Mineviku Laura ehk pildid minevikust

Ärkasingi täna kehva enesetundega ja tundub, et tuleb diivanil-pleedi-sees-teetass-käes-päev. Ehk et turgutan kõikide koduste vahenditega ennast, et asi hullemaks ei läheks ja eesolevad plaanid tegemata ei jääks.

Mõtlesin aga hoopis ühe kiire postituse teha ja teile ka neid muutuse pilte näidata, mis mind ennast ikka siiani naerma ajavad. Kuidas ometi ma end peeglist ei näinud. :D Aga tõsi on, et siis ei olnud mul enesekindlusega mingeid probleeme – ülekaaluline küll, aga olin rõõmus ja rõõsa. Kaalulangus, toitumiskava, petta saamine ja muu kräpp oli see, mis igasuguse enesearmastuse viis. Aga see selleks, pilte tahtsin näidata ju.

Tegelikult olen ma varem ka mõningaid neist piltidest näidanud, aga mulle tundub, et blogisse satub ikka uusi lugejaid ka ja vaevalt, et keegi liiga kaugele arhiivi viitsib sukelduda.

059486863362eb

Mina 10. klassis. Rebaste ristimise päeval. :D Ma mäletan, et 9. klassi lõpetasin u 65-kilosena, aga siis hakkasingi paisuma. Umbes sel ajal lõppes vist ka regulaarne võrkpallitrenn ära ja liikumist jäi vähemaks. Ilmselge põhjus, miks kaal tõusma hakkas.

DSC_0200

12. klassi esimene pool. Oh juudas, need lühikesed tumedad juuksed. Täiesti võõras inimene. :D Ilmselt ka minu tippkaal, mis oli sinna 90 kg kanti. Aga tõesti kummaline, et sel ajal ma end üldse nii “paksuna” ei tundnud. Praegu hoian kahe käega peast kinni ja mõtlen, et miks sa ometi end nii käest lasid, mineviku-Laura?

IMG_0512

Kuupäev kenasti pildi peal olemas. Suvi enne ülikooli minemist ja suuri muudatusi. Mis nunnu punnpõskne tüdruk, eksole. :D Käisime emaga Türgis puhkamas ja mul sellest reisist igasuguseid pilte, aga see siin näitab eriti kenasti, kui suur ma olin.

1175664_10151781753864383_2036482323_n

Suvi 2013 USAs. Siis olin ma juba veitsa alla võtnud. Vaadake, kui pruun ma olen! See oli üks äge suvi ikka, kogemus terveks eluks. Usa on üldse üks tore koht, seal on nii palju erinevaid inimesi, et seal ma end küll kuidagi paksuna ei tundnud. Tähelepanust ka nagu puudust ei tulnud. Starbucksis sain isegi abieluettepaneku. :D

kasklaura1

Ülikooli viimane aasta ehk kevad 2015. Umbes sama “suur” olen ma praegu ka. Võibolla kaalun siin pildi peal isegi vähem kui praegu. Igatahes meeldin ma endale siin pildil nüüd väga, kuigi sel ajal need enesekindluse probleemid ikka väga hullud olid. Mäletan, kuidas ma paanitsesin lõpukleidi pärast, sest “ma olen nii paks ja mul on nii nõme kehakuju”.

Laura_street_veeb-47

Ja siin on üks palju targem Laura, kes iseenda heaolu peale palju rohkem mõtlema on hakanud, kes eneseotsingutega tegeleb ja kes tunneb end oma kehas juba palju paremini. Aega võttis, aga asja võib saada küll, kui külm ära ei võta.
Foto: Maike Tubin

Vot selline kena teekond on läbi käidud. Kes iganes praegu sama teekonda käimas on siis ma tahan öelda üht – ole enda vastu hea, ära piitsuta end liialt, leia enda juures alati midagi positiivset, ära ole enda vastu õel ja kuri. Naudi teekonda ja mõtle oma eesmärk hästi läbi. Miks ma tahan alla võtta? Kas ma olen siis õnnelikum? Kas jälgida kaalu või vööümbermõõtu või võrrelda arengut hoopis piltidega? Ja mis kõige tähtsam: Ärge unustage oma vaimset tervist, see on tähtis!

