Minipuhkus Georg Ots SPA-s

Jander puhkas suvel ainult need kaks nädalat, mil New Yorgis käisime. Kuna meil suvel mingeid muid suuri plaane polnud, saime kõik oma suvetegemised nädalavahetustel tehtud, seega kõik sujus.

Küll aga plaanisime septembrisse üht mõnusat kahekesi olemise nädalat. Tahtsime oma esimest aastapäevakest tähistada ja leppisime kokku, et veedame selle spaas.

Ma polnud ammu Saaremaal käinud ja sealsest GO SPA-st olin ainult head kuulnud, mismõttu otsustasime, et just sinna suuna võtamegi. Kuna sõit on üsna pikk, oli kindel plaan vähemalt kaheks ööks jääda. Leidsin sobiva paketi ning sel teisipäeval me oma minipuhkust alustasimegi.

Spaasse jõudsime tund enne check-ini, kuid tuba oli valmis ja saime end mõnusasti sisse seada. Tuba oli üsna tavaline, ei midagi ülemäära uhket, kuid vaade toaaknast ja rõdult oli selle eest väga ilus. Iga päev oli merel erinev seis, vahepeal säras päike tuppa, vahepeal ladistas vihma. Tuppa oli sätitud roosiõisi ja hiljem toodi veel ka käsitöökomme. Ikka max romantikapakett, hihii.

20170919_142156

Hotellituba

Tegime kiire poetiiru, et õhtuks nosimist osta ja läksime siis kohe basseine avastama. Kokku oli spaaosas kolm basseini, millest üks oli õuebassein. Lisaks mullivann, aurusaun ja kahe erineva temperatuuriga tavasaunad. Õhtul ootas meid aga 90-minutiline jalgadehoolitsus. Istusime kõrvuti toolides, nautisime vaadet, vahepeal vist isegi tukkusime mõlemad ja lasime end mudida.

Järgmisel hommikul (ehk meie tähtpäeval) saime hommikusöögi voodisse. Mm, kui mõnus oli hommikumantlis voodis lebada ja süüa. Peale mõningast seedimist läksime jälle ujuma ja veetsime pea kolm tundi vees. Sel kellaajal (12-15ni) polnud üldse rahvast ja saime täitsa kahekesi kõike nautida. Möllasime basseinis, mõnulesime mullivannis ja jõime lebotades jäätisekokteili. No mis on elul viga, eksole.

20170920_100216

Unine spaataja hommikusöögiga voodis

Edasi ootas meid aga romantiline roosiõievann ja duaalmassaaž. Vanni kõrvale oli asetatud puuviljavaagen ja vahuvein. Saime tund aega küünlavalguses lõõgastuda, ilusaid mõtteid mõelda ja teineteise seltskonda nautida. 75 minutit kestnud massaaž oli täpp i-l. Kõik kohad muditi üle, oii kui mõnus! Ainuke jama, et just siis ei suutnud ma oma peakest välja lülitada ja ikka kippusid mingid muremõtted pähe. Pean veel harjutama seda täielikku lõõgastumist ja peale restardi tegemist.

Peale massaaži tegime ühe mõnusa power-napi ja seadsime end õhtusöögiks valmis. Meile oli kaetud romantiline lauake roosiõielehtedega. (Olete ikka aru saanud, et meil oli maxxlevel rõumääns puhkus :D)  Kogu õhtusöök oli väga maitsev, kuid erilist kiitust väärivad just pearoad. Mina sõin seafileed suitsutatud mustikamopi ja karulaugu-kartulipüreega ja Jander võttis madalküpsetatud vasikakarree röstitud juurviljadega. Mõlemad lihad olid niiiii head! Jandri vasikakarre lihtsalt sulas suus ja minu sealiha oli koos mustikakastmega nii maitsev, et ma vist vähemalt 100x korrutasin, kui hea see on. Ma tavaliselt ei vaimustu toitudest nii väga, aga no see oli tõesti üks väga maitsev õhtusöök.

20170920_174625

Vaade rõdult

Arutasime õhtusöögi ajal maailma asju, pidasime tulevikuplaane, meenutasime tehtut ja noh, mina tahtsin seal suurest rõõmust vahepeal lausa pisaraid valada. No nii ilus ja tore ja nunnu ja romantiline oli kogu see värk. On olnud üks ütlemata ilus ühine aasta!

