“Let us be grateful to the people who make us happy; they are the charming gardeners who make our souls blossom.”

Tööinimese elu on ikka raske aga tuleb siiski kasuks. Täna näitas kaal 69,5 kg. Minu meelest päris hea seis, arvestades mu laiskust.

Laisk olen ma trenni koha pealt, aga samas ma ei kujuta ette, mida ma selle kuumaga suudaksin teha. Vähemalt toitumist jälgin nii enam-vähem aga ega selle kuumaga nii väga midagi taha ka. Veepudel endiselt kõige suurem sõber.

Praegu ongi mul selline töine periood tulemas enne Küprose reisi. Ahjaa, ma vist pole seda blogis veel nii suurelt maininudki, aga 21-31. augustust küpsen Ayia Napas. :) Igatahes tuleb reisiraha koguda ja sellepärast käin ma lapsehoidjaks, hakkan kaheks nädalaks promotüdrukuks (reaalselt kaks nädalat iga päev tööl!) ja ehk jõuab veel mõne Meeskonna ürituse ka kaasa teha.

Aga selle lapsehoidmisega on ka naljakas lugu. Hoian enamasti vaid ühte 2,5 aastast pisikest poissi, aga näiteks eile ja ilmselt ka täna on mu silma all ka kooliealine poiss. Käin siis mina nendega jalutamas ja mänguväljakutel keset Tallinna linna ja oi neid pilke – “nii noor tüdruk ja juba kaks last” pilgud. :D Oh, well.. las mõtlevad, mis tahavad, eks.

Siis tahtsin ma veel mainida, kui vahva see blogi pidamine ikka on. Esiteks, mulle meeldib mu pisike netipesa ja ma tean, et sügisest olen ma palju usinam ja põhjalikum blogija jälle, sest mulle lihtsalt meeldib. Teiseks on blogi kaudu võimalik leida ka uusi tutvusi. Näiteks kirjutas Mannu kunagi ühe mu postituse alla kommentaari ja sealt sai alguse meie netisõprus. Nii äge tsikk on ja ma ikka imestan, miks me endiselt kokku saanud pole. Täna lisandus mu facebooki sõbralisti Gerly, kellega nüüd usinalt ülikooli teemadel jutustame. Ailiga ma veel suur sõber pole, aga ta on nii armas ja kommenteerib tihti mu postitusi ja tal on väga kift blogi ja Instagram ka (sest tal on seal palju pilte oma nunnust pojast, teate ju küll, et lapsed mu lemmikud :D).

Ühesõnaga on see blogi pidamine igatepidi mu lemmikhobi. Olgugi, et ma pole suur kuulsus ja mu blogi ei loe tuhanded inimesed päevas/nädalas, tundub, et olen siiski leidnud omale arvestatava lugejaskonna ja lootust on, et see ajaga kasvab. :)

Ootan alati teie kommentaare ja igakord, kui märkan, et mõni uus kommentaar postituse alla lisatud on, oleks nagu kingituse saanud. Teie kommentaarid on mulle tähtsad. :)

Aitäh, armsad lugejad!
Teie Laura.

“Do not spoil what you have by desiring what you have not; remember that what you now have was once among the things you only hoped for.”

Mina unistan paljudest asjadest. Püsides postituse teema juures, siis unistan ka mina sellest, et ühel heal päeval olen ma täiesti arvestatav blogija Eesti blogimaastikul ja minu kirjutised on eeskujuks või motivatsiooniks või hoiatuseks või ajaviiteks paljudele..

Millest Teie unistate? 

Leave a Reply