Natuke siit ja natuke sealt

Ma olen seda postitust kirjutanud alates esmaspäevast. Ma ei tea, lihtsalt ei hakanud jutt niimoodi jooksma nagu oleks tahtnud. Eks ma proovin uuesti ja lõpetan selle postituse ilusti ära, sest uued mõtted tulevad peale nagunii. :)

Esmaspäev, 2.10

Nädal on igatahes jälle tegusalt alanud. Päeva alustasin NTC-ga, jalutasin üsna pika tee koju ja sain niimoodi kella 10ks hommikul pulsikellal 100% aktiivsust täis. Üsna hiljuti tõstsin oma aktiivsuse kõige kõrgema taseme peale ja sellepärast on ekstra hea tunne, kui norm varakult täis saab. Peale trenni toimetasin usinalt kodus ja siis läksin ise trenni andma. Oli hea päev! Aa, mütsi ostsin ka, sest brrr, sügis on külm ja minul hakkab tuulise ilmaga pea kohe valutama.

Teisipäev, 3.10

Täna magasin veidi kauem, sest toas oli pime ja vihma klõbistas mööda aknalauda eriti rahustavalt. Polnud üldse tahtmist teki alt välja tulla. Saatsingi vaid paar meili ja vaatasin Netflixist sarju enne kui trenni poole hakkasin minema. Eks minagi mõlgutasin seda mõtet peas, et “niii kole ilm on ju, ma olen nii tublisti trenni teinud, mis see puhkepäev ikka teeks ja seljalihased ka ju valusad ja blabla” Kella 13ks vedasin end ikka kenasti Postimajja NTC-sse.

Sellise sombuse ja vihmase ilmaga ei tahakski nagu midagi asjalikku teha ja hästi kerge on vabandusi leida. Aga see ongi see hetk, kus tuleb end natuke tagant utsitada, sest tegelikult saab ju trennist selle mõnusa laksu, mis energiat juurde annab. Mina otsustasin siin hiljuti, et ei lase ilmal enam oma tuju nii palju mõjutada. Muidu oli ikka tihti nii, et kui ilm oli kehv, siis oli minu tuju ka halb ja päikselise ilmaga keksisin rõõmsamalt ringi. Aga see pole õige, muidu me ei saakski väga tihti õnnelikud olla, sest noh, kehv suusailm saadab meid aastaringselt.

Õhtul käisime Gabriel Iglesiast ehk Fluffyt kuulamas/vaatamas Nordeas. Jander tutvustas mulle teda ja mul nii hea meel, et piletid peaaegu aasta ette ostsime ja kohale läksime. Niiiiii lahe oli! Ma ikka imetlen neid stand-up koomikuid. Vägev on vaadata, kuidas üks inimene suudab oma naljadega kogu lava täita ja saalitäie rahvast rõkkama panna. Naersime veel neid pileteid ostes, et hehee, peame nii kaua ju siis koos ka olema. :D Hakkama saime!

Kolmapäev, 4.10

Ärkasin 7st, et päeva jälle NTC-ga alustada. Hiljem tuli sõbranna külla, käisime natuke poodides ja lebotasime minu pool. Siis läks tema hambaarsti juurde ja mina trenni andma. Hilisõhtul käisin teise sõbrannaga Tõnis Niinemetsa vaatamas, mis oli küll tore, aga kuna päev oli nii tegus ja pikk olnud, siis oli kell 22.15 alanud etendus ikkagi liiga palju.

Eilne õhtu läks üldse veidi lappama. Kui ma lõpuks olen leidnud nö õige suuna ja tunnen end juba paremini, siis on ikka mõned asjad, mis mind nii kurvaks teevad. Mul on nii kahju, et inimesed teevad selja taga mingeid järeldusi ja räägivad taga teadmata, kuidas olukord tegelikult on. Me ju ei tea, mida keegi teine võib tunda/mõelda/kogeda/läbi elada. Sotsiaalmeedia ajastul on eriti kerge jätta mulje, nagu kõik oleks suurepärane, aga me ei tea, mis toimub kardinate taga. Mõelge sellele enne, kui midagi eeldama hakkate!