Viimasel päeval käisime veel peale hommikusööki suplemas ja asusime siis teele. Pakett lubas meil tegelikult hotellis olla lausa kella 16ni, aga tundsime, et võib juba kodupoole asuda küll.

Hoidsin need kolm päeva tahtlikult telefonist eemale. Vastasin vaid mõnele sõbrannale ja seda ka stiilis “puhkan, mind ei ole”. Ka pilte ei teinud ülemäära ja sotsiaalmeediast hoidsin heaga eemale. Ja teate mis? Niiii rahulik oli! Püüan nüüd kodus olles ka vähem telefonis scrollida ja rohkem tähtsate asjadega tegeleda.

IMG_7907

Love you to the Moon and back!

Me jäime igatahes oma väikese puhkusega rahule. Vahel on vaja lihtsalt aeg maha võtta, lõõgastuda ja kõige kallimaga kõige puhtamat kvaliteetaega veeta. :) Mul on muus elus olnud üks üsna niru aasta, kuid selle eest on armastusega kõige paremad lood!

Vaatan nüüd, et tuli teine täitsa pikk postitus. :D Tegelt tahtsin lihtsalt väikse kokkuvõtte teha, aga ikka kirjutasin päris detailselt. Oo well, vähemalt saan siis ise hiljem meenutada.

Kes veel GOSPA-s käinud on? Kuidas meeldis?

Laura

NEW YORK CITY 3. OSA

Ma olen ikka kohutavalt halb reisipostituste kirjutamises. Videost ei hakka üldse rääkimagi. Vaatasime paar nädalat tagasi kõik klipid läbi ja materjali on kokku 3 tundi!! Saate ju aru, miks on nii raske sellega alustada. Tundub mission impossible sealt mingi lühifilm kokku saada. :D Aga ma püüan nüüd vähemalt postitustega ühele poole saada. Sellest, kuidas meil kojutulek läks, kuidas me lennujaamas lõksus olime ja lõpuks esimeses klassi lennata saime, teen täitsa eraldi postituse ja video – kunagi! :D Sest see lugu väärib eraldi tähelepanu, hihii.

Eelmisi postitusi saab lugeda SIIT ja SIIT. Jätkan aga sealt kus pooleli jäin.

Käes oli laupäev. Kuna ilm oli pilvine ja ka suht udune, otsustasime lihtsalt linna peale jalutama minna. Eesmärk oli ära näha Kleinfeld ja Flatiron Building. Kleinfeld on see koht, kus TLC sarja “Say yes to the dress” filmitakse. Ma olin rahul juba sellega, et me seda maja nägime, aga Jander ikka utsitas nii palju takka, et astusime sisse ka sinna. Keegi ei vaadanud imelikult, ilmselt ollakse harjunud, et turistid seal uudistamas käivad. Nii palju sain aru, et koht on päriselt palju väiksem, kui telekast paistab. Paari telekast tuttavat nägu nägin ka.

Jalutades nägime üht tänavaturgu, kus oleks tahtnud täiega uudistada, aga vihma hakkas sadama. Ja mitte lihtsalt sadama vaid ikka väga hullult sadama. Alguses otsisime varju poodidest, aga siis tahtsime ikka edasi liikuda. Kuna Flatiron Building oli sel hetkel meile nii lähedal, siis trotsisime vihma ja käisime vaatasime selle ikka üle. Kuidagi saime varju all pildid ka tehtud. Ütleme nii, et me olime koju tagasi jõudes läbimärjad, aga samas oli nii pagana naljakas ka. :D Tellisime hotelli Domino pitsat, vaatasime Family Feud’i ja nautisime puhkust.

Õhtul, kui suurem vihm oli järgi jäänud, läksime ikka veel linna peale. Jalutasime mööda High Line’i, mis on vanadele raudteerööbastele rajatud rada. Minu meelest mõnus koht lihtsalt jalutamiseks.

Otsustasime ka öise Times Square’i üle vaadata. Ma olin seal varem käinud ja seekord oli see koht mulle veel vastumeelsem. Rahvast oli niiii palju, et liikumine oli suht võimatu. Tuli kümne küünega oma asjadest kinni hoida. Viimasel ajal on mul üldse raske rahvarohketes kohtades olla ja sel hetkel seal tundsin ka, kuidas ikka päris halb oli. Tegime kohustuslikud pildid ära ja põgenesime kõrvaltänavasse, kus juba palju rahulikum oli.

