Kui mul oleks sponsor ehk tahaks olla hea jooksja

Tänasel ilusal päeval oleks olnud patt mitte välja treenima minna. Sain lõpuks kasutada pulsikella, mille juba jupp aega tagasi tuttavalt kasutamiseks sain.

Olen juba ammu arvanud, et jooksen liiga kõrge pulsiga. Nüüd siis sain aimu, mida pulss tegelikult teeb. Mul oligi õigus, pulss läheb väga kergelt üles. Alustasin jooksmist tavapärases tempos, nii nagu seda tavaliselt teen ja hops, pulss oli sinna 165 kanti. Sain aru, et see on ikka liiga palju ja püüdsin tempot aina vähendada. Lõpuks jooksin tempoga 9 min/km ja ikka oli pulss 150-160 vahel. Jooksin niimoodi umbes 3 km ja siis läksin üle kiirkõnnile. Niimoodi oli pulss sinna 150 alla.

Endal oli kuidagi hirmus läbikukkuja tunne, et no kurjam, ma ei saagi joosta, ma ei jaksa joosta. Aga eks need haigused ole ka oma töö teinud ja ehk peangi südant kiirkõnniga harjutama hakkama. Punases tsoonis vist väga poolmaratoni ära ei jookse.

Tahtsin trennist aga viimast võtta ja sellepärast ronisin kolm korda mäkke, mis talvel on korralik kelgumägi. Pulss oli kohe 170 peal, aga jalad põlesid mõnusalt. Lisaks kargasin natuke laululava astmetel ja treenisin kanni. Kokku sai pea 1,5-tunnine trenn ja enesetunne mõnus.

Aga koormustest tuleks mul ilmselt ikkagi ära teha. Juba selleks, et näha ja teada saada, kas jooksmine on ikka minu jaoks ja millised pulsitsoonid minu jaoks on. Googeldasin ja sain kergelt kreepsu, et välja tuleb käia ikka üsna korralik summa. Perearsti saatekirjaga on vist tegelikult võimalik visiiditasuga pääseda ka, aga praegu ei näe ma võimalust, et mu perearst mulle selle saatekirja välja kirjutaks. Mulle jäi silma Qvalitase tervisesportlase pakett, mis tundub väga põhjalik ja asjalik ja maksab 160 euri! Ee, jääb vist ära. :/

Muidugi unistan ma ka korralikust pulsikellast, mis mõõdaks kaloreid ja distantsi ja annaks kõik muud olulised näitajad. Selleks mul muidugi ka praegu ressurss täielikult puudub (kõik “üleliigne” raha istub kenasti reisifondis). Aga ma niiii tahaks mõnd asjalikku isendit.

Polegi ammu ühtegi lotopiletit ostnud.

Nüüd tuleks kuidagi kindlamalt nädala trennid paika panna ja korralikult järjepidev olla. Kaua ma endale katteta lubadusi annan. Tahaks ju nüüd lõpuks päriselt suvel lühikeste pükste vormis olla!

Laura.

20 mõtteid “Kui mul oleks sponsor ehk tahaks olla hea jooksja

  1. Mina jooksin poolmaratoni täiesti punases tsoonis ära, kui see sind lohutab.
    Ise täpselt samas paadis, olen mingi .. augustist pulsi järgi treeninud ja mitte miski ei lähe paremaks, kogu aeg on liiga kõrge. Tuleb vaadata, mismoodi maratoni niimoodi ära joosta :D

    1. Oo, lohutab küll. Aga kuidas sul enesetunne on selle kõrge pulsiga? Tuleb surmatunne ka või on normaalne ja saad näiteks samal ajal rääkida või midagi?

      1. Mul on alati kõik täiesti okei, rääkida sain veel lõpuski, kuigi viimased paar km oli juba raske. Ma ei saa üldse oma pulssi usaldada, sest ma jooksen kõrge (160+) pulsiga täiesti vabalt nii, et ei ole üldse tundagi. Üldse ma olen aru saanud, et pulssi mõjutavad nii paljud asjad (unekvaliteet, eelmise päeva söök-jook, kas olen kolm päeva varem alkoholi tarbinud, emotsioonid, ilm, kõik kõik kõik asjad), et ma ei viitsi vist enam muretsedagi :D
        Aga jah 2:07 kogu aeg punases, nii et silm ka ei pilkunud ja jõudsin ka kaameratele naeratada.

        1. Inimeste pulsitsoonid ongi erinevad. Siin loeb sinu enda max pulss. Mina olen max pingutusel 224 kätte saanud. Enamus ajavad selle peale silmad suureks ja ei suuda uskuda, aga mul lihtsalt on kõrge pulss. Samas ma ei ütleks, et 180 kandis pulsiga end hästi tunneks ehk minul oleks vaja pulssi alla saada. Kui sa aga end oma kõrge pulsiga hästi tunned, siis ei ole vajagi muretseda. Siis on lihtsalt organismi eripära! (Pluss üle tuleks vaadata vereanalüüs, ka madal hemoglobiin võib pulssi kõrgeks viia)

  2. Ma arvan, et peaksid jooksma äkki nagu ainult sörki seni kuni keha harjub ära sellega. Ja siis vaikselt tempot tòstma.

    Ma ise näen ainult jòusaali jooksulindil joostes oma pulssi ja kiirust ning olenevalt päevast see vaheldubki. Teinekord tõuseb pulss maru kõrgeks (162) isegi aeglaselt joostes ja vahel jaksan vabalt 1,5 tundi sörkida pulsiga umbes 140-150. Peab enne jooma piisavalt vedelikku kindlasti,

    Looduses jooksmine on muidugi vast parem variant, kuid jooksulindil on teisalt tasane rütm, mis aitab ka parajalt head pulssi säilitada. Ma Ootan soojemat (kevad)tuult, siis lähen ka metsa.

