Johanna1

“I don’t like to give up on people when they need someone not to give up on them.”

Olen nüüd Tartus. It’s good to be back.

Aga, mis ma siis viimased päevad korda saatnud olen?

Nii nagu kirjutasin siis neljapäeval ja reedel olin Keilas lasteaias abis. Väga toredad päevad olid ja koju ei saanud ma enne minna, kui kõik kallistatud said.

Eile oli aga jälle üks vägev õhtu. Martin tuli esmalt minu juurde ja sealt läksime koos Suuretammesse. Ka Martin tahtis Johannat näha ja nii me seal möllasime üks tunnike. Johanna muidugi pidi nii minu kui Martini jala otsas rippuma ja kõik uued mänguasjad said ka üle vaadatud.
Sealt omakorda läksime Liise ja Martiniga Tomingate juurde. Uus auto, mis perre oli muretsetud, vajas sisse pühitsemist. Minul oli igatahes lõbus, ilmselt teistel ka. :) Martin tuli ööseks minu juurde ja peale pikka jutuajamist jäime magama umbes kahe paiku. Emps oli hommikuks pannkooke teinud ja puha.

Nüüd siis Tartus. Kõige kurvem on see, et olen nohus ja kurk on ka valus, üldse kuidagi kahtlane on olla. Päris haigeks nüüd küll ei tahaks jääda.
Homme hakkab uus semester peale ja kohe pikk päev ka. Aga pole viga, küll hakkama saame.

Aga see, mis muidu viimasel ajal toimub, on lausa naeruväärne. Mul on olemas facebook, meiliaadress (mida võin ka vajadusel jagada) ja blogipostituste alla saab ka kommentaare jätta. Kirjutage mulle, kui teil midagi öelda on.

Vot sedasi.
Olge tublid,
Laura :)

Mul pole õrna aimugi, mida me üritasime, aga emotsioon on hea :D

Lasteaias:

Leave a Reply