Edasi otsisime mõnd roof top bar’i, kus kokteili juua ja natuke rõumäänsi teha. Leidsime ühe hotelli katusel oleva koha, kuid ilm oli nii pilves, et välja reklaamitud Empire’i vaadet polnud lihtsalt näha, kõik oli udu sees. Kokteil maksis 16 dollarit, röövimine! Istusime pärast hoopis natuke aega Bryant pargis, jalutasime läbi Grand Central Terminali ja sõitsime Uberiga koju.

Tundub, et laupäev oligi üks tihedamaid päevi reisi jooksul.

Pühapäeval otsustasime kauem magada. Ilus ilm tähendas otseloomulikult Central Parki avastamist. Tegelt oli ikka hirmus palav ilm, nii et jäätis ja veepudel oli hädavajalik. Õnneks on pargis need lahedad “veekraanid”, kus pudelit kogu aeg tasuta täita sai.

Enne parki minemist oli mul ju  muidugi üles märgitud, mida ma kindlasti näha tahan. Neist põhiline oli Alice Imedemaal kuju. Park on väga suur ja me käisime läbi üsna suure osa sellest. Aga ma soovitan enne üle vaadata, et mis kohad kindlasti huvi pakuvad, nii on lihtsam orienteeruda ja ringi liikuda.

Kõndida saime sel päeval ikka väga korralikult. Jalutasime üle Brooklyn Bridge’i ja sealt koju tagasi. Meie jalutasime üle silla Manhattanilt Brooklyni poole, aga ma soovitan teistpidi kõndida. Nii on silme ees kogu aeg Manhattani skyline ja vaade on ilusam.

Esmaspäev oli täiesti rahulik päev. Shoppasime natuke, ühel hetkel hakkas täiega vihma sadama ja nii me vist suure osa päevast maha lebotasimegi.

Teisipäeval otsustasime aga vara ärgata, et Vabaduse sammast vaatama minna. Kui meil esialgu oli plaan ikka sinna saarele minna ja lähedalt kuju üle tsekkida, siis lõpuks me ikkagi loobusime sellest mõttest. Valisime hoopis tasuta praami, mis sõidab sambast mööda Staten Island’ile. Seal vahetasime praami ja sõitsime Manhattanile tagasi. Kui keegi aga tahab kuju lähedalt vaadata ja ka näiteks sinna sisse saada, tuleb piletid broneerida mitu kuud ette.

IMG_8130

Pärast jalutasime veel veidi ringi, vaatasime üle ka päevase Times Square’i, kus oli sel ajal veidi vähem rahvast. Külastasime ka Carlo’s Bake Shopi, sõime kaks kallist saiakest ja liikusime koju tagasi.

IMG_8163

Viimasel päeval otsustasime Coney Islandile sõita, rannas päikest võtta ja täitsa niisama olla. Kahjuks läks ilm ikkagi üsna ruttu pilve, olime puhkusest ka väsinud, nii et üsna pea olime jälle hotellis. Õhtul käisime veel viimaseid sisseoste tegemas, pakkisime kohvreid ja olime sajaga valmis koju minema.

AGA.. me ei olnud valmis selleks, mis lennujaamas saama hakkab. Sellest juba eraldi postitusest. See siin läks juba nagunii nii pikaks, et ma ei kujuta ette, kes selle läbi lugeda viitsis. Respekt! :D Aga nüüd on vähemalt kirjas ja enda jaoks ka reis üles dokumenteeritud.

Muide, nagu te märkasite, siis Empire State Buildingu otsa me ei läinudki. Neil päevil, kui alguses plaanisime, oli pilves ilm ja poleks midagi näha olnud. Reisi lõpu poole oli mul juba suht keeruline rahvarohketes kohtades olla, mistõttu tundus järjekordne järjekorras passimine, asjade kontroll jms  hirmus tegevus ja seega jätsime minemata.

Jäime reisiga rahule ja tahaksime juba väga jälle kuskile minna, aga peame nüüd natuke pausi pidama. Aga reisipisik on meis mõlemas korralikult sees, nii et kindlasti võtame uusi seiklusi ette. :)

Laura

NEW YORK CITY |2. osa

Mul oli Eestis valmis vaadatud enam-vähem kõik vaatamisväärsused ja piirkonnad, kuhu minna võiks, palju miski maksab, kus asub, kaua aega võtab ja mis aegadel kõige rohkem/vähem inimesi on. See oli täitsa hea asi, nii oli endal hea igaks päevaks plaan välja mõelda.