    1. Ma tegingi üliaeglast sörki ja ikka läks kõrgeks pulss. Ilmselt pean harjutama kiirkõnniga ja siis hästi tasa tempot tõstma ja vaatama, mis pulss teeb. Meil oli täna küll ideaalne jooksu ilm, võibolla isegi liiga soe. Terviserajad on muidugi üsna vahelduva maastikuga ja tõuse oli päris palju, ehk see ka mõjutas. Vot jooksulindil ei suuda mina üldse joosta. Kuidagi igav on. :D

  3. Ja siis olen mina- kõrgepulsiline. Kui inimesed kuulevad, et minu treeningpulss algab alles 172bpm, kukuvad lõuad alla :D. Just nagu ülal mainitud, et 162vms ja raske ja pulss “laes”. Mul on ka 162 raske joosta, aga 174 lippan nagu jänes ja kõik on okei :D
    Ja mul on treening-ja pulsitsoonid testiga paika pandud :). Lihtsalt ongi kõrgem pulss kui enamikel inimestel :)

    Sponsoreid tahaks ma ka. Tahaks korraliku varustust, jalanõusi… aga ei, sponsorite jaoks olen ma nobody :D :D :D

    1. MA pean minema ka ära testima, mis vahemikud minu keha jaoks normaalsed on. Tundub, et see pulss on ikka isevärki asi ja kõigil väga individuaalne. :)

      Mul oleks ka korralikku varustust vaja, sest minu jaoks hea varustus = motivatsioon = head tulemused = rahulolu = õnnelik Laura. :D Kõige rohkem paneb mind imestama, kuidas sponsoreeritakse blogijaid, kes tegelikult pole ju mingid sportlased/trennitajadki, aga on lihtsalt ilusad ja jälgijaid palju. :D

      1. Jaaa, seda imestan minagi. Nii palju on päris jooksjaid-blogijaidki, kellel kulub meeletult jooksutosse näit., aga sponsorluse mõttes- käivad ka üritustel tulemusi toomas.

  4. Peale reisi saad hakata vaikselt koguma. :)
    Tartusse sissekirjutust sa vist ei omanud?
    Muidu alguses ma üldse ei teadnud pulsist midagi ja jooksin nii, et endal hea tunne pingutusest. Kui väga raskeks läks võtsin hoogu maha ja üldse enesetunde järgi kulgesin. Võistlustel enam üldse ei jälgi pulssi vaid ainult kilomeetri aega. Muidu tekib endal kuidagi õpitud abitus, et oih…liiga kiireks läks ja pulss on laes, tuleb sörkida rahulikult. Aga ma väheke hasartne ka selle koha pealt.
    Usun, et kiirkõnd on esialgu kõige parem ja sealt siis edasi liikuda.

    1. Ma loodan kiirkõnniga omale nüüd natuke parema baasi saada. Ja sealt edasi saab hakata jooksuvormi tekitama. :) Tartusse ma sisse kirjutatud ei ole jah. Ja peale reisi kindlalt raha koguma!

  5. Kallid kõrgepulsilised jooksjad,
    ma loodan, et sellise pulsiga on teil kõigil arstlik kontroll tehtud ning olete oma pulssidega jooksmise jaoks saanud arstilt “loa”/kinnituse, et teie puhul on selle pulsiga okei joosta.

    Laura, sinu puhul jääb asi ilmselt aeroobse põhja puudumise taha. Ma ei mõtle seda üldse halvas mõttes praegu, tants jne ehitavad ka aeroobset põhja, aga mitte siis, kui pulss on laes. :) Jooksu asemel alguses kõndimine ei ole häbiasi, kuna see tähendab, et sa suhtud sellesse mõistusega. Tulemused ei tule üleöö ja no see pulss langeb ikka üsna aeglaselt.

    Lihtsalt kui te oma 160+ pulsiga puhtalt enesetunde põhjal rõõmsalt edasi lasete, siis mida peavad teie vaesed südamed tundma? Infarkt (ning muud südameprobleemid) ei ole naljaasi.

    1. Minul isiklikult on viimase 15 aastat 2 korda aastas spordiarsti juures koormustest tehtud. Tippspordiga kaasnevad lõbud. Seetõttu teangi, et mõnel inimesel on kõrgem pulss täiesti okei asi. Kui enesetunne on korras ja veri korras, siis ei ole vaja muretseda :)

    2. Miks ma seda üldse halvana peaksin võtma? Ma hindan väga, kui mulle asjalikku nõu antakse. :)
      Proovin praegu kõnniga seda baasi tekitada. Minu jaoks on kindlasti oluline, et ma end trennidega liigselt ei koormaks ja läbi ei põleks. Mul on isa poolt vist tegelikult üsna kehv tervis, st igasugused jamad haigused ja sellepärast pean ma ise olema hästi tubli ja mõistlik, et end neist eemale hoida.

    3. Oi, siia tekkis vahepeal lõim. Järele mõeldes vb väljendasin end valesti, st loomulikult ei jookse ma kogu aeg kõrge pulsiga – enamasti jälgin ikka hoolega, et kõik oleks ok ja lõviosa trennist on rahulik, sealhulgas ka kõnnipausid, kui vaja. Küll aga võistlustele ei lähe ju rahulikult jooksma, sellest ka punases joostud poolmaraton :)
      Väga tore, et keegi tähelepanu juhib ning arutelu teeb!

Leave a Reply