Laura

Pildistamine Margitiga

Juba mõni aeg tagasi käisin koos Margitiga pildistamas. Mul on selle poosetamise vastu rohkem huvi tekkinud, aga ometi olen hästi kohmetu ja tegelikult täitsa koba seal kaamera ees. Margitiga oli aga mõnus vaba õhkkond ja olgugi, et ma olen enda suhtes üsna kriitiline, siis mõni pilt ikka tuli täitsa tore. :) Olen mõnda pilti juba jaganud ka, aga mõtlesin nüüd lausa eraldi postituse sellest teha.

Huvitav on muidugi see, et nö ilusaid pilte tehes oli kuidagi natuke keerulisem poseerida. Nii kui spordiriided selga panin, oli kohe kergem, mingi teine tunne tuli sisse. Sain endale omasesse elementi vist.

29208326863_df5327650e_o

29751730781_7c5c18a241_o

 

29207033954_57c2ab08c2_o-2

 

29541596170_819d8ac87f_o

29751646381_549f6ec38d_o

See kätepeal seismise pilt sündis kõige lõpus ja täitsa kogemata. Margit sättis kaamerat vm ja mina siis tõmblesin niisama. Mu meelest täiega cool pilt. :D

29751741461_c6e3ae08f6_o

29799017706_5aa3991557_o

29799087076_4afa79a074_o

29834308305_62f98c15fe_o

29834312065_4fa7a0711b_o

Ainuke asi, et mul vist ongi piltidel ainult üks nägu. :D No ei oska kuidagi näoilmetega mängida. Peab harjutama veel. Nii, et kes tahab kätt harjutada ja minuga pildistama minna, siis kirjutage mulle julgelt. ;)

Aitäh Margitile, oli tore!

Laura

3 eesmärki uueks nädalaks

Selleks, et end ikkagi rajale sundida, püüan igaks nädalaks omale mingid väiksemad eesmärgid seada, et neid siis täita ja sellega mõnus positiivne tunne sisse saada. Ja siis ei ole muud, kui vapralt edasi pusida.

Uue nädala eesmärgid on sellised:

I Kõnnin iga päev 45 minutit. Jälgin Youtube’is sellist treenerit nagu Ashy Bines ja ta on minu viimase aja trennicrush. Tema üks viimastest videotest (link) andis mulle selle kõndimise mõtte ja miks mitte seda proovida. Seega – uuel nädalal vahetan peale tööd riided ja kõnnin tunnikese värskes õhus, kuulan mõnd podcasti või mõnusat muusikat. Nii saan lisaks liigutamisele ka natuke vaimu puhata.

maxresdefault

Ashy Youtube (link)

II Joon igal hommikul enne söömist klaasi sooja sidrunivett. Seda tegin ma varasemalt juba ka, aga miskipärast on see soiku jäänud. Võtan uuesti hommikurutiini.

lemonwater825-825x496
7 põhjust, miks sidrunivett juua (link)

III Söön iga päev kolm korraliku toidukorda! Praegu on need toidukorrad ikka väga kaootilised ja peale hommikusöögi ma mingeid muid korralike kordi ei söögi. Aga püüan end selles osas parandada ja uuel nädalal iga päev kolm korraliku söögikorda ära süüa.

13220024_1269294136415787_524290815_n

Hommikusöögid on endiselt mu lemmikud!

Püüan nädala pärast kirjutada, kuidas nende kolme eesmärgi täitmine läks ning siis juba uued eesmärgid seada. :)

Mis on Sinu uue nädala eesmärgid? Millised on teie lemmikud lõuna- ja õhtusöögid? Mul on ideid vaja!

Ilusat nädala lõppu! Mina kappan nüüd oma vennatütrele külla.

