Värviline lõunasöök

Nädalavahetus oli oo-soo-amazing! Alustasin aeroobika ja rühmatreenerite baaskoolitusega, mida viib läbi Eesti Võimlemisliit. Meid ootab veel kolm pikka nädalavahetust ja kogu koolitus lõppeb eksamiga. Kuulasin kõiki loenguid huviga, olin mõttega kaasas praktilistes tundides ja tundsin, et jep, ma saan sellega hakkama! Muidugi tuleb selleks palju õppida ja harjutada, aga ma lubasin iseendale, et seekord ei lase hirmul enda üle võimu võtta ja usun endasse. :)

Tegelikult tahtsin hoopis ühte retseptikest jagada. Okei, retseptiks on seda palju nimetada, aga reedel sõime lõunaks nii ilusa värvilise salati ja mõtlesin teiega ka jagada. Kõik need värvid olid nii ilusad, et ma sattusin täitsa vaimustusse. Klõpsisin mõne pildi ja jagan teiega ka.

20170922_150731

Siin on lihtsalt üks pildike meie reedesest poeskäigust. Muna ja kodujuustu kasutasime hommikusöögiks. Kas te teate, et kui muna lahti kloppida, sinna juurde kodujuust segada ja siis munapuder teha, saate täiega mõnusa juustuse pudru? Proovige, mega hea!

Lillkapsas on mul veel alles. Plaanin seda täna aurutada.

Aga reedese lõuna jaoks kasutasin paprikat, porgandit, suvikõrvitsat, punast sibulat, lehtkapsast (ing k kale). Eraldi pannil praadisin kookosõlis kana küüslauguga.

20170922_153618

Tükeldasin ja riivisin kõik värvilise ja panin pannile. Ma enam järjekorda ei mäleta, aga soovitan lehtkapsas suht alguses panna, siis jõuab see mõnusalt pehmeks minna. Kuna mulle päris lödid ja liiga pehmed köögiviljad ei meeldi, siis ma liiga kaua  neil seal pannil olla ei lasknud. Maitsestasin vähese soola ja prantsuse ürdiseguga.

20170922_154654

Serveerides lisasin veel veidi kirsstomateid, pool avokaadot ja natuke kikerherneid. Vikerkaar missugune! Sobis ideaalselt kergeks lõunaks.

Kusjuures, mulle väga maitseb selline värviline ja tervislik toit, aga mu toidutegemise huvi on ju üsna nullilähedane ja sellepärast ma tihti ka mässata ei viitsi. Olgugi, et see roakene käis üsna kähku, on minu jaoks köögiviljade koorimine/tükeldamine/riivimine üsna tüütu tegevus. Aga kui ma neid värve laual nägin, lubasin iseendale, et ma PEAN rohkem katsetama ja köögis möllama.

Pluss – ma polnud peaaegu 2 kuud kaalul käinud. Ma ei tea, mis mulle täna sisse läks, aga ma otsisin kaalu kapi otsast üles, panin patakad sisse tagasi ja … SAIN SHOKI! Ma ei tunne end üldse nii suurena nagu see number näitas. Aga tuju rikkusin ikka ära. Panin kaalu ruttu kapi otsa tagasi! Oeh!

Laura sportlik sessioon_veeb-4

Foto: Maike Tubin
Ma ikka poetan neid fotoshooti pilte ka siia vahepeal. :) 

Kui ma siin juba toidujuttu kirjutasin, siis jagan natuke joogijuttu ka. Hiljuti võeti minuga ühendust ja pakuti proovimiseks Green Colat. Mina ise kokat ei joo ja üldse väldin gaasilisi jooke, need lihtsalt ei maitse mulle ja ma ei kannata väga gaase. Isegi gaseeritud vett ei joo.

Aga Jander on küll üsna suur coca cola jooja ja kuna mulle see väga ei meeldi (see on kräpp, eksole!), siis ma olin nõus proovima.

Green Cola on ainus suhkruvaba ja madala kalorsusega koolajook, mis ühendab endas stevia, looduslikud maitseained  ja rohelistest kohviubadest saadud kofeiini. Green Cola ei sisalda aspartaami, säilitusained ega fosforhapet. Ühes purgis (330 ml) on 2 kcal.

