Maybe it’s time to believe in myself?

Teate, elu läheb ikka kohe palju palju ilusamaks, kui jälle trenni saab. No ausõna!

Käisin reedel arsti juures järelkontrollis. Plaanisin ilusti üle küsida, millal trenniga ikkagi alustada võin. Läks aga nii, et see kontroll oli palju valusam, kui opp ise ja pisar silmis tulin kabinetist välja. Peast olid pühitud kõik küsimused.

Kuna enesetunne oli nädalavahetusel hea ja nina ka arsti sõnul siiski korras, käisin eile hommikul oma kauaigatsetud hommikuses BodyPump’is, plaan oli rahulikult võtta ja lihtsalt jälle rütm sisse saada. No täiesti pekki läks see trenn! Koba olin, jaksu oli vähem, sassi läks rohkem, alla andsin kergemini, no pekkis täiesti! Saalist läksin välja nutumaik suus, sest PAANIKA eelseisva koolituse ees süvenes.

Aga kui praegu ära paanitseda, siis nädalavahetusel suudan ehk rahulikum olla?

Iiiiigatahes…

Et end siiski raskeks füüsiliseks koormuseks mingilgi määral ette valmistada, otsustasin täna õhtusesse BP-i minna. Täna tuli hoopis paremini välja ja enesetunne läks ka kindlamaks. Tõdesin aga seda, et treenerid on väga erinevad ja mina jään ikka oma hommikuste trennide juurde.

Esiteks on meil hommikuti mõnus seltskond, saalis on ruumi ja vabasid raskusi jagub. Teiseks on riietusruumis rohkem vabadust ja duši järjekorras ei pea ootama. Noh ja mulle meeldib Elari stiil ka ja suur tõenäosus on, et kui minust treener saab (fingers crossed), siis ilmselt kopin nii mõndagi just tema stiilist. :D

Homme hommikul 7.15 ootab mind selle nädala kolmas ja ühtlasi viimane trenn enne koolitust. Tegelikult pole väga õige kolm päeva järjest BP-d teha, aga praegune olukord lihtsalt sunnib seda.

Nagu ma ise ka arvasin, siis trennitamisega läks toitumine ka kohe paremaks. Jälgin taas umbes 80% ulatuses kaalustalla kava  ja olen lihtsalt tublim!

Ühtlasi sai tänasega läbi minu eelviimane kursus bakalaureuse õppes! Can you believe that? Ma lõpetan kevadel ülikooli!! (Vähemalt soov on küll selline, loodame, et õnnestub ka :D).

Aa.. ja olge praegu tänaval liikudes ettevaatlikud. Minul õnnestus täna kukkuda ja põlvele korralik sinikas saada. Ma niigi hoian hinge kinni, et tervis nädalavahetusel ilusti vastu peaks. :D

Ja kui te veel ei ole mu facebooki lehele sattunud, siis võite seda ikka teha, sest sinna satub muud infot ka, kui ainult uued postitused. Ja oma instagrammi lisan ka üsna tihti uut kraami.

Tegelikult tulin ma ütlema seda, et mul oli täna hea päev. :)

Pai,
Laura!

3 mõtteid “Maybe it’s time to believe in myself?

    1. Ma kardan nagu tuld seda bakaeksamit. :D Aga meil on lahe kursus ja loodetavasti juba uue semestri algusest alates hakkavad meil iganädalased miitingud olema. Vähemalt plaan on selline.

      1. See koosõppimise plaan on üldiselt väga hea viis minu arust ka, mul jäävad asjad nii palju paremini meelde. Tekivad mingid veidrad mälupildid millega seoses meenuvad asjad hiljem :D
        Muidugi, kambaga õppides kipub vahepeal asi paraku käest ära kiskuma ka, sest peaaegu kõik muu on põnevam kui kraniaalnärvid näiteks :D
        Aga olen näinud elavat tõestust, et on võimalik see eksam ka A saada ja mitmed said B, mõned suht napilt Ast ilmajäädes, niiet, pole ilmvõimatu, lohutan end sellega :D

Leave a Reply