397797_354120274604302_1521470344_n1

“Life is an opportunity, benefit from it.”

Jälle on üks päev õhtusse veerenud.

Öö venis pikale. Viskasin küll varakult pikali, aga und ei tulnud. Vaatasin ära ühe filmi, mida kursaõde soovitas. Ikka ei olnud und. Kuna Liise ka ei maganud, siis helistasin talle ja lõpuks lobisesime öösel poolteist tundi. Tegelikult oleks veel edasi rääkinud, aga kell oli lõpuks päris palju. Meil kuidagi sujub alati see jutt, nii palju, millest rääkida. :)

Põõnasin hommikul mõnuga. Ärkasin Laura kõne peale umbes pool üks. Ilmselt oleks veel edasi maganud ja siis oleks päev raisku läinud.

Ilm oli täna maagiliselt talvine. Kuna ma olude sunnil ujuma minna ei saa praegu ja et ära kasutada see ilus ilm, panin trenniriided selga, haarasin kõnnikepid ja tegin ühe korraliku retke. Unustasin kahjuks sammulugeja peale panna, aga 1,5 tundi kiirkõndi Emajõe ääres võttis lõpuks päris korralikult läbi. Aga tõesti mõnus ja külm ka ära ei võtnud.

Laura käis täna jälle korraks minu juures ja siis jooksin raamatukokku. Saime seal Tiinaga kokku, õppisime natuke ja nüüd olen ühikas tagasi.

Ajal on Tartus hoopis teine tähendus. Päevad saavad üsna märkamatult otsa, kas sa siis teed midagi või lebotad päeva maha. Mulle sobib see tempo, olen iseenda aja peremees. Nagu ma mitu korda öelnud olen, siis olen ma ju nagu teine inimene. Ilmselt on ka Tartusse “kolimine” selle taga.

Ühikas elamisest sinna hulka söögi tegemisest, õppimisest ja Tartust kirjutan ka teile. See peaks/võiks teid ju huvitada? Võite iga kell küsida või öelda, millest te kuulda tahaksite. Olgu see siis seotud minu elu, õppimise või elamisega. Vastan hea meelega. :)

Nüüd oleks aeg kätte võtta “The book of Vaasa” ehk konspekt “Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia”. Oeh..

Kallipai.
Laura.

Leave a Reply