Selline on joogiinfo. Kuna väidetavalt on tegemist tervislikuma variandiga, siis ma lootsin, et Jandrile hakkab see meeldima ja ta ei pea seda tavalist jubedat cocat jooma. :D

 

20170913_221445

Ta jõi seda küll üsna hea meelega, kuid ütles, et mingi kõrvalmaitse on ikka, arvas, et äkki selle stevia oma. Mina maitsesin ka ja minu jaoks oli nagu koka ikka, jube gaasiline ja magus.

Igatahes, kui coca maitseb, aga tahaks mingit paremat varianti, siis ma usun, et see Green Cola sobib küll.

Vot sellised jutud esmaspäeva hommikusse. Mul oli kindel plaan kaua magada ja puhata, aga olin ikka enne 9t üleval. Egas midagi, tuleb edasi toimetama hakata. NTC challenge ootab ees ja ise lähen ka täna trenni andma.

Edukat nädala algust teile!

Laura

EKSPERIMENT: Mis juhtub, kui nädal aega vett juua?

Autumn

Vee joomine ei ole minu jaoks igapäevane ja tavaline asi. Joon vett trennis ja natuke päeva jooksul, kuid ettenähtud 2 liitrit ei suuda ma pea kunagi niisama täis juua.

Selleks on kaks peamist põhjust: 
1) ma unustan vett juua
2) ma ei viitsi nii palju vetsus käia

Aga ma ju tean, et suures osas koosneb me keha veest ja on väga oluline, et keha piisavalt vett saaks. Seetõttu võtsin eelmine nädal kätte ja lubasin endale, et joon iga päev vähemalt 2 liitrit vett. Selleks, et kergem oleks, rääkisin oma plaanist ka Jandrile, kes minuga kampa lõi ja mulle veejoomist aina meelde tuletas.

Kuidas nädal möödus?

Esimesed kaks päeva olid kõige tüütumad. Ma ei teinud isegi erilisi plaane kodust välja minemiseks, sest pidin iga natukese aja tagant vetsu külastama. Kui tüütu! Mõtlesin, et kui nüüd terve nädal selline on, siis ma küll vastu ei pea ja annan ikka alla ja lepin faktiga, et vee joomine pole minu jaoks. :D

Minu üllatuseks oli kolmandal päeval juba palju mugavam. Ei tahtnudki nii hirmsasti kogu aeg vetsu ja see tegi vee joomise kohe palju meeldivamaks.

Selleks, et piisavat kogust trackida, jõin ma esialgu 500 ml pudelist, kuid hiljem läksin üle 500 ml veiniklaasi peale, kuhu lisasin ka sidrunit. Sidrun on parim abimees! Meil siin Tallinna kesklinnas on kraanivesi üsna kohutav ja kui ma muidu väga ei pirtsuta, siis eksperimendi kogused olid juba piisavalt suured, et vesi hakkas vastu. Poest nagu ka ei tahtnud vett osta ja siis tuligi sidrun appi.

Reedeks oli vee joomine juba täitsa hea ja klaasi täitmine/tõstmine oli loomulik. Ma tahtsin vett juua.

Nädalavahetus läks veits käest ära, sest olime mõlemad päevad nii tegusad ja kodust eemal, et lihtsalt läks meelest. Õhtuks oli mõlemal peavalu. Mina süüdistan veepuudust!

IMG_8845

Eilne hommikusöök – roheline smuuti. Kõrval klaas veega. 

Mis siis nädalaga muutus?

Minu suurim hirm, et ma ei harjugi vee joomisega ja jäängi ainult vetsu vahet jooksma ei saanud teoks. Kahe-kolme päevaga harjub keha juba ära ja läheb palju kergemaks.

Vee joomine hoidis mind üleliigsest näksimisest/söömisest. Mul oli lihtsalt kõht pidevalt vett täis. Eriti hästi aitas just maitsevesi. Sidruni asemel võib ju ükskõik mida lisad – kurki, marju, laimi jne.

Ma tunnen end saledamana. Kaalu osas ma ei tea, sest ma lõpuks tegin selle sammu, et võtsin kaalult patareid välja ja panin kurivaimu kapi otsa seisma. Seega mingeid numbrilisi muutusi ma ei oska ega tahagi öelda. Aga hommikuti ärgates on küll igatahes saledam tunne.