IMG_7862

Esimesel (päris kohalolemise) päeval käisime 9/11 mälestuspaigas ja muuseumis. Muuseumi pilet kahele maksis 48 dollarit. Minu meelest oli muuseum väga huvitav ja kel selle kohutava õnnetuse kohta vähegi huvi on, võib sealt kindlasti läbi käia. Küll aga tekkis meil Jandriga mõlemal selline suruv ja veidi ebamugav tunne. Mitte sellepärast, et muuseum ise oleks kuidagi halb, aga kogu see info ja väljapanek tekitas kuidagi väga kurva ja kaastundliku olemise. Seal oli üsna palju videosid ja helifaile sellest päevast, mis kogu selle õuduse kuidagi väga “lähedale” tõid. Ma ei oska paremini seletada, ma usun, et need, kes seal ise käinud on, saavad aru.

IMG_7865

Jalutasime seal kandis veel ringi, nägime One World Trade center’it, jalutasime läbi Wall streeti ja shoppasime. :D Pakkisime üsna vähe asju kaasa kindla plaaniga kohapeal uusi asju osta. Minul seekord väga suurt ostuõnne polnud, aga Jander sai päris palju uusi särke, lühikesi pükse ja jalanõusid. Meie lemmikpoeks osutus Marshalls.

IMG_7857

Turistitamise tegi eriti mugavaks seljakott, mille ostsin. No sellise moodsa, mille sarnasega praegu paljud ringi käivad. Väga mugav oli GoProd, telefoni, rahakotti, veepudelit jm vajalikku seljakotiga kaasas kanda. Lisaks olen ma eriti õnnelik oma uute valgete Converse’i tenniste üle, Jander ostis sellised omale ka ja nüüd saame täiega mätšida, hihii! Kui teil huvi on, võin eraldi postituse kõikidest ostudest ka teha. Andke aga kommentaarides märku.

IMG_7880

Järgmisel päeval käisime Central pargi loomaaias, mis on pigem selline väike ja sobib hästi lastega käimiseks. Aga meil oli ka tore seal ring teha. Eriti vahvad olid pingviinid, kes rahvale korraliku etenduse korraldasid. Merilõvid olid ka väga muhedalt end näitamas ja nautisd palavat ilma täiel rinnal. Pilet kahele täiskasvanule loomaaeda maksis 24 dollarit.

DSC_1362

DSC_1368

IMG_7907

Kuna ma tahtsin Central pargis korraliku päeva veeta, siis sel päeval me seal rohkem ringi ei käinud. Läksime hoopis ühe blogilugeja soovitusel Roosevelt tramway‘le. See on selline õhus rippuv tramm(!), mis viib Roosevelt’i saarele. Tõesti omamoodi viis, kuidas linna näha. Jalutasime ka saarel ringi ja nautisime natuke päikest. Trammil kehtis sama pilet, mida metrooga sõitmiseks kasutasime. Me ostsime omale 7-päevased piletid, ühe pileti hind 32 dollarit.

IMG_7912

IMG_7941

Kolmandal täispäeval külastasime American Museum of Natural History‘t. See on see sama muuseum, kus on filmitud “Öö muusemis”. Muuseum on hiiglaslik! Oli saale ja väljapanekuid, mis meile meeldisid (dinosaurusused, erinevate piirkondade loomad), aga näiteks savipotikesed jms kraam meile nii väga huvi ei pakkunud. Me käisime siiski vapralt kogu muuseumi läbi ega kahetse, et selle väljamineku tegime. Võtsime piletid, milles sisaldus ka üks eriväljapanek – valisime planetaariumi. Pilet kahele maksis 54 dollarit. Nüüd tahaks uuesti “Öö muuseumis” vaadata, kindlasti palju huvitavam jälgida. :D

IMG_7961

IMG_7960

Sõbrapilt T-Rexiga. :D

IMG_7967

Ainuke pilt meist koos, mis ei ole selfie. Muuseumis nimelt ei tohtinud selfie-sticki kasutada ja see oli ainuke kord, kus palusime võõrastel endast pilt teha. 

