Minipuhkus Georg Ots SPA-s

Jander puhkas suvel ainult need kaks nädalat, mil New Yorgis käisime. Kuna meil suvel mingeid muid suuri plaane polnud, saime kõik oma suvetegemised nädalavahetustel tehtud, seega kõik sujus.

Küll aga plaanisime septembrisse üht mõnusat kahekesi olemise nädalat. Tahtsime oma esimest aastapäevakest tähistada ja leppisime kokku, et veedame selle spaas.

Ma polnud ammu Saaremaal käinud ja sealsest GO SPA-st olin ainult head kuulnud, mismõttu otsustasime, et just sinna suuna võtamegi. Kuna sõit on üsna pikk, oli kindel plaan vähemalt kaheks ööks jääda. Leidsin sobiva paketi ning sel teisipäeval me oma minipuhkust alustasimegi.

Spaasse jõudsime tund enne check-ini, kuid tuba oli valmis ja saime end mõnusasti sisse seada. Tuba oli üsna tavaline, ei midagi ülemäära uhket, kuid vaade toaaknast ja rõdult oli selle eest väga ilus. Iga päev oli merel erinev seis, vahepeal säras päike tuppa, vahepeal ladistas vihma. Tuppa oli sätitud roosiõisi ja hiljem toodi veel ka käsitöökomme. Ikka max romantikapakett, hihii.

20170919_142156

Hotellituba

Tegime kiire poetiiru, et õhtuks nosimist osta ja läksime siis kohe basseine avastama. Kokku oli spaaosas kolm basseini, millest üks oli õuebassein. Lisaks mullivann, aurusaun ja kahe erineva temperatuuriga tavasaunad. Õhtul ootas meid aga 90-minutiline jalgadehoolitsus. Istusime kõrvuti toolides, nautisime vaadet, vahepeal vist isegi tukkusime mõlemad ja lasime end mudida.

Järgmisel hommikul (ehk meie tähtpäeval) saime hommikusöögi voodisse. Mm, kui mõnus oli hommikumantlis voodis lebada ja süüa. Peale mõningast seedimist läksime jälle ujuma ja veetsime pea kolm tundi vees. Sel kellaajal (12-15ni) polnud üldse rahvast ja saime täitsa kahekesi kõike nautida. Möllasime basseinis, mõnulesime mullivannis ja jõime lebotades jäätisekokteili. No mis on elul viga, eksole.

20170920_100216

Unine spaataja hommikusöögiga voodis

Edasi ootas meid aga romantiline roosiõievann ja duaalmassaaž. Vanni kõrvale oli asetatud puuviljavaagen ja vahuvein. Saime tund aega küünlavalguses lõõgastuda, ilusaid mõtteid mõelda ja teineteise seltskonda nautida. 75 minutit kestnud massaaž oli täpp i-l. Kõik kohad muditi üle, oii kui mõnus! Ainuke jama, et just siis ei suutnud ma oma peakest välja lülitada ja ikka kippusid mingid muremõtted pähe. Pean veel harjutama seda täielikku lõõgastumist ja peale restardi tegemist.

Peale massaaži tegime ühe mõnusa power-napi ja seadsime end õhtusöögiks valmis. Meile oli kaetud romantiline lauake roosiõielehtedega. (Olete ikka aru saanud, et meil oli maxxlevel rõumääns puhkus :D)  Kogu õhtusöök oli väga maitsev, kuid erilist kiitust väärivad just pearoad. Mina sõin seafileed suitsutatud mustikamopi ja karulaugu-kartulipüreega ja Jander võttis madalküpsetatud vasikakarree röstitud juurviljadega. Mõlemad lihad olid niiiii head! Jandri vasikakarre lihtsalt sulas suus ja minu sealiha oli koos mustikakastmega nii maitsev, et ma vist vähemalt 100x korrutasin, kui hea see on. Ma tavaliselt ei vaimustu toitudest nii väga, aga no see oli tõesti üks väga maitsev õhtusöök.

20170920_174625

Vaade rõdult

Arutasime õhtusöögi ajal maailma asju, pidasime tulevikuplaane, meenutasime tehtut ja noh, mina tahtsin seal suurest rõõmust vahepeal lausa pisaraid valada. No nii ilus ja tore ja nunnu ja romantiline oli kogu see värk. On olnud üks ütlemata ilus ühine aasta!

Viimasel päeval käisime veel peale hommikusööki suplemas ja asusime siis teele. Pakett lubas meil tegelikult hotellis olla lausa kella 16ni, aga tundsime, et võib juba kodupoole asuda küll.

Hoidsin need kolm päeva tahtlikult telefonist eemale. Vastasin vaid mõnele sõbrannale ja seda ka stiilis “puhkan, mind ei ole”. Ka pilte ei teinud ülemäära ja sotsiaalmeediast hoidsin heaga eemale. Ja teate mis? Niiii rahulik oli! Püüan nüüd kodus olles ka vähem telefonis scrollida ja rohkem tähtsate asjadega tegeleda.

IMG_7907

Love you to the Moon and back!

