2014-04-18-16.12.271

“Every man has his secret sorrows which the world knows not; and often times we call a man cold when he is only sad.”

Vahvat pikka nädalavahetust aka ilusaid pühi, mu armsad lugejaid!

Olen oma otsaga juba kolmandat päeva kodus ja päike paistab nii mõnusalt tuppa, et lausa palav on.

Loomad naudivad ka päikesepaistet.

Kolmapäev ja see jube KT sai üle elatud, tulemusi veel ei tea ja üsna suur tõenäosus on, et pean selle uuesti tegema, aga proovin enne mitte muretseda, kui päris täpset vastust pole. Peale raskeid kontrolltöösid ja eksameid tahan end alati millegagi premeerida, et mõtted eemale saada ja hetkeks lõõgastuda. Tavaliselt tähendab see “preemia” mõnd head maiuspala või shoppamist. Kuna ma väga maiustada ei tohi/saa, jooksin peale loengut Lõunakeskusesse ja ostsin omale maailma kõige ägedamad tennised. Teate ju neid etno mustritega tenniseid küll. Sportland outletis oli pakkumine 2=1 ehk sain omale nii kollased Muhu kui ka mustad Mulgi tennarid. Mi so häppi! 


Skoorisin omale selle mõnusa tagi ka.

Eile oli kuidagi eriti tegus ja pikk päev. Hommikul käisin perearsti juures vereproovi andmas, et ma mai alguses lõpuks allergoloogi juurde saaks ja oma probleemile mingi lahenduse või vähemalt leevenduse saaks. Lasin oma veresuhkrut ka mõõta ja see oli korras. Jõudsin ka lasteaeda, kus mu ema ja vennanaine mõlemad töötavad. Ema rühmas on praegu kõige pisemad, 2-3 aastased nunnukesed, kes mu väga ruttu omaks võtsid ja kellega mul oli väga vahva hommikupoolik.

Kuna mu ühel kauaaegsemal sõbrannal Monikal on homme sünnipäev, aga me seda homme tähistada ei saa, veetsime eile mõnusalt aega. Päeval käisime Keila Terviseradadel jalutamas ja Rõõmu kaubamajas “shoppamas” ja õhtul sõitsime linna. Jõudsime kinno ka. Vaatasime “The Grand Budapest Hotel”i. Ma pole vist siiani päris täpselt aru saanud, mida see film öelda tahtis või kas üldse tahtiski. Väga teistmoodi film nendest, mida ma tavaliselt vaataks. Natuke sürr ja minu jaoks kohati kole ka – inimese pea pappkastis või üksteise mõrvamine. Aga, tegelikult mulle ikka meeldis. Vaheldus nendele tüüpilistele ameerika filmidele ja naljadele. Nii et kui teid huvitab natukene teistmoodi huumor, võite vaatama minna küll.

Õhtu lõpetasime Katusekohvikus Caesari salati ja alkoholivaba moijoto’ga. Igati korda läinud päev ja kvaliteetaeg ühe olulisema sõbrannaga. :)

Trenni suhtes on ikka üsna kurb nädal olnud. Eile jõudsin oma tihedasse päeva sokutada 20 minutit hüppenööriga hüppamist ja täna alustasin päeva 1,5 km jooksu ja mõne jõuharjutusega. Parem, kui mitte midagi.

Aga tõestus, et ma midagi ikka õigesti vist teen.. Üks ema töökaaslastest tuli tõsisel ilmel mu juurde öeldes umbes nii: “Laura, sa oled nii saledaks jäänud. Mida sa teed?” Ja sellele jätkus üsna pikk arutelu sellest, et mida ma siis teen. Aga hea tunne oli küll. :)

Vot sedapsi. Varsti saan Liisega kokku ja enne proovin tervislikke kaeraküpsiseid teha. Eks annan teada, kuidas läks.

Kallidpaid,
Laura. :)

Leave a Reply