Kindlasti ei tohi muuseumisse minna tühja kõhuga, pool lõbu läheb kaotsi. Me läksime muuseumisse siis, kui hommikusöögist oli juba paar tundi möödas ja õigepea tundsimegi,et hirmsasti tahaks süüa. Muuseumis olid küll mingi kohvikud, aga need olid inimesi täis ja kuidagi ei kutsunud ka. Lõpuks oli me tempo üsna suur, et ometi kõik saalid käidud saaks ja sööma minna saaks. :D

IMG_7982

Tõmban siinkohal otsad kokku. Kui teil tekkis mingeid küsimusi, siis ma hea meelega vastan. :)

Laura

 

NEW YORK CITY | 1. osa

On 23. juuni, me istume Newarki lennujaama SAS Lounge’s ja ootame oma lendu. Miks me õigele lennule ei saanud, kuidas meiega asju aeti ja milline oli lõpplahendus, sellest kirjutan ilmselt eraldi. Mina õppisin sellest 13. tunnist, mis me asju ajada püüdsime, väga palju ja ehk saan teilegi midagi kõrva taha panna.

Selleks, et NY reisijutud teadmata kaugesse tulevikku ei jääks, tundus praegu just sobiv aeg kirjutama hakata. Alustame siis täitsa algusest!

Mõte New Yorki sõita tekkis meil hästi järksu millalgi novembri lõpus. Kui detsembris mu pangakontole ka jõulupreemia kukkus, ei olnud meil enam kahtlustki – ostsime piletid ära. Kui ma ei eksi, maksime edasi-tagasi piletite eest u 400 eurot per inimene.

Üsna peale piletite ostmist hakkasime aga hoopis kodu ostma ja kogu võhm (ja säästud) läks selle alla. Kui veebruaris lõpuks hingata saime ja Pariisi reis ka möödas oli, hakkasime ööbimiskohta otsima. Selleks ajaks oli seis üsna niru ja valik juba palju väiksem, kui näiteks detsembris. Tahtsime airbnb-d kasutada, kuid meile sobivate hindade ja asukohaga korterit polnud saada. Leidsime hotelli, aga väga suurt uurimistööd selle kohta ei teinud. SUUR VIGA!

IMG_7834

Kui ma siis 5 päeva enne reisi nii muuseas mõtlesin hotelli kohta natuke infot koguda ja reisiplaane mõtlema hakkasin, leidsin nii palju hirmsaid arvustusi, et kohemaid tühistasime oma broneeringu. Õnneks oli tasuta tühistamine ja raha polnud me ka sinna maksnud. Nüüd oli meil kibekiirelt uut kohta vaja. Leidsime seekord ikkagi sobiva airbnb koha. Bookisime ära, maksime ära, saime kinnituse ja kõik tundus korras olevat. Umbes tund hiljem teatas host aga, et meid ikkagi terve meile vajaliku aja majutada ei saa. No selge, uuesti cancel ja järgmist kohta otsima.

Minu suur soov oli kindlasti Manhattanil ööbida, aga nüüd tuli see mõte peast visata ja lõpuks leidsime hotelli Brooklynisse. Hotell iseenesest oli täitsa okei. Tuba oli pisike, kuid kõik vajalik olemas ja eks me ju kasutasimegi seda peamiselt magamis- ja pesemiskohana. Hommikusöök oli niru, aga vähemalt ei pidanud iga hommikut söögi otsimisega alustama. Kõige suurem miinus minu jaoks oligi asukoht. Ühest kohast teise liikumine võttis metrooga ikka hullult palju aega. Lisaks sellele oli seal üsna palju hilinemisi, ümbersuunamisi ja muud segadust, mis kõvasti ka meie aega röövisid.

IMG_7846

See osa Brooklynist, kus meie olime, oli iseenesest täitsa kena ja meeldis mulle isegi rohkem kui Manhattan. Mul on viimasel ajal väga raske rahvarohketes kohtades viibida ja Manhattanil neid inimesi ikka jagub.

Okei, nüüd ma olen juba niiii palju muud juttu ajanud, et postitus venib kindlasti hirmus pikaks. Jagan reisipostitused siis mitmeks osaks lihtsalt. :)

Nii nagu tagasilennuga, oli meil juba väiksem raskus ka Ameerikasse lendamisega. Lennule eelneval päeval tahtsime ära teha online check-ini, et endale sobivad kohad valida ja reisiks korralikult valmis olla. Miskipärast ei saanud me aga check-ini netis teha ja tänu tutvustele (tänks, Maarja!) saime teada, et Jander on välja valitud lisa turvakontrolli jaoks. Kel huvi, siis googeldage SSSS ja saate teada, mis see täpsemalt on. Tegelikult ei ole see miskit liiga hullu, me pabistasime veidi üle ja kõik sujus tegelikult hästi. Sellegipoolest algas reis natuke ärevalt.