Neljapäev 5.10

Jõudsime tänasesse päeva. Äratus oli jälle kell 7 ja no niiii raske oli ärgata. Mõtlesin mitu korda, et miks mul seda kõike vaja on, miks ma ei võiks magada ja siis hiljem trenni minna. Ilm oli hommikul ka ju teatavasti hirmus kole. Aga NTC-s oli test ja ma ei saanud mitte mingil juhul sealt puududa. Kui te veel aru pole saanud, siis NTC rokib praegu täiega ja nende käimasolev challenge on tõeline motivatsioonipomm. Kogun templeid ja naudin seltskonda. Lisaks saan tugevamaks, vastupidavamaks ja liikuvamaks! Win!

Ma teen täna natuke “pattu” ka ja lähen veel ühte trenni. Tegelikult piisab ühest trennist päevas väga hästi, aga ma lihtsalt tahan minna üht konkreetset ringtreeningut proovima. Ärge teie niimoodi tehke. Ma annan pärast teada, kui ellu ma jäin.

Pealelõunal tuleb sõbranna jälle külla, sellepärast tahtsingi need katkendid lõpuni kirjutada, mida ma siin juba nädala algusest alustanud olen. Õhtul lähme Mihkel Rauda lähedalt vaatama. Seega tuleb pikk päev ja ma natuke kardan, kuidas ma vastu pean. Mul nimelt tuleb viimasel ajal uni väga vara peale. Õnneks on sõbranna cool ja võibolla jõuame ühe kiire power-napi koos teha, hihii.

Ja tegelikult ma tahtsin seda postitust esmaspäeval alustades kirjutada NTC-st, aga läks juba pikale kogu see loba. Ma lihtsalt tahan teile ka kirja panna, miks see trenn on lahe ja miks see seltskond on lahe ja miks ma seal üldse käin ja miks teie võiks ka seal käia. :D (NTC = Nike Training Club)

Homme lähen ühele koolitusele (peale NTC-d muidugi) ja loodan hästi targaks saada. Ehk peale seda saan kirjutamislainele tagasi ka.

Aga ma tõmban nüüd otsad kokku ja las see postitus olla üks “nädala kokkuvõte”, kuigi need pole mu isiklikud lemmikud.

Kuidas teie nädal läheb? Muljetage kommentaarides (pliiiiis!) ja kirjutage näiteks, milline on hetkel teie lemmiktrenn. :) 

Olge tublid, kohe on reede!
Minge trenni ka!

Laura

Laura_street_veeb-5

Foto: Maike Tubin

Asjad liiguvad õiges suunas

Kas teil on vahel selliseid päevi, kus kõik tundub nii hea ja ilus, et tahaks seda kõike teistega ka jagada?

Mul täna on selline tunne. Üldse on see nädal kuidagi hoopis teistmoodi hingamisega ja ma ise tunnen end üle pika aja elavana. Jah, elavana!

Tegelikult oli juba nädalavahetus mingisuguseks ärkamiseks. Vot mida võib üks hea koolitus teha, mida võib teha see, kui tunned, et jõudsid õigesse kohta. Ma tahan seda tunnet nüüd hästi kaua endas hoida ja loodan, et peadpidi enam ühtegi sügavasse auku ei kuku.

Eile käisin yin-joogat proovimas. Minu jaoks täiesti uudne kogemus ja justkui meditatsioon. Olgugi, et enda välja lülitamine on äärmiselt keeruline, mõjus see u tund aega väga värskendavalt. Yin joogas hoitakse poose vähemalt 2,5 minutit ja venitatakse liigeseid. Kui alguses poos sisse võtta, siis ei tunnegi ehk midagi, aga pikemalt hoides tunned liigestes selliste pinget ja venitust. Oli üks värskendav kogemus!

Kuna päev oli tegus olnud – hommikul trenn, päeval pildistamine ja õhtul jooga – vajusin eile juba veidi peale 22 magama. Tundub, et hakkab see talvisem režiim ka sisse tulema. Uni tuleb varem peale, sest väljas läheb varem pimedaks. Niimoodi olen ma sunnitud juba mitmendat õhtut üksinda magama minema, sest Jander ei arva minu uuest unerežiimist suurt midagi. :D

Täna on sarnane päev esmaspäevaga – NTC ja oma trenn. Ootasin päeval rongi Balti jaamas nina päikse poole ja niii mõnus oli! Mul on Spotifyst üks eriti mõnus akustiline playlist leitud, mida just sellisel hetkel hea taustaks kuulata on. Päike annab heale enesetundele kindlasti palju juurde.