Me jäime igatahes oma väikese puhkusega rahule. Vahel on vaja lihtsalt aeg maha võtta, lõõgastuda ja kõige kallimaga kõige puhtamat kvaliteetaega veeta. :) Mul on muus elus olnud üks üsna niru aasta, kuid selle eest on armastusega kõige paremad lood!

Vaatan nüüd, et tuli teine täitsa pikk postitus. :D Tegelt tahtsin lihtsalt väikse kokkuvõtte teha, aga ikka kirjutasin päris detailselt. Oo well, vähemalt saan siis ise hiljem meenutada.

Kes veel GOSPA-s käinud on? Kuidas meeldis?

Laura

Aastakene armastust

Võtsin kolimisest aja natukeseks maha, et väike postitus kirja panna.

Lisaks kolimispäevale on täna ka “meie päev”. Täpselt aasta tagasi otsustasime, et muudame oma facebooki suhtestaatust ja hakkame “käima”. :D

Ma siin olen ikka mõelnud, et kuidas H. mind kannatanud on ja minuga siiani koos tahab olla. Ma pole just kõige kergema iseloomuga, mul on oma põhimõtted ja olen oma arvamuse välja ütlemises üsna häälekas. Lisaks kogu mu kaalu- ja enesehinnangutrall, mis kindlasti meie suhet mõjutanud on.

Aga ta on endiselt minuga.

Mulle meeldib, et ta jääb peaaegu igas olukorras rahulikuks. Ta on väga kaalutlev (jep Kaalud), hea analüüsioskusega ja kahe jalaga maa peal. Kui ma üle keen ja lained pea kohal kokku löövad, toob tema mu alati maa peale tagasi, rahustab ning lohutab. Ta oskab alati tuua olukorda uue vaatenurga, mis on mõistlik ja aitab mul asju teisiti näha.

Mulle meeldib, et ta hoolitseb minu eest. Kui ma olen tõbine või haige, hoolitseb ta alati selle eest, et mul soe teetass käes oleks, teeb valmis jalavanni ja on valmis õhtul pool kümme apteeki minema, et mulle vajalikud ravimid tuua. Ta teeb mulle tihti hommikuti söögi valmis ja lõunaks ja õhtuks ka. Köögis on ta igatahes osavam kui mina.

Mulle meeldib, et ta oskab mind üllatada. Ma olin ikka korralikult hämmingus, kui ta ühel reede õhtul Tallinna bussijaama mulle bussi vastu tuli, lilled ulatas ja siis oma teed läks. Või kui ta etteteatamata Tartusse tuli, et mind üllatada.

Mulle meeldib, et ta on mulle alati toeks. Kõikides mu ettevõtmistes on tema alati mu suurimaks toeks. Ta usub minusse, innustab mind ja elab mulle kaasa. Ma tean, et ta on alati olemas, ükskõik, kui raskeks olukord ei lähe. Ta õlg on alati olemas, kui mul järjekordne break-down on ja ma tean, et õhtu lõppedes saan nüüd tema kaissu pugeda ja tunda end turvalisena.

Ma olen üks õnnelik tüdruk, ma ütlen!

Aga nüüd tagasi kolimaaaa! :) Öelgu H. mida tahes, aga eks see tänane ole ikka ka meie kokku kolimise päev!

Ilusat pühapäeva,

Laura.

Laura 314

 

Esimest korda BodyCombatis + muud juttu ka

Tahtsin oma BodyCombati kogemusest juba reedel kirjutada, aga siis mõtlesin, et ootan järgmise päevani ja vaatan, mis lihased sellest trennist arvavad. Aga laupäeval oli ju Kloogaranna festival ja ma jõudsin koju alles kell 2 öösel ja eile.. eile olin ma lihtsalt laiskus vol 500000.

Läksin reedel BC-sse ikka väga värisevate jalgadega. Kujutasin juba ette, kuidas ma seal nagu peata kana olen ja millestki midagi aru ei saa. Tegelikult asi nii hull polnudki, mõne sammukombinatsiooni jaoks pidin küll pingsalt treenerit jälgima, et lõpuks aru saada, mida käed-jalad tegema peavad, aga üldiselt oli isegi tehtav.

Ilmselgelt ei suutnud ma neid lööke nii intensiivselt teha, kui treener ja kogenumad, aga laupäevane lihasvalu andis märku, et ega ma vist päris niisama ei vehkinud küll. Tundsin mingeid selliseid lihaseid, mille olemasolust mul aimugi polnud. Naljakas :D Päris keeruline oli Kloogaranna festil Smilersile, Inesele ja Taukarile lava ees näppu visata, kui käed ja õlad valusad olid.

Ma pole küll kindel, kas ja kui palju ma veel BC-sse satun, sest BodyPump ja BodyAttack on siiski mu lemmikud, aga vahelduse mõttes on mõnus midagi muud teha. NTC-sse tahaks küll rohkem jõuda, aga trenniajad üldse ei sobi.

Järgmisena tahaks ära proovida BodyBalance’i ja Pilatese.

