Snapshot_20130106_11

Laiskuse lummuses

Olen end nüüd Tartus mõnusalt sisse seadnud. Tulin juba reedel. Angela nunnukas tuli mulle bussijaama vastu, käisime poes, ostsime šampuse ja tähistasme koos uut aastat. Täitsa mõnus on Tartus tagasi olla. See linn sobib mulle. :)

Kui ma arvasin, et suudan Tartus normaalsel ajal magama minna, siis ma eksisin. Reedel jäime magama umbes kolme paiku öösel. Pidin laupäeval varakult ärkama, lõpuks kui end üles ajasin oli kell pool üks, Angela tõusis alles kell kaks päeval. Oeh, hirmus laiskus.

Käisin laupäeval Taskus, nägin Anettet ja sain temalt kuulsa “50 Shades of Grey”. See oli aga viga, võtta see raamat ette eksameid. Asi lõppes sellega, et kui ma eile õhtul raamatu kätte võtsin ei suutnud ma seda enam käest panna. Aga ma pidin seda tegema. Sain Lauraga kokku, käisime söömas ja muljetasime oma puhkustest. Väga tore oli. Aga nii kui ühikasse tagasi jõudsin hakkasin uuesti lugema. Ja ma muudkui lugesin ja lugesin ja lõpuks oli kell 5 hommikul. Nii natuke oli veel jäänud aga lõpuks hakkasid silmad lugemisest väsima ja otsustasin magama minna. Panin kella 10ks kella, sest pidin õppima hakkama, ilmselgelt ei teinud ma äratusest välja. Lõpuks tõusime kell 12. Ja ma lugesin edasi, kella neljani, siis sain läbi.

Kõige vahvam on see, et Angela hakkas tolle raamatu teist osa eile õhtul lugema. Ei saanud samamoodi pidama. Nii me siis lugesime, öösel ja päeval koos. Mina proovin vastu pidada ja teist osa mitte lugeda, sest ma tõesti pean õppima, aga see ei tule mul sugugi hästi välja. Angela teeb ka nägusid ja muudab asja põnevaks. Aga ma ei taha, et ta mulle ette ära räägiks mis saab.

Ma ei ütleks, et see raamat on nüüd hirmus suur meistriteos. Samas on selles miski, mis ei lase sul enne lõpetada, kui raamat läbi saab. Nagu narkootikum. Peale eksameid loen teise ja kolmanda osa ka ära.

Aga homme hakkan korralikuks. Äratus on üheksast (mis tähendab, et tegelikult ma peaks juba magama, mitte blogima.). Siis kohe raamatukokku, et korralikult õppida, nalja pole, sest kolmapäeval juba eksam. Ehk saab kuidagi tehtud.

Ja no, õhtud on muidu ka lõbusad igasuguste vestlustega. Vahva elu, mis muud. Ainult keeruliseks kisub kohati, kuigi see mulle tegelikult meeldib. Nii et, ei mingit virinat.

Olge tublid,
Laiskur Laura. :)

Minu tänane õhtusöök, väga hää sai teine ;)

Leave a Reply