Homme lähen Tallinna ülikooli ühele seminarile, laupäeval Mihkel Rauda kuulama. Otsustasin yes-maniks hakata. Ehk olete seda filmi Jim Carrey’ga näinud? Ühesõnaga püüan kõiki võimalusi ära kasutada ja tihemini jah öelda. Nii saan rohkem kodust välja ja nagu näha, see mõjub mulle hästi. Ehk et olen nüüd tasapisi valmis rohkem pakkumisi vastu võtma ja kaitsvate koduseinte vahelt välja tulema. :)

Mul tuli väike mõte teha ka üks küsimused-vastused video/live/postitus. Ehk et kui teil on mulle ükskõik milliseid küsimusi, siis kirjutage kommentaaridesse või mulle niisama või facebooki lehele ja ma püüan kõigile vastata. PS! Jääme samas ikka nagu mõistlikeks, eks.

Nüüd ma igatahes ootan iga uut päeva, sest see lubab mul oma unistusi püüda ja tunda end kellenagi, kel päriselt ka väärtust on.

Ma tegelt ise ka ei usu, et nii positiivse postituse kirjutasin. Ja panete tähele, juba mitmes ilusamates nootides kirjatükk. Asi areneb. :)

PS! Emme lubas külla tulla ja kaalu omale võtta. :D

Laura

Laura_street_veeb-18

Klõps: Maike Tubin
Let that sunshine hug you! 

Toimekas september

Esimest korda kirjutan postitust telefonist. Istun nimelt juuksuritoolis värv peas ja midagi targemat ma endale meelelahutuseks otsida ei viitsi. Instagram ja Facebook on läbi scrollitud juba.

September on üsna sarnane jaanuarile. Uued algused, lubadused, väljakutsed ja muu selline. Spordiklubid on jälle inimesi täis ja linnapildis valitseb üleüldine töövaib.

Sel aastal ma kooli minema ei pidanud – ei õpetaja ega õpilasena. Küll aga käisin tervitasin oma juntsusid (nii nagu neile juunis lubasin, aga ei olnud ühtegi juntsut enam, täitsa suured inimesed), kallistasin endiseid töökaaslasi ja õnnitlesin kaht värsket koolilast. Kummaline oli seal aktusel olla. Mingi värin oli sees, veidi lausa nukker. Aga oma tehtud otsuses olen endiselt kindel.

September tõotab aga siiski üsna tegus tulema.

-Näiteks ootavad ees mitmed sünnipäevad. Neist kõige tähtsam ilmselgelt vennatütre oma, kes juba terve aasta meile rõõmu valmistanud on ja kes oma naeratusega alati hea tuju tekitab.

-Põnevad fotoshootid (parem oleks öelda ikka pildistamised, eks?), mida ma ei jõua ära oodata.

-Blogi uuenduskuur saab loodetavasti septembris tehtud ja valmis. Lisaks tahan ma natuke end ka videote tegemisele pühendada. Loodetavasti õnnestub.

21298853_1876985322313329_480998302_o

Eile püüdsin videot teha, mitte midagi ei tulnud välja. A selfitama pidi ikka. #veitspiinlik

-Meil täitub üks äraütlemata vinge koosolemise aasta Jandriga, mida Saaremaale spaasse tähistame lähme. Jandril on terve nädal puhkust ja selle aja jooksul tahaks kodus ühe seina ka ümber teha.

-Kui väga hästi läheb, jõuame ehk Ikeasse ka minna. Ma tahan sealt nii palju asju meile koju. Saaks ehk elamise juba seda nägu, et saaks teile ka näidata.

-Septembri lõpu poole algab koolitus, mida ma nii kaua oodanud olen. Alustan rühmatreenerite baaskoolitusega.

Reebok Fitness festival on ees, mida ma seekord kavatsen ilmselt täies ulatuses nautida.

-Kindlasti loodan, et saan võimalusi trennisaalis rahva ette astumiseks.

-Lisaks otsustasime me Jandriga #septembriseijoo väljakutse vastu võtta. Me pole kumbki väga suured alko tarbijad ja mulle piisab juba poolest pokaalist veinist, et jalad surisema hakkaks. Seetõttu ei saa see meile ilmselt väga raske ülesanne olema, kuid oma toetust alkovaba(ma)le elule tahame siiski näidata.

Nii et üks täitsa põnev kuu tõotab tulla.

