Killing time ja update toimuvast

Istun mina juba väga mitmendat tundi Tartu ülikooli raamatukogus. Rahvas tuhiseb mööda ühelt ja teiselt poolt. Mina surfan rõõmsalt netis ja loodan ära teha nii mõnegi koolitöö. Natukene isegi õnnestub ning üks töö on õppejõu poolt isegi üle vaadatud juba. Mõni asi käib kähku!

Aga neljapäevase eksami materjal vaatab mulle rõõmsalt otsa ja mitte kuidagi ei tõuse käsi, et seda lugema hakata. Seal on nii palju arusaamatut ja keerulist, et vaikselt võiks lolliks minema hakata. Noh, eks oleks aidanud loengus kohalolek, aga kui loeng algab laupäeva või pühapäeva hommikul kell 8, siis öelge mulle keegi, kes sinna vabatahtlikult nõus minema on? Mina mitte. Aga neljapäevani on aega, küll jõuab kõik selgeks saada.

Hommik oli kiire. Nüüd jääb veel ainult pöidlaid, varbaid ja kõike muud hoida. Aga ma oma lootusi väga kõrgele ei aja, heaks juhuks.

Nädalavahetus läks ka kiiresti. Laupäeval tegime H.-ga mõnusa päevase deidi ja pidasime Pirital piknikku. Õhtul külastasime Draamateatrit ja veel hiljem õhtul käisime sõpradega piljardit mängimas, nii et sain magama vist alles kell 2 öösel. Pühapäeval oli mu onunaise sünnipäev ja pärastlõuna möödus seal.

Ma suutsin eelmisel nädalal sõita nii palju bussiga, et paha hakkab. Tallinn->Tartu->Tallinn->Tartu-> Tallinn->Tartu. Pole ju ime, et ma Lux Ekspressi VIP klient olen. 😀

Tegelikult tahtsin ma seda ka veel öelda, et kui paganama äge on, et me H.-ga nii tihti teatris käima (okei, see oli meie teine kord, aga samas üsna lühikese aja jooksul ju) ja ma usun, et neid kordi tuleb ju ikka veel. Üldse on see suhe kuidagi teistmoodi, inimene mu kõrval on nii teistmoodi.. nii mitte minu moodi. Ah, see ei meigi üldse sensi tegelikult.

Üldiselt on nii, et kui ma selle nädala üle elan, saab ehk korralikult lõpueksamiks õppimist alustada. Kiireks läheb, elu läheb nii kiireks, et ilmselt ma maikuus väga Tallinna poole ei satu. Peaasi, et trennitegemiseks ikka aega jääks. Eelmine nädal läks küll pekki, püüame sel nädalal uuesti. Kuigi homme saan omale lubada ilmselt ainult õhtust jooksuringi, aga kolmapäeva hommikul enne õpimaratoni veab ehk jõusaali või rühmatrenni välja.

Ma sain täna aru, kui edev inimene ma olen ja kui väga mulle tegelikult meeldib inimeste ees olla. Aga oma erialavalikus olen JÄLLE kahtlema löönud. Mõtteid, mida veel õppida/teha võiks on nii palju ja ma kardan, et see lõppeb lihtsalt mingi totra krahhiga, sest ma ei suuda otsustada. Samas tahaks loota, et küll elu mind taas suunab, nii nagu ta enne ülikooli tulemist seda tegi. Life, show me what you got!

Saite aru jah, et ma tulin blogisse lihtsalt selleks, et mitte õppida. 😀 Aga ma olen ju nii kaua blogist eemal olnud, et üks pisike update möödunust ja muudest mõtetest oli NII vajalik, eks?!

Olge mõnusad,
Laura.


Blogi paremas servas uus küsitlus ka lõpuks. Kas oled pigem ekstravert või introvert? Shoot!

4 kommentaari

Lisa kommentaar