maaa1

“Happiness is having a large, loving, caring, close-knit family in another city.”

Pikk nädalavahetus kodus.

Kui reedel Tallinna bussijaamas autosse istusin, vaatas isa tükk aega mu poole ja ütles siis, et “sa oled ju nii lahjaks jäänud”. Lõpuks ütles terve pere mulle, et kaalulangus on märgatav. Eriti head meelt teeb mulle see, et suuresti on see kaalulangus just tänu õigele toitumisele. Trenni pole ma juba tükk aega teinud. Eks ma poen muidugi vabanduste taha, et “mul on kool” ja “ma olen väsinud ega jõua”. Tegelikult tuleks aega leida, aga õnneks on suur kiire koolis kohe mööda saamas ja siis saan uuesti trenniradadele minna. 
Kodus käimine on toitumise poolest alati kõige keerulisem osa. Nädalavahetusel pidasime maha isa sünnipäeva, vanaema sünnipäeva ja takkatippu emadepäeva ju ka. Ei jätnud ma koogitükki söömata ja grillitud liha sõin ka. Ise ma muidugi arvan, et tegin kõike mõistlikkuse piirides aga süümekad on ikkagi. Tartus on palju lihtsam süüa, sest ahvatlusi on vähem ja ma ise valin, mida ma üldse omale koju ostan.
Kummaline on esmaspäeval kodus olla. Olgugi, et ma peaks praegu õppima, vedelen ma koer kaisus voodis. Enne just Liisele ütlesin, et ma võikski ainult siin voodis elada, üks ilus mees ka kõrvale ja elu oleks lill. :D Ahjaa, sain järeltöö tehtud, nii et väike pingelangus. Arvasin, et ehk nüüd tuleb motivatsioon homseks foneetika&fonoloogia eksamiks õppima hakata, aga kus sa sellega. Laiskus on kohutav!
Natukene teisel teemal ka. Viimasel ajal tuleb Ask-i ikka kummalisi küsimusi. Vaikselt hakkab hirmutama ka see, et ilmselt on need inimesed minu ümbert, väga suure tõenäosusega inimesed, kes mulle päris elus naeratavad ja end ehk sõbrakski nimetavad, aga anonüümsena ainult sappi pritsivad. Asi pole nii väga selles, et mulle kriitika ei meeldiks. Meeldib küll, aga ainult siis, kui see on põhjendatud ja mul sellest midagi õppida on. Näiteks soovitused blogi paremaks muutmiseks või soovitused kaalulangetamisel vms. Sellepärast pean ma vaikselt plaani ask kinni panna. Tegelikult on mul kahju ka, sest ma tõesti ootasin mingeid asjalikke küsimusi, aga kuna neid nii vähe on, siis pole sel mõtet ka. 
Igatahes toob uus nädal kaks uut eksamit ja neljapäeva õhtul/reede hommikul olen ma tagasi kodus. Nüüd hakkangi pendeldama iga nädalavahetus koju, sest kogu aeg toimub midagi. Laupäeval võite kõik end Telliskivi kirbuturule vedada. Sellega seoses.. Koristasin eile oma kappi, et seal korralik suurpuhastus teha. Mu kapp pole vist nii tühi veel olnudki (kuigi jah, suurem osa mu riideid on Tartus). Nii mitu asja on lihtsalt suureks jäänud ilma et ma neid väga kandagi oleks saanud. Mu keskkooli lõpukleit on näiteks nii suur, et see on mul seljas nagu kartulikott. Kuna sellel kleidil on minu jaoks nö tähendus, ei kavatse ma seda maha müüa, vaid loodan leida kellegi, kes selle täielikult ümber suudaks teha.
Kuna ma siin juba nii paljudel erinevatel teemadel kirjutan, siis… Mu suvi võib planeeritust hoopiski teistsugune tulla. Ootan endiselt vastust, aga nii kaua kui on lootust, nii kaua ma loodan! Täpselt ma sellest veel ei räägi, sest ma ei taha ära sõnuda, aga nii palju võin öelda, et Eestis mind siis suvel taaskord pole. Oh, kuidas tahaks, et kõik hästi läheks!

Aga kolm tunnikest veel kodus ja siis rõõmsad 2,5 tundi bussis.

Mõni pilt ka ikka siia pika jutu lõppu…

Selle lambise pildi tegin ma neljapäeva hommikul. Kaal näitas siis 71,5 kg ja ma suutsin jalga tõmmata teksad, mis mulle siiani veel väiksed olid. Ilus hommik oli. :D

Marvega (mu venna elukaaslane) pidime ikka ka ühe endlikese tegema. 

Vahel saame vennaga lausa nii hästi läbi, et ta kannab mind seljas ja teeb minuga koos sõbrapilti. :D

Üks äärmiselt vahva nädalavahetus jälle. :)

Olge armsad,
Laura. 

Leave a Reply