Countdown begins

Esmaspäevad on üldiselt ikka keerulised. Peab end töölainele saama ja asjalik olema. See nädal saab tööl üldse üsna kiire olema, palju mõttetööd ja kirjutamist.

Seetõttu on praegu kõige parem aega hõisata, et suvised reisiplaanid on paigaaaas!

Instagrami (@lauriitak) ja Facebooki jälgijad juba teavad – ME LÄHME FLORIDASSE!

Lennupiletid on küll veel ostmata. Hoiame kindlatel lendudel silma peal ja loodame, et ehk lähevad tsipakene alla. Hotellid on aga küll broneeritud (ja makstud), mis tähendab, et tagasiteed pole. Esimesed 7 päeva veedame Miamis ja ülejäänud 7 päeva Clearwateris. Algselt lootsime, et saame mõne päeva ka New York’is veeta, aga see oleks meile natuke liiga kalliks läinud.

USA on minu jaoks see koht, kuhu ma ilmselt iga kell tagasi läheks. Avastamata kohti on nii palju, lisaks tahaks oma sealsed tuttavad ka üle vaadata. Nii palju lahedaid mälestusi! Sellepärast polnud väga küsimustki, kuhu reisida tahame.

Raha olen ma selleks reisiks kogunud eelmisest kevadest alates. See tähendab, et ma kogun alati millegi jaoks raha ja ühel hetkel sai selgeks, et sel korral mõne suurema reisi jaoks. Eks sügisel tuli jah natuke reisifondist raha näpistada, aga üldiselt ma naljalt sealt raha ei “laena”. Pigem koonerdan, aga kui eesmärk ikka silme all, siis kogun. (Tänks emps selle oskuse eest!)

Selle reisi tõttu on suvevormi saavutamine kohe eriti oluline. Saaks selle söömise nüüd lõpuks paika! Kohe täitsa närvi ajab, et ma ei suuda süüa kolme põhitoidukorda ja kahte vahepala. Hommikuti söön ilusti, õhtusöögi ka ja ülejäänud aeg on mingi jura.  Mul juhtubki nii, et söön hommikul u 7 paiku, lähen tööle, annan tunnid ära (12ni), nokin midagi, tulen 15 paiku koju ja hakkan jälle nokkima. Õhtusöögi teen selleks ajaks, kui H. tuleb (18-19 aeg) ja siis peale seda nokin veel miskit. Pidev nokkimine! Nii halb! Kuidas ometi toidukorrad paika saada? Teha nädala alguses kõik lõunasöögid valmis näiteks? Vahepalad ära pakkida? 

105 päeva veel! 105 päeva, et end kokku võtta ja mina-palmi-all-piltide keha valmis saada. 😀

Kes veel Floridas käinud? Mida tegite, mida nägite? Kui suur shoppamise eelarve olema peaks?

Laura.

 

8 kommentaari

    • Laura

      1. märts 2016 at 07:05

      Enne oppi näitas kaal 67,5. Opist taastumise ajal oli väikseim number, mida kaalul nägin 62,5. Täna hommikul oli kaal 65,6. Ma endiselt unistan müstilise 60kg piiri ületamisest.

      Vasta
  • Liina

    1. märts 2016 at 09:01

    See nokkimise ära jätmine peaks olema ikka teadlik valik. Kontrollid, et ei nokiks. Ma ise olin kunagi ammu ka selline ja praegu ei kujutaks ette ka, et mida ma nokin, kui kõht pole tühi. Mul pole isegi ostetud midagi sellist, et saaks nokkida. Minu soovitus seega – jäta taolised asjad ostmata ja kontrolli ennast.

    Vasta
    • Laura

      1. märts 2016 at 03:02

      Ma iga päev teadlikult mõtlen, et enam ei noki. No eile nokkisin peika hommikuhelbeid, pähkleid, sõin mitu õuna ja apelsini, juustu jne. Ehk et tegelikult sellised asjad, mille ostmist ju ära ei jäta, aga mida peaks sööma kindlatel toidukordadel. Täna tulin ka tööle kindla teadmisega, et olen tubli! Ja siis ilmusid õpetajate toa lauale küpsised, just siis kui ma lõunat (kodujuust tomatiga) sõin. No ei suutnud! See nädal tööl väga töömahukas ka, siis kohe üldse ei suuda käsi süsivesikutest eemale hoida. 🙁

      Vasta
  • Maria

    1. märts 2016 at 12:48

    Mind motiveerib vormis püsina peamiselt see, kui on vaja sõita kuhugi võistlusele. Nii jõin enne Sofiasse minekut vahtrasiirupit (aga ikka snäkkisin muud ka:D) ning konkursi jooksul toitusin peamiselt toorsalatitest ja puuviljadest. Mul oli ideaalne keha…Aga tagasi koju jõudes mugisin iga päev kommi like no tomorrow :S Nüüd, paar ndl hiljem, ongi 1-2 kg juures. Vähem kui paar ndl on aega uue võistluseni end “taastada” – challenge accepted !

    Vasta

Vasta therace-le Tühista vastus