Läbikukkunud sportlane

Kehv õhtu on, kohe päris pekkis õhtu.

Sain kolmapäeval vereproovi vastused, kõik justkui korras. Sain üleoleva küsimuse, et “ee.. tahate, et uurime edasi vä? mis teil see probleem üldse oligi?” Ega tegelt polegi midagi, ma siin lihtsalt nutan põlvevalust ja olen paganama väsinud ja tujutu ja… õõõh.

Iseenesest oli täna väga tore päev. Sain kõik oma lapsed ära kallistatud, kes mulle nii palju lilli jälle tõid. Aktus oli tore, ilm soe ja päikseline. Kaunis päev. Hommikut alustasin imepisikese jooksutiiruga, et septembrile mõnus algus anda.

Tulin peale tööpäeva koju ja.. jäin jälle magama, sest ma lihtsalt vajusin ära. Kaks tundi magasin, vaatasin kodu vallutanud segadust ja mõtlesin, et sinnasamusesse kõik, tõmban teki üle pea ja magan edasi. See oli nii hull eneseületus, et voodist püsti saada ja midagi ära teha. Aga tehtud sain…

Ühel hetkel hakkasid põlved aga tuikama ja valu aina kasvas. Kohe täitsa valutavad, väga kõvasti valutavad.

Täiesti läbikukkuja tunne! Mis 23-aastane noor naine ma olen, kes ei jaksa midagi teha. Kardan, et see põlvevalu ei luba mul ka võrkpalli mängida, aga ma ju arrrrmastan seda.

Ah, lähen nutan ja haletsen end kuskil nurgas edasi.

Te võite soovitada nüüd tasulisi teenuseid/arste, kes mind üle vaadata võiks, selline täislaks – et saaks täieliku vereproovi, et liigesed ja lihased üle vaadataks, et koormustest tehtaks. Sest oma perearsti kaotasin ma igasuguse usu ja ma lihtsalt ei taha sinna enam minna.

Tsauki!

Laura

Laura 048

This too shall pass, right?

14 mõtteid “Läbikukkunud sportlane

  1. Hei! Minu katkistele põlvedele tehti magnetresonantstomograafia, mis näitab täpselt ära, mis põlves toimub. Soovitan seda ehk uurida/küsida.

  2. Tere! Minul oli eelmise aasta suvel samuti põlvevalu. Veri korras, muidu ka kõik ok, aga põlved nii valusad, et ajab nutma. Vahetasin jalanõud, liikusin u 2 nädalat minimaalselt, puhkasin ja lugesin raamatut ning hakkas tasapisi paremaks minema. Kas valu põhjuseks oli stress, valed jalanõud või hoopis midagi muud – ei tea. Praegu vaatan hoolega, mida jalga panen; pikki jalutuskäike asfaldil väldin, eelistan ratast või rulluiske.

    1. Ma olen pea kolm nädalat suht mitte midagi teinud, vähe liikunud. Jalanõusid jälgin ka oma lampjalgade pärast. Kahtlane värk.

  3. Mul on kah põlvedega jama. Valutasid ja isegi kõndida oli valus. 2012a käisin spordiarst dr Mihkel Mardna juures, kes diagnoosis põlvekõhre kulumise. Oli ka tasuline arst, aga seda väärt. Mina sain põlvevalu kontrolli alla, küllap saad Sinagi. Ja sporti saan ka teha, algul oli lihtsalt rohkem piiranguid.

  4. Minul soovitas ortopeed spetsiaalseid taldu kanda. Lisaks võtsin mingi aeg glükoosamiini ja sain valud kontrolli alla. Arst veel ähvardas, et kui kuu ajaga vau üle ei lähe, siis hakkan süste saama. Õnneks on praeguseks asi kontrolli all