IMG_7838

Jõudsime New Yorki teisipäeval 13. juunil umbes kell 14 kohaliku aja järgi. Lennujaamast välja astudes ootas meid 37-kraadine kuumus. Hotelli jõudes ei tahtnud me aga niisama lebotama jääda ja ajavahega kergemaks harjumiseks oli vaja meil vähemalt 4-5 tundi üleval püsida. Jalutasime Brooklyni promenaadile, kust ilus vaade Brooklyn Bridge’ile, Manhattanile ja ka Vabadusesammas oli sealt kenasti näha.

IMG_7842

See kuumus aga oli tappev! Hiljem lugesime, et sel päeval oligi miskit sorti kuumarekord. Ja me siis rõõmsalt vantsisime peale pikka lennureisi. Vähemalt saime jäätiseautost jäätist osta ja eks elevus oli ka mõnusasti sees.

Magama jäin ma sel päeval sellegipoolest u 20 paiku õhtul ja olin kell 6 kenasti üleval. :D Ajavahega harjumine võttis minul ikka päris mitu päeva aega. Jäin mitu õhtut liiga vara magama, lihtsalt ei suutnud üleval olla.

Seda, kus me täpsemalt käisime, mida nägime ja ehk ka orienteeruvad hinnad, saab lugeda juba järgmises postituses. Ei hakka liiga pikaks venitama. :)

PS! On teil üldse huvi nii põhjalikuks ülevaateks?

Laura

PSS! Me tegime kogu reisi jooksul tegelikult ikka üsna vähe pilte. Peamiselt ikka filmisime. Sellepärast pole mul väga palju asjalikke pilte ka. :D 

Kaks nädalat Ameerikas | Palju selline lõbu maksma läks?

Hakkasime umbes jaanuaris reisi päriselt planeerima. See tähendas siis lennupiletite hindade uurimist ja hotellide otsimist. Ühel hetkel otsustasime, et kindlasti rendime auto ja kuna tegelikult oli hinnavahe nö tavalise auto ja kabrioleti vahel üsna väike, siis polnud kahtlustki, et kabrioleti omale broneerime.

Autorendiga oli see lugu, et kuna ma olen alla 25. aastane, pidin lisatasuna maksma üsna suure summa juurde. Auto oli meie kasutuses 72 tundi ja kokku läks see meile maksma u 400 eurot. Aga ma üldse ei põe, sest see oli tõesti mega kogemus ja andis reisile nii palju juurde. Muidu oleks auto lihtsalt transpordivahend olnud, nüüd oli see aga omaette elamus. Küte on USAs nii odav, et lausa lust oli tankimas käia. Sellesmõttes tasub rendiauto igati ära.

Hüppan nüüd tagasi lennupiletite juurde. H. hoidis väga pingsalt lennupiletite hindadel silma peal ja lõpuks need ka alla läksid. Oleksime kahele edasi-tagasi piletid liinil Tallinn-Helsingi-Miami-Helsingi-Tallinn saanud u 750 euroga. AGA.. krediitkaardi probleemi pärast ei saanud me sel päeval pileteid osta ja järgmisel päeval olid need juba läinud. Oiii, kui kurb ja kuri ma olin. Sealt edasi hakkasidki piletihinnad ainult tõusma ja üks hetk tekkis juba hirm, et jääme üldse piletitest ilma. Seega maksime lõpuks 1400 euri lennupiletite eest kokku.

Ehk et see on üks koht, kus on võimalik üsna palju säästa. Meie reisisime üsna halval ajal, mil polegi väga odavaid pileteid saada. Aga ma tean, et näiteks oktoobrisse või märtsikuusse on võimalik 350 euroga ühele edasi-tagasi pilet saada küll. Tasub erinevatel lehekülgedel silm peal hoida. Meie ostsime piletid läbi momondo.

Ööbimiseks vajasime kahte hotelli – ühte Miamisse ja teist Clearwaterisse. Ka hotelli leidmisel hoidis H. erinevatel lehtedel silma peal, uuris arvustusi, arvestas asukohaga jne. Miami hotelli võtsime bookingust ja Clearwateri oma priceline‘st. Mina jäin hotellidega väga rahule. Mõlemad olid apartment stiilis, väga suured ja hea asukohaga. Kahe hotelli peale kokku läks ka u 1400 eurot.