21298657_1876993088979219_945343630_o

Postituse lõpetasin kodus. Ma olen oma blondi peaga ikka nii mõnusalt harjunud ja kohe väga meeldib.

Loodan, et teil on olnud üks mõnus päev ja september toob palju ägedaid toimetusi ja uusi väljakutseid.

Olge tublid!
Laura

 

Puhkus ja vabadus ongi päriselt käes!

Reedel oli minu viimane tööpäev! Ees ootab pikk puhkus ja uued väljakutsed sügisel. 

Teisipäeval lapsi vaheajale saates valasin muidugi pisaraid ka, sest tegelikult olen kurb ka. Ikkagi minu lapsed ju! Kingitus, mille lapsed ja nende vanemad mulle tegid, oli nii armas, et veel siiani käin aeg-ajalt neid ilusaid ridu lugemas. Ma olen tõesti siiralt tänulik nende sõnade eest! Ma olen tänulik, et lapsevanemad mind usaldasid ja enamasti alati koostööd tegid. Need kaks aastat õpetasid mulle palju ja ma tean, et just praegu oli õige aeg edasi liikuda.

Vabaduse tunne on aga imeline! Ei mingit tööstressi enam. Lausa harjumatu, et ei pea millegi pärast muretsema ega midagi ette valmistama. Nüüd on tõesti võimalik tegutseda nii, et see rõõmsameelne, hakkaja ja särav tüdruk minu sees jälle välja pääseks. :)

Ühe peatüki lõpu ja uue alguse puhul otsustasin ka oma juuksevärvi uuendada. Olen nüüd puhta blond. Kui ma esimesed kaks päeva pidevalt oma peegelpildi peale ehmatasin, siis nüüd olen juba täitsa harjunud ja väga rahul. Tundub, et ka mu lähedased ja sõbrad on uue look’i heaks kiitnud.

IMG_7775

Tulles nüüd aga blogimaastiku kõige kuumema teema juurde, siis ega ma väga palju sellel peatuda ei tahakski. Ürituse ja selle plusside/miinuste kohta saab juba nii mitmest kohast lugeda, et minu arvamus siia ilmselt enam midagi uut ei too.

Esikolmik trenni- ja terviseblogides oli täiesti etteaimatav. Pakkusin küll ise, et Paljas Porgand paneb kategooria kinni, kuid Fitlooral on tõesti nii blogis, Instagramis kui Youtube’s kümneid tuhandeid jälgijad, seega pole tema võit siiski üllatus. Kui ma Porgandi ja Helena kohtadega olen rahul, siis Fitloora kahjuks minu lemmikute hulka ei kuulu. Ta meeldis mulle väga siis, kui ta alles alustas, kuid praegu on tema stiil mulle vastuvõtmatu. Aga ega kõik ei saagi kõigile meeldida.

IMG_3392

Foto: Kertu Vahemets

Mina olen oma 5. kohaga väga rahul ja tahan kõiki hääletajaid tänada! Ma ei arva, et oleksin ülemäära palju reklaami teinud ja usun, et saadud hääled olid tõesti toetajate poolt. Aitäh-aitäh-aitäh! 4.-6. koha vahed ei olnud kuigi suured ja me kolmekesi Mariliisi ja Marisega olemegi mu meelest nö ühte masti blogijad. Sellised mõnusalt ausad, lihtsad ja meiega on kerge samastuda. :) Nägin tüdrukuid ka üritusel ja kõik nägid imelised välja!

photobooth-87-1

Liise jõudis väikese hilinemisega siiski auhindade jagamiseks kohale. Photobooth oli üks igavesti vinge asi, mis siis et ma tausta sisse veits ära kadusin. :D

Tulles nüüd korra veel selle vabaduse ja puhkuse juurde, siis tahan ma ka väga põhjalikult läbi mõelda, kuidas ja mismoodi blogis edasi toimetada. Ma loodan, et suvi ja puhkus toob uut hingamist ka minu tegemistesse ja postitused hakkavad taas regulaarselt ilmuma. Lisaks huvitab mind tegelikult väga ka video ning vlogide maailm, nii et ehk liigun ka selle poole. Selle kõik peangi enda jaoks hoolikalt läbi mõtlema.

Kõik ideed, mõtted ja ettepanekud on alati oodatud! Millised postitused teile meeldivad? Mida sooviksite rohkem näha? Kui suured youtube’i jälgijad teie olete?