Tsauki,
Laura

Kaks nädalat Ameerikas

Mõte koos reisile minna tuli meil juba eelmisel suvel. H. oli eelmine suvi 3 nädalat Prantsusmaal ja lubas, et üks hetk lähme ikka koos ka reisile. Kuna õpetajana on üsna keeruline tavalistel “reisihooaegadel” puhkust saada, oli ainukeseks variandiks just suvel minna.

Ameerika on mul südames ajast, kui ma selle pinnale esimest korda astusin ja H.-le meeldib see kõikide võimaluste maa sama palju. Seal lihtsalt on kõik nii huvitav: kultuur, inimesed, loodus jne. Seega polnud sihtriiki just eriti raske valida.

Kuna me mõlemad olime USA lääneranniku läbi käinud, oli minu soov just idarannikul puhata. Florida oli kindel valik, kaalusime ka New Yorkist läbi käia, aga ajaliselt ja rahaliselt poleks välja vedanud. Eesmärk oli ikkagi palmi all puhata ja seigelda.

Kuna Florida on poolsaar, otsustasime ka seal mõlemal pool ära käia. Nädal aega Miamis ja nädal kahe kange Ameerika seiklusest silma jäänud Clearwater.

Miamis veedetud nädala jooksul sõitsime hästi palju ühistranspordiga, kõndisime maha kilomeetreid ja jõudsime natuke pleesitada ka. Praegusel ajal on seal päike nii tugev ja nii kõrge UV tasemega, et otseselt päevitada on seal pea võimatu. Päike sõnaotseses mõttes kõrvetas. Aga pruuni jume saime ikka peale. :)

Videosid Miamis veedetud ajast saab vaadata siit playlistist. Hakake aga algusest peale. :) Tegin videod üsna lühikesed ja kiired, et olekski mõnus kokkuvõte ja ülevaade. Sealt on hetkel veel 2 videot puudu. iMovie keeldub koostööd tegemast ja üks valmis olev video lihtsalt ei lae end mitte kuskile üles. Ja viimane päev + äralend on mul veel valmis tegemata. Aga kui need valmis saavad, lähevad samuti sinna playlisti üles.

Parim kogemus kogu reisil oli minu jaoks ilmselgelt autorent. Ja kui juba auto rentida, siis ikka kabriolett. Kasutamiseks saime elektrisinise Mustangi. Esimest korda rooli taha istudes mu käed reaalselt värisesid. :D Aga that feeling kui lõpuks katuse maha lasta saime! Tuul sasis juukseid, päike kõrvetas nahka, palmid vuhisesid mööda. See oli mu üks unistusi bucket listis – sõita kabrioletiga palmide all ja ma tegin seda! Pööraselt lahe. Kiirteedel möödusid miilid imeväel, nii mugav ja kiire oli sõita.

Enne Clearwaterisse sõitmist käisime ära Key Westis, mis on USA kõige lõunapoolsem maismaa osa, asub vaid 90 miili kaugusel Kuubast. Tee sinna on justkui keset ookeani, ainult vesi ümberringi. Vägev!

Ka käisime hõljukitega sõitmas ja krokodille lähedalt uudistamast. See oli ka ikka kõva. Hõljuk võttis nii korraliku hoo üles, et ahmisin vahepeal õhku. Juuksed jätsin ka lahti ja oii seda kammimist pärast. :D

Clearwater on aga ideaalne puhkusepaik! Imeilus rand, mõnusad tänavad ja palju maitseelamusi pakkuvaid söögikohti. Seepärast me seal olles suurt midagi korda ei saatnudki. Puhkasime, lebotasime ja tundsime end lihtsalt hästi. Enne auto ära andmist käisime veel Tampas, aga mingeid erilisi muljeid see linn meis ei tekitanud – linn nagu linn ikka.

Ja siin kohal ma tõmban selle postituse otsad kokku, läheb teine liiga pikaks juba. Kirjutan eraldi postituse autorendist, Uberist ja liidan kokku, palju selline kahenädalane reis meile maksma läks. Odav see kindlasti polnud, aga it was totally worth it! :)

Laura