“It doesn’t matter where you’ve been, only where you are going.”

See on vist kuskile seadustesse kirjutatud, et kui on kiire, siis peab ikka kohe väga kiire olema ja korraga väga palju asju ära tegema.

Kool on üks tohuvapohu, kogu aeg on mingi kodune töö, referaat või mõni muu tüütu kohustus. Jah, ma muidugi mõistan, et ma olen bakalaureuse kolmanda aasta tudeng ja peangi palju tegema, aga ma ausalt ütlen, et teadusartiklite tõlkimine ja mingiks referaadiks kokku panemine ei anna mulle isiklikult midagi.

Teine asi on muidugi tunnikonspektide koostamine, mis on küll äärmiselt raske ja esimese korraga tööd arvestada saada on suht võimatu, aga ma päriselt õpin midagi, see on minu jaoks vajalik ja kasulik. Ühesõnaga olen täna jälle mingit referaati vorpinud ja loodan üks hetk eesti keele KT kordamisküsimusteni jõuda.

Kogu selle kooli segaduse seas võtsin ma vastu päris suure otsuse. (haha, kõlab kuidagi eriti diibilt) Enivei. Ma otsustasin, et nüüd on aeg korralikult trenni tegema hakata. Olgugi, et kaalustalla treeningkava on hea ja mugav, tahaks ma siiski kuskil “käia”.  Nii palju kui kool ja töö lubab, püüan kaks korda nädalas korterikaaslase trennides käia.

Lisaks olen ma otsustanud lõpuks julguse kokku võtta ja ära proovida bodypumpi, lihtsalt proovida. Peale eilset Ringvaadet ja Elari imelist lugu (mida ma tegelikult teadsin, sest olen tema tegemisi juba pikalt jälginud) nägin klipis ka oma kunagist klassiõde, kes tema trennis käib. Kirjutasin kohe talle ja järgmine nädal ma koos sõbrannaga sammud saali veangi. Olgu öeldud, et Elari trennid on hommikul kell 7 TÜSKis. We’ll see, how that goes.. aga nii jõuan ma trenni päevaplaani ilusti mahutada. Jõuan kooli ja tööle ja õhtul vara magama.

Ega ma tegelikult ei tea, kas mulle see bodypump ja rühmatreening üldse sobib, aga kuna hommikuste trennide kuukaart on üsna mõistliku hinnaga, teen proovi. Lodev keha on vaja ju vormi saada. :D Need ilusad pepud, mis Instagramis igal fitnessi kontol on, teevad ju kadedaks küll. Tahan ka!

Tegin eile/täna esimesed ringid oma uute jooksutossudega. Need Asicsi tossud on päriselt kõige mugavamad tossud, mis mul kunagi olnud on. Neil on miskine spets geeltald ja võlvitoetus ja ma päriselt kõnniks nagu pilvedel, nii pehme ja vetruv, üldse ei põruta jalga ega midagi. Nüüd oleks veel uusi trennipükse vaja, sest ma teisipäeval avastasin, et praegused pikad trennikad on lihtsalt suureks jäänud. Uued asjad pidid ju alati motivatsiooni tõstma, nii et tuleb vist sünnipäeva wish-listi trennipüksid ka panna. :)

Ja ma kohe pidin selle suurepärase ja grandioosse plaani siia kirja panema. Muidu ma jälle hakkan vabandusi otsima ja lösutan voodis edasi. Ega peale jõule, mis pole üldse enam kaugel, tuleb kohe jaanipäev ja selleks ajaks on vaja ju ilus olla.

Naudin nüüd oma vanillilõhnalist tuba ja banaani-mustika kooki, mis mulle täiesti lubatud on. Hiljem lähen chillin pisikese numpsikuga ka veits. Võtan natsa aja maha praegu (noh, umbes tunniks ajaks, sest peale “tööd” ootavad mind ikkagi need kuramuse kordamisküsimused), sest nädalavahetus tuleb jälle turbooo.. põnev!

Olge vahvad.

Laura.

 

 

Leave a Reply