IMG_30071

I wouldn’t be the person I am today, if there aren’t my parents.

Issi sünnipäevast on nii palju ilusaid pilte. Nii raske oli valida, mida teile näidata ja mida mitte. Õhtu oli väga meeleolukas ja läks igati korda. Minu ja ema poolt sai isa uue graveeringuga ripatsi ja raamatu koos viiekümne loteriipiletiga ning vennalt ja Marvelt viiskümmend gladioolisibulat koos viiekümne isemeisterdatud lillega.

Siit aga suur pildiseeria. :)
Loogiline järjekord puudub.

Nii siiras emotsioon!

Minu suurim aare!

Emme ja issi – tean, et nad toetavad mind kõigis minu otsustes, annavad mulle nõu ja on minu jaoks alati olemas. Saan oma vanemaid usaldada, neile alati loota. Mul on oma vanematega suhe, millist paljudel pole ja mul on selle üle tohutult hea meel.  
Olen õnnelik tüdruk, et sündisin just sellesse perre! 
Oma isa tütar.
Onutütre Liisuga. :) (Ma ei tea, mis selle pildiga juhtunud on, et see alt selline on. :/)

Kask x2.

Minu jaoks on isa asendamatu. Nooremana teadsin täpselt, millistes küsimustes pöörduda ema ja millistes isa poole. Isa viib mind pühapäeva õhtuti rongi peale ja reedeti tuleb bussi vastu. Need pooletunnised autosõidud mööduvad meil alati kiirelt. Tavaliselt lobisen mina oma nädalast ja isa muudkui kuulab. Pühapäeviti, kui Tartu poole vurama hakkan, saan isalt alati tugeva kallistuse kaasa. 
Praegu seda kõike kirjutades tuleb mul endalgi pisar silma. 
Issi on mulle lihtsalt nii kallis!

Crazyyyyy!

Tegelikult jäi nädalavahetusse ka emadepäev. Ema on samuti asendamatu. Saan tema poole pöörduda ka kõige isiklikemate muredega. Ema teab kõike! Ta on minu kalju, minu tugi. Ja pisarad muudkui voolavad…
Võiksin oma vanematest kirjutada palju, aga ma arvan, et sõnad on siinkohal üleliigsed.
Ma armastan oma vanemaid, oma pere!
Vot selline postitus seekord. :)
Laura.

Leave a Reply