Endiselt nädalavahetuse lainel

Jõudsin umbes 22.30 aeg ühikasse. Rongisõit läks ruttu õnneks. Nüüd olen suhteliselt väsinud, aga kuna lubasin nädalavahetusel kirjutada, siis nüüd ma seda teen.

Kõigepealt siis sellest, mis me Andriga tegime, kui ta Tartus oli.

Peale ärevaid loenguid jõudsin teisipäeval umbes nelja paiku ühikasse. Viimast pannkooki küpsetades jõudis Andri siia. Tutvustasin Andrit oma elukaaslastele ja maiustasime värskete pannkookidega. Sättisin ja umbes kuue paiku läksime linna peale. Käisime läbi ka Tasku ja Kaubamaja, noh nii huvi pärast ja Andri otsis uusi teksaseid ka. Jalutasime vanalinnas, näitasin “must see” kohti talle ja lõpuks maandusime Lõvisüdame kohvik/baaris. Linna peal oli muidugi ka rebaseid, keda rõõmuga ristiti, nii et õhtust süües sai natuke naerda ka. Kuna mu ema saatis meile siia õunakoooki, siis suundusime peale õhtusööki ja väikest jalutuskäiku ühikasse. Kõhud täis, ei viitsinudki me suurt muud tehagi kui üksteise kaisus lebotada, käisime veel Katre juures mulle telekapulti toomas ja sellega õhtu lõppes ka. Magamisega olid omad lood. Jäime algselt Andriga siia pisikesse voodisse koos magama, aga pool ööd magasin ma põrandal, sest see voodi on tõesti väga väike. Saime hakkama.

Järgmisel hommikul pidin mina muidugi juba kell 8 loengus olema. Nii jäi Andri siia magama. Jõudsin kell 12, sõime, kes lõunat, kes hommikust ja suundusime Aura veekeskusesse. Mõnus kolmetunnine lõõgastus. :) Peale seda käisime Lõunakeskuses, sõime, käisime paaris kohas veel ja kella kaheksa paiku õhtul hakkas Andri kodu poole sõitma. Ma pidin muidugi muretsema, sest ilm keeras ära ja pime ja Tartu mnt pole just meeldiv tee. Aga kõik läks hästi ja meil oli koos tore. Tegin telefoniga pilte ka, aga ma ei leia endiselt juhet üles, ja mu arvuti ei leia telefoni bluetoothiga ka ülesse. Aga ehk kunagi õnnestub pilte ka lisada.

Järgmise nädalavahetuse veedame Vihula mõisas, et ikka korralikult ka tähistada.

Neljapäevane pidu algas väga meeleolukalt, aga kuna Illusioon oli ilmselgelt 1000 inimese jaoks liiga väike, siis läksime laiali juba enne kella kahte. Pole kunagi enne sellist olukorda olnud, kus klubis pole lihtsalt astumise ruumigi. Õudne! Mulle enam nii ei meeldinud. Ja sellepärast tulimegi nii vara ära.

Reedel jõudsin pool kaheksa õhtul koju. Küll see kodu on ikka armas nüüd. Ma muidugi kappasin õige pea Andri juurde, kus mind Johanna ootas, aga siiski. Üldiselt ma suurt midagi nädalavahetusel korda ei saatnud. Põhilise aja veetsin Andri juures.

Naljakas seik oli aga vanaema juures, kuhu ma ka ikka jõudsin. Vanaema küsis minult venna ja Marve juuresolekul, et “ütle, Laura, nüüd ausalt, kas Andri on kallim, kui te vähem näete?” Vanaemalt küll sellist küsimust ei oodanud, aga vahva. :) Tõepoolest on Andri mulle veel kallimaks muutunud ja ma olen aru saanud, kuidas mul vedanud on.

Nüüd tuli küll üks pikk postitus ja kes läbi viitsis lugeda on tubli.

Olge tublid.
Laura.

Leave a Reply