Eripedagoogika 1. aasta, II semester

Ma võtan end nüüd kokku ja kirjutan teile, missuguseid vahvaid aineid ma see semester võtan.

  • Pedagoogiline suhtlemine – Aine, mida võiks peaaegu kõik inimesed õppida. Antakse hea ülevaade sellest, kuidas mingites olukordades käituda, mida inimesed suhtlemisel valesti teevad ja kuidas paremini end teatud hetkedel kontrollida. Õppejõud on väga muhe mees. Loengutes on selline tunne nagu teatrietendusel oleks. 
  • Eripedagoogika alused – Esimene erialaaine. Kõik oleks muidu väga tore, kui õppejõud suudaks püsida teemas. Loengud on väga pikad ja midagi konkreetset ma selles aines siiani õppinud ei ole. 
  • Pedagoogiline psühholoogia – ÕUDNE! Aine iseenesest on vajalik ja puha, aga ülesehitus on väga keeruline ja õpilasi mittesoosiv. Tõsine hirm, kuidas ma sellest ainest läbi saan.
  • Kuulmis- ja kõneelundite anatoomia, füsioloogia ja patoloogia – Loengud on üsna hirmsad minu jaoks. Meile näidatakse erinevaid kasvajate pilte, videosid jms. See nädal vaatasime nt kõrvaoperatsiooni ja mandlite lõikuse videosid. Enamus ajast istun ma telefoniga netis, sest nii tugeva närviga ma pole, et ma neid vabalt suudaks vaadata. Ainet annavad arstid, mitte õppejõud kui sellised.
  • Fitness aeroobika kursus – Selle võtsin vabaaineks. Kaks korda nädalas tasuta trenn. Tegelikult lootsin ma sellest natuke rohkem. Ainet annavad kehakultuuri tudengid, nii et tegelikult oleme kõik õpilased seal. Paar poissi on ka, neid on päris põnev vaadata karja naiste hulgas.
  • Vaatluspraktika – Selle aine raames saame erinevates Tartu koolides käia. Eile käisime Tartu Herbert Masingu koolis. Peale seda päeva seal, olen peaaegu, et täiesti kindel, et õpin õiget asja ja ilmselt saabki tulevikus minust eripedagoog.
  • Akadeemilise kirjutamise alused: eesti keele väljendusõpetus II – Õpime referaate kirjutama ja akadeemilisi ettekandeid andma. Selline üsna igav asi, mille lihtsalt peab läbi tegema. Õppejõud on tore.
  • Individuaalsete erinevuste psühholoogia – No sellest ainest ei saa ma essugi aru. Enamasti ma seal kohal ei käi, sest netis on videoloengud ja materjal olemas. Õppejõud on selline naljakas mees. Minu meelest kordab see aine mõnevõrra esimese semestri psühholoogia aineid.
Olen kuulnud, et mõni ei ole veel endiselt päris täpselt aru saanud, mida see eripedagoogika endast kujutab ja kes minust siis tegelikult saab. Tartu ülikooli koduleht annab sellise info:

Eripedagoogika eriala annab teadmisi sellest, miks mõned lapsed ei arene nii nagu teised; kuidas hinnata lapse arengut; kuidas õpetada teistest aeglasema või kiirema arenguga lapsi; kuidas koostada ja rakendada individuaalset arenduskava/õppekava; kuidas ennetada probleeme arengus; kuidas toime tulla käitumisprobleemidega lapsega, kuidas suhelda kõnetu inimesega; kellega kasutada viipekeelt jpm. Et eelöelduga edukalt hakkama saada, tuleb õppida erinevaid pedagoogilisi, psühholoogilisi, meditsiinilisi ja keeleteaduslikke aineid. 

Omandatud eriala võimaldab töötada parandusõppe õpetajana, eripedagoogina ja/või logopeedina. Tööpõld on lai ja töökoha võib peale lõpetamist leida nii koolieelsetes asutustes, tava- ja erivajadustega laste koolides ning -klassides kui ka kliinikutes, nõustamis- ja rehabilitatsioonikeskustes jm. 
Lapsed ja kõik nendega seonduv on mulle alati meeldinud. Mul on väga hea meel, et eripedagoogika mu üles leidis. :)

Kui on veel küsimusi eriala vm kohta, siis julgelt kirjutage mulle. Vastan hea meelega. Samuti Tartus elamise ja muu sellise kohta. Ühesõnaga, kirjutage joonistage! :)


Laura.

Leave a Reply