevad palju kergemini välja. Miskipärast ei julgenud ma pikalt neid isegi päkkadel väga proovida, sest “nagunii ei jaksa”, tegelikult jaksan küll. Ma küll pole proovinud palju ma neid järjest teha suudan, aga kindlasti rohkem kui näiteks aasta tagasi!

Laura sportlik sessioon_veeb-1

Foto: Maike Tubin
WordPress sööb kohutavalt piltide kvaliteeti, isegi peale seda, kui seadetes muudatusi tegime. :(

Triitsepsi kätekõverdused, mida ma arvasin end kunagi mitte tegevat, ei tundugi enam täiesti võimatud. Jah, neid teen ma muidugi põlved maas, aga enne ei suutnud ma sedagi! See ju on midagi! Kosmonaudid, plank ja muu selline tulevad palju kergemini. Arenguruumi on muidugi veel tohutult, aga vahepeal tuleb end ikka õlale patsutada ja kiita ka, sest areng on ju ikkagi toimunud.

Ainuke jama, mida ma tähele panen, on valu põlvedes. See on nüüd kuidagi hoopis teistsugune ja kuigi ma määrin neid ühe päris hea kreemiga, mida sõbranna soovitas, on valu ikkagi olemas. Ei teagi, kas asi on koormuses või milleski muus. Igatahes on näiteks kükitades või väljaasteid tehes või lihtsalt põlvi kõverdades mingi valu sees ja seda mõlemas põlves. Ei oskagi kohe nagu midagi ette võtta.

Olgugi, et ma tunnen end eelmise nädala kehvade valikute pärast veits “paksuna”,  suudan ma juba päris hästi end analüüsida ja nö maa peal hoida. See üks nädal ei tähenda midagi. Ma olen väga tublisti trenni teinud ja küll see toitumine uuesti korda saab. Kaalust ei tea ma endiselt midagi ja ega ei tahagi teada. Maris lasi ennustada oma kaalu, mis tundus pärs põnev. Võite postituses olevate piltide põhjal ka oma ennustusi teha. :D Noh, nii huvi pärast, et mis tunne pildi järgi on.

Laura_street_veeb-51

Foto: Maike Tubin.

Tegelikult on mul enda kehva söömise pärast vabandus ka. Jandril oli neljapäeval sünnipäev ja seda me terve nädalavahetuse ka tähistasime. Eile kohtusid meie pered esimest korda, mille pärast ma veidi ärevuses olin aga tegelikult läks täitsa hästi. :) Jander on minu vanemate poolt sajaga omaks võetud ja tundub, et mina ka Jandri vanemate poolt, hihii.

Terve eelmise nädala tegelesime mööbli kokku panemisega, mille me IKEA-st kokku vedasime. Igasugust muud kraami saime ka ja lõpuks on kodu peaaegu valmis. Üks kummut on puudu ja sisustuselemente ka, aga ma olen juba väga rahul! Nüüd võin juba väikse kodu-tuuri teha, et teile ka meie kodu näidata. Me tunneme end siin mõlemad nii mõnusasti, see on täpselt meie nägu ja nii kodune.

Sel nädalal lähen ühte kutsekooli natuke endast rääkima ja väikse trennikese teen ka. Ma olen päris põnevil, et kuidas see asi välja kukub. Sain täna samaks päevaks veel ühe kutse, et endast ja oma tegemistest veidi rääkida, aga pidin selle kahjuks ära ütlema. Noortega lobisemine on kindlasti miski, mida ma ka tulevikus teha tahaksin.

Laura_street_veeb-22

Foto: Maike Tubin

Aga nüüd ma tõmban otsad kokku, joon oma tassi teed lõpuni ja ilmselt lähen varakult magama, et ka homme saaks üks hea päev tulla. Lähme Jandriga teatrisse ka, nii et on, mida oodata. :)

Igatahes tunnen end hästi ja tean, et olen oma tegemistega õigel teel. Lõpuks!

Tsauki,
Laura