Tegelikult ei tea ma üldse, mis saab siis, kui töö peale hakkab. Kas ma üldse jõuan linna sõita, et trennis käia? Eks ole näha. Lahe oleks, kui saaks Keila Tervisekeskuses BP-d anda ja siis hoopiski seal treenida. Aga… seal on ju trennide valik ikka päris piiratud ja .. ah, pole mõtet asjadest ette rutata.

Mul tuligi praegu meelde, et ma pole kirjutanud ikka, mis mu edasised plaanid BP-ga on ja kas minust siis tegev treener ka saab või ei.

Agaa….

H. tuleb homme lõpuks tagasi! See tähendab ilmselt seda, et ülejäänud nädal saab blogis üsna vaikne olema, sest eks meil ole vaja natuke aega tagasi teha. Kolmapäeval lähme näiteks ühte vanalinna külaliskorterisse kvaliteetaega veetma. Ja siis tahaks koos mustikale minna.. ja igasuguseid asju veel.

Lisaks sellele sai meil H.-ga täna 10 kuud koos oldud. Tegelikult ju üsna lühike aeg, aga mulle tundub nagu ma teaks teda juba aastaid. Vahva igatahes, sest kõik on endiselt suurepärane! :)

DSC_0131 (1)

Laura.

Aga selleks, et blogi vaikust leevendada, tule hakka Laura Tartus Facebooki sõbraks. Sinna kirjutan ma ikka aeg-ajalt kiireid sissekandeid oma tegemistest ja mõtetest.

 

Sa oled ilus, loomulikuna!

Enesekindlusest olen ma varasemalt juba päris mitu korda pajatanud. Selle posituse (LINK) alla jättis üks blogilugeja ühe väga konkreetse kommentaari. Kõige muu seas mainis ta ka seda, et ma püüaksin ennast peika ees mitte nii hullult maha teha. Eks see tõsi ole, et H. on üsna korralikult vatti saanud minu murdumisaegadel või isegi niisama igapäevaselt, sest “ma olen ju nii paks ja kole.”

H. on mulle aga alati toeks olnud. Ta on alati kinnitanud, et olen tema jaoks väga ilus ja pole mul häda midagi. Seal juures püüab ta mind aidata, et ma midagi ette võtaks, et ma seda kõike ka ise uskuma hakkaks.

Me oleme kogu H. Prantsusmaal olemise ajal põhimõtteliselt igapäevaselt skype’inud. Sellest, kuidas ma igatsusest natuke lolliks minema hakkasin, ma juba kirjutasin, aga mulle tundub, et lisaks igatsusele, oleme me paarina tugevamaks muutunud. Me julgeme rohkem oma tundeid väljendada (jah, küll läbi skaibi ja arvutiekraani, aga ikkagi) ja oleme aru saanud, kui hea ikka koos on.

Ja nüüd kaldusin ma natuke teemast kõrvale. :D

Üldiselt olen ma nende skaibivestluste aeg voodis lääbakil, ilma meigita, juuksed sassis ja täiesti suvaliste riietega. Ja kui H. mulle täna ütles, et just sel viisil, meigita ja loomulikuna, ma talle kõige rohkem meeldin, tundsin ma end kõige kaunima naisena üldse!

Tegelikult tean ma juba ammu, et ega H.-le nii väga ei meeldi, kui ma end meigin, kerge ripsmetušš ehk veel, aga kõik muu on tema arvates üleliigne.

No vot siis.. mul on mees, kes peab mind kõige ilusamaks just sellisena nagu ma praegu olen. Olgu mul siis suur tagumik või väiksed rinnad või halvast toitumisest tekkinud kõhupunukene. See teadmine, et ma tema jaoks sellegi poolest kõige ilusam olen, on tegelikult nii vahva ju! :)

Ise tunnen ma end kõige ilusama ja enesekindlamana trennis. :D Ei ole mul siis ei meiki ega midagi, aga just trenniriietes ja higisena tunnen end hästi. Väike weirdo, I know. :D

Kuidas teie end kõige enesekindlamalt tunnete? Kas vajate palju meiki, korralikku soengut ja ilusaid riideid? Millistel hetkedel teie end kõige paremini tunnete? 

Laura.

11774723_1071643212847548_765024255_n

Random

H. on ära olnud umbes-täpselt kaks nädalat ja selle nädala keskpaigani oli kõik täitsa okei. Aga kurjam, kus nüüd tuli igatsus peale. Keegi ei võta kaissu, keegi ei anna musi ja kellegagi pole rääkida. Olen nukralt koos loomadega üksinda kodus (jee, vanemaid pole, vaba pleiss) ja vahin lollakaid filme. Mi so sad!

No olgu-olgu, see kaks nädalat on ju nii lühike aeg ja veel 1,5 nädalat oodata on ilmselt ka väga lühike aeg, aga still… tahaks, et keegi öösel kaissu võtaks. Isegi koer ei tulnud täna öösel voodisse, täiesti loner!

tumblr_mebk3m8XpW1rm9znho1_500

Aga ma tahaks juuksurisse minna. Keegi oskab Tallinnas või siin ümber head juuksurit soovitada, kes hingehinda ei võtaks?

Random… this post is random.

Laura.