Nüüd on aga aeg kohver lõpuni pakkida, õhtu mehe kaisus filmi vaadates mööda saata ja hommikul juba suure elevusega reisi alustada! NEW YORK SIIT ME TULEME!

Kindlasti on meil pidevalt näpus ka GoPro ja peegelkaamera, millega püüame reisi võimalikult hästi jäädvustada. Ennekõike muidugi meie enda jaoks, aga luban, et jagan reisimuljeid kindlasti ka teiega. :) Ööbimiskohaga on nüüd ka kõik korras ja loodame, et enam mingeid viperusi ette ei tule.

Igatahes ootan teie tagasisidet, ettepanekuid ja mõtteid, et reisilt tulles blogile uus hingamine anda. Aa, mis te mu uuest blondist peast arvate? :D

Tsauki!
Laura

Pikk nädalalõpp Pariisis

Pange kvaliteet ikka põhja, eksole. ;)

Mäletate, me käisime veebruaris Pariisis? :D

See oli vist oktoobris või novembris, kui otsustasime, et väike ühine puhkus oleks hirmus tore. Kuna minul on puhkuse saamine natuke keerulisem, siis just minu järgi sai ka nädalavahetus valitud. Meil oli koolis sel ajal vaheaeg ja seetõttu ka töölt puudumine kergem, 24. veebruar oli vaba nagunii.

Lendasime AirBalticuga ja ööbimise võtsime läbi Airbnb. Korteri asukoht oli väga hea. Triumfikaar oli ümber nurga ja Eiffel jalutuskäigu kaugusel. Meie mõte oli liikuda võimalikult palju jala ja see meil ka õnnestus.

20170224_125724

Jõudsime Pariisi neljapäeva hommikul kell 10, kuid ööbimiskohta saime alles kella 14st. Esmalt tuli meil võtta rong, et linna jõuda. Kõige lahedam hetk oligi see, kui metroopeatusest maa peale tulime ja esimese asjana kohe Triumfikaar oma täies hiilguses vastu vaatas. Väga lahe hetk!

Koduks saanud korter oli täpselt selline nagu piltidel ja sobis meile väga hästi. Ühetoaline korter köögi, korraliku vannitoa ja rõduga. Hommikusöögid valmistasime ja sõime kodus, ka mõned õhtusöögid tegime ise (jee, pasta!).

IMG_7012

Esimese päeva molutasimegi maha. Äratus oli väga varajane olnud ja lõunauinaku tegemine tundus ainuõige valik. Õhtul käisime poes ja varusime natuke head sööki/jooki. Üleval olime lõpuks päris pikalt, arutasime maailma asju ja nautisime üksteise seltskonda.

IMG_7046

Reede oli meil ettenähtud tõsiseks turistipäevaks. Ees ootas Eiffeli torn, Notre Dame, Flame of Liberty, Louvre ja ülejäänud linn oma võimsa arhitektuuriga.

Eiffeli torni saamiseks pidime läbima kaks turvakontrolli. Pilet liftiga päris üles välja maksis 17 eurot, kuni 24-aastastele 15 eurot. Torn on ikka jõõõõõhkralt suur, nii et mu jalad hakkasid juba maa  peal värisema. Vaade ülevalt oli aga muidugi võimas ja kohustuslikud pildid said tehtud. Kõrgust ma ei karda, aga see liftisõit oli minu jaoks veidi ärev.

IMG_6927

Järgmisel päeval vaatasime üle Moulin Rouge’i, Montmartre’i ja Sacré-Cœuri kiriku. Õhtul käisime päikeseloojangu ajal Triumfikaare otsas. I-m-e-l-i-n-e! Mina soovitan kindlasti just õhtusel ajal Triumfi kaart külastada. Sel ajal süttib Eiffeli torn tuledesse ja kogu linn on niii ilus.

20170225_181815

Peale suurt turistitamist võtsime viimased poolteist päeva vabamalt. Käisime jalutamas, natukene shoppamas ja söömas. Sellepärast on ka video lõpp veidi järsk.

Tagasi lendasime esmaspäeva õhtul. Enne jäime ikka korraliku paduvihma kätte. Lennujaama tualetis kuivatasin puhuri all saapaid ja lennusõidu ajal enam nii märg tunne polnud.

20170224_140348

Igatahes oli väga mõnus linnapuhkus ja ma olen täiesti valmis järgmisteks seiklusteks.

New York, here we come! 

Laura