Mulle tundub, et naha seisukord muutub ka paremaks. Nädal on selleks liiga lühike aeg, aga mul juba praegu on see tunne, et võiks aidata. Maadlen ma ju väga tugeva tselluliidiga, lisaks on näonahk pillide lõpetamisega natuke koledamaks läinud.

Järeldus

Mina usun nüüd küll, et olen omale ühe hea harjumuse külge saanud ja jätkan eeskujulikult vee tarbimist. 2 liitrit on minu jaoks täpselt paras, rohkem ei suuda, siis oleks juba sundimine.

Nii et kui sa oled nagu mina, kel see vee joomine veidi nihu on, siis võta omale üks nädal harjumiseks ja usu mind, sinust võib ka veejooja saada. :)

Nipid:

Vali sobiv klaas/pudel – minule tavalisest klaasist vett juua ei meeldi ja eelistan iga kell pudelit. Praegu on ju nii palju erinevaid ägedaid veepudeleid saadaval, vali selline, mis sulle meeldib ja kohe on lihtsam. Veinipokaal oli ka minu üks variantidest, sidruniga nägi see lihtsalt nii tuus välja ja kuidagi uhkem tunne oli vett juua.

Vajadusel kasuta mõnd app’i või meeldetuletust – ikka selleks, et veejoomine meelest ei läheks. Hästi tore app on Plant Nanny, kus iga sinu ärajoodud klaasiga saab ka taimeke vett, kes siis rõõmuga kasvab. Kui sa talle (ja endale) vett ei anna, närbub ta ära.

Mõnusat vee joomist!

PS! #septembriseijoo väljakutse on meil juba vastu võetud, kas sinul ka? Parim aeg vee joomisega sõbraks saada. :) 

Laura

Kas ma kunagi üldse saan sellest üle?

No tsauki, mäletate mind veel?

Endiselt ei ole seda arvuti taga istumise tuju ja seetõttu ka blogi justkui suvepuhkusel on. Püüan end igapäevaselt muudmoodi tegevuses hoida.

Üldiselt on nii, et sügise tulekuga ei toimu mu elus kõike seda, mis ma lootnud ja arvanud olin. Ma ei taha sellest rääkida ka, nii et tuleviku teema on veel endiselt üks suur segadus.

Tegelikult tahtsingi ma täna end lihtsalt välja elama tulla.

Mul on päriselt tunne, et ma ei saagi kunagi normaalseks. Et jäängi alatiseks oma kaalu ja toidu pärast obsessima ega suuda kunagi iseendaga päriselt leppida. Vahepeal oli kõik juba täitsa korras mu meelest. Ei toitunud küll ülitervislikult, aga suutsin asja rahulikult võtta ja nö nautisin elu ilma üle mõtlemata.

Viimastel nädalatel on asi jälle pekki läinud. Jälle need samad sundmõtted: “ma olen nii paks”, “ma pean alla võtma”, “ära söö seda ja toda”, “miks ma ei võiks olla nagu X”, “mu jalad on rõvedad”, “kõhupekk on rõve” jne jne.

20615193_1834853633193165_923220971_o (1)

Käisin BFF-iga Nõval suvitamas.

Võtsin siis toitumise jälle kontrolli alla, hakkasin korralikke toidukordi sööma (4x päevas iga nelja tunni tagant), trennis käin võimalikult tihti ja üldse tahan üüber cool fitchick olla.

Tegelikult on see 4 korda päevas söömine väga hea, sest ma vahepeal kippusin toidukordi vahele jätma ja sõin nii kuidas jumal juhatas, mis pole ju ka üldse hea. Aga ma ei saa ju süüa siis lihtsalt normaalselt, ikka obsessin, kui palju ja mida ja millega. Ja see ajab mind nii kohutavalt endast välja!

20543184_1834852896526572_2010019051_o

Vennatütar kasvab mühinal, sain nädalavahetusel nats nunnutada. 

