Nädalalõpu nimel

Minu eilsed seiklused lõppesid umbes kolme paiku ja magama sain pool neli. Äratus oli aga juba kell 7.00. Olin tubli ja ärkasin üles ja käisin kõigis kolmes loengus. Päev lõppes kell 14, kuigi meil oli hull jama ühe loengu toimumise kohta ja see võttis mõttetult aega. Igatahes elasin ma selle päeva ilusti üle. Avastasin, et eesti keele õppejõud on väga tore – seega üks tore loeng vahelduseks. Avaloeng pedagoogika alustesse oli samuti hästi läbi viidud, nii et magama ma üheski loengus ei jäänud, success indeed.

Peale loenguid lippasime L-idega raamatukogust läbi, tulin peale seda ühikasse, võtsin auto, sest läpakakott ja õpikud olid liiga rasked, et nendega retk ühte kaugemasse Tartu otsa teha. Käisin tegin omale üliõpilaspileti ja ostsin süüa ning maandusin ühikas jälle.

Arvasin, et jään peale söömist kohe magama, aga tutkitki. Vahetasime Angelaga muljeid, naersime ja olime niisama lahedad, seega ei tulnud magamisest midagi välja. Üks hetk avastasime mõlemad oma kiindumuse Adele vastu ja nii ma plaadi käima paningi. Mõlemal on õhtuks plaanid, minul on kursaõdedega tutvumisõhtu ja Angela tsillib ka linna peal, seega meeleolukas õhtu algas meil juba paar tundi varem.

Ma vist oma toakaaslastest polegi väga rääkinud, kui vaid seda, et nad toredad on. Igatahes, mina jagan tuba Angelaga, kellega meil tabuteemasid pole ja jutt jookseb kogu aeg, ka siis kui tema öösel koju roomab või mina seda teen. Kõrval toas on Gerda ja Angela, ka nendega on läbisaamine väga hea ja heast naljast ei ütle meist vist keegi ära. Kolmandas toas on aga vanemad olijad. Hetkel on kohal ainult üks neist – Piret. Alguses tundus ta mulle natuke hirmus, ikkagi vanem tegija ja värki, tegelikult on ta samuti tore ja igati abivalmis, me teised kõik esmakursuslased ja seega natuke tumba-jumbad.

Nüüd olen ma jälle natuke hädas ajaliselt, seega ruttu-ruttu tegutsema. Loodan, et tänane õhtu tuleb meeleolukas. Homme saan juba koju, juhheii! :)

Proovin mingi aeg natuke pildimaterjali ka siia lisada, siis on postitusi natuke põnevam lugeda. Seniks aga, adios!

Laura.

Leave a Reply