Miamis oli ühistransport üsna okei hinnaga. Ühe otsa pilet maksis 2,25 dollarit ja päevapilet 5,75. Clearwateris olid hinnad palju suuremad ja seal me kordagi bussiga ei sõitnud, polnud otsest vajadust ka.

Kõige mõistlikum viis USAs ringi liikuda tundub olevat Uber. Hind on mõistlik ja auto leidmine käib kiiresti, lisaks pole vaja sularaha või aadressi ütlemisega jännata. Kõik käib app’i kaudu. Tagasilennu päeval Miamis saime veel eriti hea pakkumise. Tipptunni ajal oli linna suunal 4 taalane pakkumine. Ehk et maksime sõidu eest, mis muidu maksaks u 15 dollarit, ainult 4. Üldse teeb Uber üsna palju pakkumisi, ringi liiguvad sooduskoodid jne. Sawgrassi shoppama minek oleks meile shuttle bussiga maksma läinud 60 dollarit, sõit oleks aega võtnud 2 tundi üks ots. Uberiga maksime 50 dollarit, sõit kestis 40 minutit ja saime uksest ukseni.

Shoppamine oli meil samuti plaanis. Selle jaoks olin ma ka korralikult raha kogunud ja teadsin kindlalt, et tahan omale osta Michael Korsi käe- või rahakoti (ostsin rahakoti). Guessist ostsin käekoti ja teksad näiteks. Guess on üldse seal nii naljakalt odav, umbes nagu meie jaoks H&M. Ostsin päris palju pesu, ka firma omasid, kaks väiksemat kotti, CK kleidi ja mantli. Ma ei ole muidu suur firmaasjade austaja, ostan asju ikka selle järgi, mis meeldib, aga hinnavahe on ikka päris korralik ja miks mitte osta siis ehk vähe kvaliteetsemaid asju.

Käisime üsna palju ka väljas söömas. Hommikuti sõime kodus, aga lõuna- või õhtusöögi sõime väljas. Hinnad olid üsna normaalsed. Keskmiselt läks väljas söömine meile maksma u 30-40 eurot kahele. Käisime ka Cheesecake Factory’s maiustamas ja H. tungival soovil ka Hootersis, kus olid muide vääääga head salatid. Süüa osta on kasulik ja odav ainult hulgi. Puuviljad ja juurviljad on kallid, jäätis odav (win!). :D

Shoppamise, Uberi, transpordi, söögi-joogi ja muude lõbustuste peale läks meil kokku u 2000 eurot. Ei laristanud liialt, aga otseselt kokku ka ei hoidnud.

Kui nüüd kõik asjad kokku arvutada (nagu näha, siis ma ümardasin kõik summad), tuleb summaks 5200 eurot.

Alguses jäi ikka karp lahti. Selle raha eest oleks saanud autot upgrade’ida. :D Jõhkeeer!

Tegelikult oligi me eelarve u 5000 eurot ja kui lennupiletitega ebaõnne poleks olnud, oleks me ilusti eelarvesse mahtunund. Kuna kogu summat ei tulnud ju ka korraga välja maksta, ei tundunud asi nii hull.  Kindlasti on võimalik selline kahenädalane reis odavamalt saada. Üldiselt aga räägitakse, et keskmine summa, mis ühele kulub, on u 2000 eurot. Aga eks kõik olenebki inimese soovidest, plaanidest, hooajast jne.

Järgmine aasta meil igatahes mingit reisi plaanis pole. Nüüd tuleb autoraha koguma hakata. Sellepärast me tahtsimegi sellest reisist üsna viimast võtta, sest teadsime, et nüüd lähitulevikus selliseid reise omale lubada ei saa.

Olgu veel öeldud, et mina kogusin raha reaalselt eelmise aasta kevadest. Lõpetamiseks kingitud raha, sünnipäeva rahad, palga “ülejäägid” läksid kõik kõrvale. Elasime ikka üsna tagasihoidlikult siin sügisest kevadeni, ainult sellepärast, et saaks reisi nautida. Seda me ka tegime! Ma olen väga rahul!

Kui veel mingeid küsimusi tekkis, kirjutage need aga kommentaaridesse ja vastan hea meelega. :)

Laura