No näiteks, eelmine nädal toitusin ülihästi ja reedeks olin alla võtnud tervelt 1 kilogrammi. Läksin nädalavahetusele vastu mõttega, et “ära sa jumala eest kõike ära riku!”. Laupäeval lubasin omale aga ikka ühe jäätise ja natsa šokolaadi, sushit sõin ka. Pühapäevaks +400g. Eile oli mu tädi sünnipäev ja oiiiii kui häid maasikaid ta oli ostnud, ma ei suutnud lõpetada. Sõin niiii palju, et õhtul koju jõudes oli paha olla, no ikka täiega halb oli olla. Ainuke asi, mis ma mõtlesin, oli ikka see, et “kurat küll, nüüd olen ju kogu “töö” raisku lasknud”. Lubasin endale, et täna hommikul kaalule ei astu, ei ole vaja mul endale seda halba enesetunnet tekitada. Mis te arvate, et ma suutsin siis end mitte kaaluda? Kõik see maha läinud kilo oli muidugi tagasi.

20536231_1834853656526496_621026598_o (1)

Käisime ühel nädalavahetusel sõpradega pisikesel road-tripil. Mulle nii meeldib see pilt! 

Jander jäi täna kodukontorisse, sest on haige ja ta sai ju kohe aru, et ma tujust ära olen. Nii ma siis nutsin ja halasin ja nutsin veel. Tal on ilmselgelt raske mind niimoodi vaadata ja kuulata seda, kuidas ma ennast maha teen ja endasse nii halvasti suhtun. Ja mul on nii vastik endal, et ta kõike seda kuulama peab. No täitsa pekkis värk ühesõnaga.

Ma tean, et ma olen sama sisuga postitust mingi miljon korda siin avaldanud, aga no kurjam, peale mõningast rahulikku aega jõuan ikka samasse kohta, kus ma iseendaga hakkama ei saa. Mind ajab närvi, et mul on põhimõtteliselt ainult mingi faking 5 kilo üle, kuidas pole võimalik sellest siis lahti saada? Kurat küll!

Ja siis ma tulengi blogisse ja panen selle kõik kirja ja elan end välja ja lähen eluga edasi…

Pliis-pliis, ärge mulle kommentaarides puid alla pange. Seda pole mul praegu vaja. :( Lihsalt update, et praegu selline seis on.

Laura

PS! Postitusse lisatud pildid pole kuidagi teemaga seotud vaid annavad lihtsalt värvi sellesse masendavasse loosse. 

Toitumine paika ehk kallimaga koos tervislikuks

Ütlen täiesti süümepiinadeta, et reisi ajal absoluutselt toitumist ei jälginud. Sõime burgereid, pitsat, jäätist, kommi ja šokolaadi. Vahepeal natuke salatit, puuvilju, marju. Midagi liiga hullu tegelikult polnud, sest liikusime päevade jooksul ju palju jala.

Aga umbes siis, kui pool reisi läbi oli, leidsime mõlemad, et koju tagasi jõudes on vaja tervislikult ja täisväärtuslikult sööma hakata. Ja mitte, et peaks dieeti või et ainult mina jälgin, mida suhu pistan vaid mõlemad oleme tublid. Toitumisele lisaks muidugi trenn ja liikumine ka.

Hommikuti peab Jander endale ise söögi tegema, sest minul on ju puhkus ja kuigi ma ehk mõnel hommikul ärkan tõesti samal ajal ja saan mõlemale hommikusöögi teha, siis üldiselt peab ikka arvestama, et hommikust sööme eraldi.

Õnneks on hommikuks tervislikke variante palju: 

  • puder (soolane, magus, erinevad helbed jne)
  • muna (omlett, munapuder, keedumuna, praemuna)
  • smuuti (suvised marjad jm hea värske kraam)
  • võileivad (täistera leib, sink, köögiviljad, lahja juust jms)
  • pannkoogid (banaanipannkoogid, täistera pannkoogid jne)

Lõunat sööme me kindlasti eraldi, sest Jander on tööl ja mina kodus. Ja siit hakkab mul pea tühjemaks minema. Mida siis endale lõunaks teha? Ma ei tahaks kaks korda päevas pliidi ääres vaaritada (hommikusööki meeldib mulle hea meelega teha), sest õhtusöögi valmistamine jääb nagunii minu peale. Nii et lõuna võiks olla midagi kergesti valmistatavat, kuid samas hästi toitvat.