    1. Unustasin, et vett pean ka korralikult jooma ja iga päev võimlema (varvastega salvrätti maast üles võtma jne)

  5. Hei! Lugesin su postitust ja tahtsin jagada ühte enda tervisega seotud positiivset kogemust, mis minuga see suvi juhtus. Ma ei ole kindel, kas see sinu olukorras ka aitab, kuid uurida tasub kindlasti või siis on sellest ehk kasu mõnele teisele blogilugejale. Liigestega mul kunagi probleeme ei olnud aga mul on palju ebamääraseid allergiaid, koormusastma ning muid muresid (näiteks väsimus), mille peale perearstid kunagi midagi teha ei oska või siis arvavad, et peaks elu aeg rohtude najal elama. Kuna traditsioonilistelt arstidelt kunagi head vastust enda muredele pole saanud, siis otsustasin eelmine kevad otsida alternatiivseid ravi või diagnoosi meetodeid. Interneti uuringute järel jõudsin lõpuks ühe loodusravi ja traditsioonilise meditsiini ühendava erakliinikuni, kus koos arstiga jõudsime järeldusele, et mulle võiks teha toidutalumatuse teste. Peale väikest vereproovi sain teada, et mulle ei sobi tarbida piimatooteid, muna ja pärmi sisaldavad toiduained ning peaksin minema dieedile. Pärast dieedi alustamist tundsin ennast juba kolme päevaga palju- palju paremini! Võiks öelda, et ma kõigi oma krooniliste tervisehädade kõrvalt ei teadnudki, et tegelikult on ennast võimalik ka nii hästi tunda! Ja nüüd on minu algsest eksperimentaalsest dieedist kasvanud terve elustiili muudatus. Võib tunduda, et näiteks piimatoodete ja muna ära jätmine dieedist on keeruline aga minu jaoks on see tohutult parem enesetunne seda kindlasti väärt! Lisaks enesetunde paranemisel vähenes mul ka kehakaal, mis tundub sinu blogis oluline teema ;)
    Hiljuti vestlesin ka ühe tuttavaga, kes oli terve teismea ka vaevelnud kroonilise liigesvaluga (eriti põlvevaluga) ja tema põhimõtteliselt kõik sümptomid kadusid peale testiga määratud toiduainete vältimist dieedis. Nii, et uurida ja lugeda tasub igal juhul!
    Head paranemist!

    1. Aitäh oma kogemust jagamast! Tundub veidi uskumatu, et mõni toiduaine võib enesetunnet nii palju mõjutada. Kindlasti uurin neid teste ja ehk saan ka sealt mingit abi. :)

  6. Slowpoke olen, aga ütlen ikka sõna sekka. :D

    Mul on lampjalad nagu Sinulgi. Ja elasin nendega aastaid, kuni ühel hetkel trenni tehes (tol ajal veel võistlussporti pidevalt, kogu aeg ja ilma pikemate pausideta) ja jooksuringilt tagasi tulles valutasid mu põlved nii, et kukkusin asfaldile ja ei saanud enam püsti. Rääkimata kõndimisest. Sellest ajast peale saadavad põlvevalud mind kõikjal. Leevendust sain spordiarstilt, kui too mulle tallad kirjutas. Sa mainisid, et pole neid väga kandnud, kuid peaksid. Algul on ütlemata ebamugav, hõõrub jnejne, kuid siis hakkab parem. Spordiarst selgitas mulle toona, et vale jalanõu, pinnas jms on piisav selleks, et jalg valesti astuks ja tekiks hõõrumine, mis ühel hetkel liigesed läbi kulutab. Kui siin kedagi ähvardati süstide saamisega, siis mind sellega, et lõpuks ma enam ei liigu ja vajan operatsiooni, kui otsustan, et tahan spordiga niiviisi edasi tegeleda. Siis lõppes ka minu sportlasekarjäär, pikad jooksuringid ja kõik see, mis annab põlvele liiga palju koormust.

    Nüüd annavad põlved tunda siis, kui ilmamuutus on tulemas, kui olen liiga pikka maad valedes jalanõudes kõndinud või teinud midagi, mida nii väga ei peaks. Soovitan kriitilise pilguga oma jalanõud üle vaadata, sest suur probleem võib peituda seal. Baleriinad ja muud seesugused jalatsid ei toeta jalga piisavalt ja valud kerged tulema. Mina ei saa ringi joosta ka plätudes või kummikutes. Õnneks on valu mööduv ja läheb ööga kindlasti üle, kuid pean ilmselgelt end rohkem kontrollima.

Leave a Reply