Et saada pruuniks teiseks juuniks..

Tõstke käsi, kes luges seda pealkirja lauldes? :D

Kes mu Instagrami vähegi jälgib see teab, et eile oli üks nõme päev. Tundub, et olen ikka täielikult bipolaarsete kalduvustega, sest täna on mul selle eest väga okeika tuju. Eile jooksis tõesti juhe täiesti kokku. Õppida ei suutnud ja ainult jamad mõtted olid peas. Täna tundub, et mis seal ikka, kui kuidagi eksamit tehtud ei saa, siis kuidagi ju ikka saab. No ja ma olen ikkagi kolm aastat koolipinki nühkinud, midagi ikka on ju kahe kõrva vahele jäänud, eks?!

Täna veetsin päeva aga kursaõega väljas päevitades (ja õppides). Tegelikult me läksimegi välja õppima, aga mina nautisin rohkem päikest. Nii mõnus oli! Olgugi, et ma Keila päeval osaleda ei saanud, sain ma kohustusliku vähi-välimuse ikka. Päris naljakas vaade peeglist, nägu käed ja rind punane aga kael valge. :D Vähemalt teiseks juuniks on mingi jumekene peal.

Paar tundi hiljem kirjutan blogi edasi..

Tulin just jooksmast. Kui mõnus on peale palavat päeva just õhtul joosta. Õhk on värske ja kuidagi nii kerge on olla. Eesmärk oli rahulikus tempos tund aega järjest joosta. Alguses oli tempo ikka kohe eriti aeglane, aga mingi hetk tundsin, et jaksan ikka tegelikult kiiremini. Oleksin tahtnud 10 km täis joosta, aga üks väga piinlik probleem rikkus selle plaani ära.

NÕRGANÄRVILISED, ÄRGE EDASI LUGEGE!

Ma olen nüüd hästi avameelne ja räägin oma murest. Nimelt kimbutasid mind joostes hullud gaasid ja lõpuks pidingi järksu kodu poole keerama, sest kõht tegi korralikku tsirkust. Ma eeldan, et selles on süüdi minu väga kehvad söömisharjumused praegu ja pidev ebamäärases asendis istumine. Tegelikult on ennegi seda jama olnud, aga nii hullusti mitte kunagi. Ma olen ikka päris kurb, et nii totra asja pärast pidin jooksu pooleli jätma. Piinlik on ka! :( Võhma oli veel mõnusalt ja jalad liikusid nii kergelt all. Nii oleks tahtnud veel joosta.

Ma ei tea, võibolla oli see nüüd liiga avameelne jutt ja sellest poleks üldse viisakas kirjutada, aga ma siiski tegin seda. Äkki keegi oskab nõu anda.

Aga homme tuleks jälle tubli olla ja usinalt veel viimaseid tarkuseid pähe ajada. Ning jah, ma kasutasin meelega selles lauses tingivat kõneviisi, sest noh, ma ei suuda õppida ju. :D Mõned päevad veel! Loodame, et eksam läheb hästi, sest siis saan ma teile lahedaid uudiseid rääkida. :)

Olge tublid,
Laura.

Ja lõppu ikka üks enne-jooksu-selfie ning jooksu kokkuvõte. Muidu te äkki ei usu, et ma tõepoolest jooksmas käisin.
No-make-up too-much-sun-face :D

11297316_1036545319690671_1382867836_o 11289614_1036545309690672_1381809916_n

 

7 mõtteid “Et saada pruuniks teiseks juuniks..

  1. Olen ise ka kokku puutunud erinevate kõhuhädadega ja sportida on nende kõrvalt tõesti väga raske. Minul aitab pea alati see, kui joon HÄSTI PALJU VETT! :) Noh, ikka nii, et lisaks teedele ja kohvile veel kuskil 2-2,5 liitrit puhast vett. Vetsus käin siis küll pmst iga poole tunni tagant, aga kõhu saab korda. Selle vee tarbimise ajal on küll jube raske kõhus ja nõme olla, aga õhtuks või järgmiseks hommikuks on mured unustatud
    Proovi, äkki sulle ka sobib.
    Ja edukaid eksameid! ;)

    1. Proovin üldiselt ka igapäevaselt võimalikult palju vett juua, aga see pidev vetsus käimine on küll tüütu. Samas pole mu vee joomine üldse järjepidev. Üks päev joon vajaliku koguse lõdvalt ära, järgmine päev unustan täiesti ära. Aga ma proovin jälgida, kuidas vesi sellele probleemile mõjub.
      Aitäh sulle! :)

  2. Tubli, et nii palju juba joosta jõuad!
    Minul näiteks paneb alati jooks ainevahetuse tööle. Peale jooksu on kindel wc külastus. Tervisliku toiduga saab vast asja kontrolli alla. Äkki sõid midagi, mis tekitas just sellist ebameeldivust. Vähemalt kaks tundi peale söömist on hea jooksma minna, sest mind häirib kui vesi loksub kõhus või siis on kuidagi muidu raske olla.

    1. Ma olen ise ka väga rõõmus, et jooksmine aina kergemalt välja tuleb. :)
      Aga mis puutub sellesse kõhujamasse, siis eks see kaks nädalat kehva söömist mõjutab keha ikka korralikult. Niipea, kui eksam läbi, tuleb keha eest jälle korralikult hoolitsema hakata.

  3. Hei Laura;) Mul on ka viimasel ajal meeleolu kõikumised, üks hetk naeran ja rõõmustan, siis nutan ja siis olen vihane ja kuri-muri, mina arvan, et mul pingest ja stressist. Äkki sul ka? Eksamid ja püüa veel tubli ka olla.Loodan, et varsti on kõik ja stabiilsus tuleb ka sul, aga jah siis veel oht pingelanguseks, sellel ka kahtlased näidustused:D
    Mul kõhuhädasid pole olnud aga se, et sa nii kirjutad, issand see on just ok, oled ju inimene, inimeste muredega:) Mina kirjutasin oma päevadest, no sellega tulenevast valust ja muutustest, kui kaal langema hakkas, tolle postituse all eriti kommentaare ei olnud, vist üks aind, aga see on ka seotud SELLE elustiiliga ju;)
    Mina lugesin lauldes ja täna hea tujuga, loodan et saan oma madalseisust üle ja lõpuks hakkan taas liigutama, mul pingelangus oli peale bikiini pilte ja tee või tina, ma ei suuda liigutama minna:D Ma ei mõtle isegi eriti praegu:D
    Tead õhk on ka kuidagi nii paks ja mind see natu häirib, võiks käia äike ära, või suurem sadu, saaks õhu värskeks.
    Edu õpingutes ja sa saad hakkama;)

    1. Stress tegi mu ikka päris hirmsaks. Kõik head toitumisharjumused on kadunud ja olemine on väga raske olnud.
      Ma leian, et kõigest ausalt rääkimine (mis puudutab mu blogi põhilis teemat – trenn jms), annab ka kõige paremad soovitused ja võimalused enda parandamiseks või millegi muutmiseks. Ega ei ole ikka küll kõik kogu aeg roosa ja ilus. Halvemaid ja raskemaid aegu on ka, piinlikke probleem on ka ja see ongi elu üks osa. :)

      Kindlasti saad üle! Sa oled nii tubli töö ära teinud ja see, et vahepeal natuke raskem on, on väga normaalne. Tean omast käest. :) Hästi palju päikest ja edu sulle!

      Aitäh toetuse eest, see on nii oluline mulle!
      Paii!!

Leave a Reply