Erinevad salatid on kindlasti hea võimalus, aga tavaliselt kipun ma ikka liiga igavaks jääma. A’la kurk, tomat, paprika, kana. Igav ju!

Ma väga ootan erinevaid värskete, soojade ja külmade salatite retsepte. Mis on teie lemmikud?

Õhtusöökide osas olen ma sama tumba. No ei tule mina mingite ägedate toitude peale ja ega ma suurem asi kokk pole kunagi olnud. Samas on mul nüüd ju aega, et katsetada ja harjutada ja õppida. Asja ei tee muidugi väga palju kergemaks see, et Jander pole näiteks väga suur kala sõber. Kana ei taha ju kogu aeg süüa.

Aga kuidas tavaline juurviljad + lihaline huvitavaks teha? Mismoodi te juurvilju küpsetate/valmistate? Kana võin teha pannil/ahjus, aga mismoodi maitsestada, kuidas saab midagi head ja mahlast? 

Tahaks nüüd nädalaks natuke ette mõelda ja planeerida, et saaks suurema poeskäigu teha. Aga ma tõesti olen hädas. Pea on tühi! Võib olla on asi ka kohutavas jetlagis, aga no tõesti tahaks mõnusasti sööma hakata jälle. :)

Vahepaladega ma ilmselt hätta ei jää. Vähemalt midagi suudan oma peaga ikka välja mõelda. :D

Nii et ma väga-väga ootan teie retsepte, nõuandeid ja soovitusi. Aidake siis vaest väikest, kes jälle tubli olla ja mehele ka head toitu pakkuda tahab. 

19489543_1784039974941198_1011285174_n

Tänane hommikusöök. Poodi pole me veel jõudnud, kuid mul on kodus alati olemas kaerahelbed ja külmutatud marjad. Mina lisan pudru sisse ka muna, mis selle mõnusalt kreemiseks teeb ja kaks muna olid meil täitsa kapis olemas. Ideaalne hommikusöök!

Laura

PS! Ma mõistan aina rohkem, kui oluline on see, et ka kaaslane samal lainel oleks. Nii on ju palju lihtsam! Ma juba kujutan ette, kuidas me õhtuti koos jooksmas/kõndimas/rattaga sõitmas/rullitamas saame käia. ;) 

Minu toidulaud

Lõpuks võtan end kätte ja püüan kirja panna, milline mu menüü välja näeb ja mida tavaliselt söön.

Nagu ma juba vist väga mitu korda olen kirjutanud, siis mul on hetkel 5 toidukorda – 3 põhikorda ja 2 vahepala. Olen need päeva peale jaotanud nii, et söön umbes 3-4 tunni tagant.

Projekti alguses, kui toitumist alles paika panema hakkasime, panin kõik toidud ja kogused täpselt kirja. Lõpuks muutus see tüütuks ja tekitas lisastressi, hakkasin lihtsalt tunde järgi toituma.

Hommikusöök

  • Puder – see on minu kõige põhilisem hommikusöök. Praegu on taas lemmik kaerahelbepuder, kuhu lisan lahtiklopitud muna. Juurde lisan külmutatud marju, natuke mett, pähklivõid, kookoshelbeid või mandlilaaste. Vahepeal oli väga suur lemmik 8-viljahelbepuder. Mesi teatavasti on ju ka suhkur, kuid toitumisnõustaja andis selle lisamiseks loa.
  • Pannkoogid – minu lemmik on praegu SEE retsept, aga vee asemel panen ikka piima. Lisaks meeldivad mulle banaanipannkoogid ja sõrnikud, mida teen Kristiina retsepti järgi.
  • Smuutid – viimasel ajal pole väga teinud, sest tööpäeva hommikuti tahan pigem sooja sööki. Aga nädalavahetusel on smuutid täiesti omal kohal. Eriti maitsva smuuti saan siis, kui lisan sinna avokaadot ja spinatit.
  • Muna – aeg-ajalt teen ka munaputru või omletti.

Lõunasöök

  • Kana + tatar/riis/läätsed – Väga pikalt oli minu põhiline lõunasöök just selline, lisaks värske salat juurde. Lõpuks tüütas ikka väga ära, just kana. Siis asendasin selle kalaga või tegin vahel veisehakklihast kotlette.
  • Kodujuustusalat – kui kanast üle viskas, sai uueks lemmikuks kodujuustusalat – lisasin kodujuustule spinatit, kurki, tomatit, paprikat, vahel keedumuna, kanasinki ja/või kikerherneid. Kõrvale võtsin täistera pehmiku.
  • Täisterapehmiku võileib – juust, kanasink, kurk, muna. Kõrvale värske salat. Sellist lõunasööki teen siis, kui vaaritamistuju pole või söögiaeg on edasi nihkunud ja kõht hirmus tühi.
  • Püreesupp – näiteks porgand, kaalikas, kartul.

Õhtusöök 

  • Kodusjuustusalat – nii nagu lõunasöökki.
  • Kana/kala + salat
  • Juurviljad kana või kalaga

Õhtusöögiga on kõige keerulisemad lood. Tihti olen õhtusöögi ajal kas trennis või ühest trennist teise liikumas. Seega juhtub tihti, et korralik õhtusöök jääb vahele. Põhimõte on õhtusöögi juures süsivesikuid minimaalselt tarbida.

17858876_1675784615766735_115928070_o

Vahepalad

  • Maitsestamata kohupiim puuviljaga – see on üks mu lemmikutest. Puuviljana eelistan pirni või õuna, banaani pigem mitte. Nüüd saab turult juba täitsa häid maasikaid, siis tundub see toit juba täielik maiuspala.
  • Keefir + kamapallid – ka üks üsna tihe vahepala minu toidulaual. Kõrvale võtan tavaliselt ka puuvilja.
  • Puuvili + pähklid – hea variant enne trenni vahepalana.
  • Proteiinijogurt – vahepeal olin peaaegu sõltuvuses ahjuõuna proteiinijogurtist. Nüüd pole juba pikalt seda söönud.
  • Proteiinibatoonid – aeg-ajalt on vaja ikka kiirelt ja isegi autoroolis midagi ampsata, siis on batoonid hea variant, kuid tihti ei maksa neid siiski tarbida. Minu lemmikud on Barebellsi ja PULS’i omad.
  • Maitsestamata jogurt/keefir müsliga – lemmik müsli on praegu Saaremaa pähklimüsli.

Umbes selline mu toitumine on. Eks aeg-ajalt leiab ikka mingeid muid asju ka laualt, kuid üldjoontes on just eelpool mainitu mu menüüs. Tegelikult olen ma ikka üsna laisk ja oskamatu. Saaks ja võiks palju rohkem pingutada ja uusi asju katsetada. Kui kunagi ehk rohkem aega tekib, jõuab katsetada ka. Mõned nädalad tagasi, kui kanast täiesti siiber oli, tegin näiteks peedikotlette, mis maitsesid väga hästi.

17948261_1675784619100068_822087362_o

Eile oli projekti viimane pildistamine. 

Viimasel ajal teeme mehega üsna tihti filmiõhtuid (Hunger Games on praegu täiega teema, miks ma seda juba varem pole vaadanud???) ja minu põhiline probleem oli alati see, et mida head ma näksida võiksin. Porgandit ja kurki ka lõpmatuseni ei taha. Proovisin üks päev ise popkorni teha ja mm, kui hea. Peale kookosrasva ei lisanud ma neile midagi, isegi soola mitte ja väga hea oli krõbistada, nagu päris.

Hommikusöökidega olen mäel ja see on ka minu lemmik toidukord. Lõuna- ja õhtusöökide välja mõtlemine on kõige keerulisem. Seega, kui teil on mingeid väga häid retsepte, mis mulle sobida võiks, siis olen üks suur kõrv.

Millised on üldse teie lemmikretseptid, mida ikka ja jälle teete? Kas minu väljakirjutatud menüü tekitas küsimusi või on teil mingeid muid ettepanekuid. Kuulan huviga. 

Laura

PS! Telefonipildid pole ilmselgelt kõige kaunimad ja kvaliteet annab soovida. Sorri selle eest juba ette. Samas ilma piltideta oleks postitus eriti kuiv.