Ma olen ikka kohutavalt halb reisipostituste kirjutamises. Videost ei hakka üldse rääkimagi. Vaatasime paar nädalat tagasi kõik klipid läbi ja materjali on kokku 3 tundi!! Saate ju aru, miks on nii raske sellega alustada. Tundub mission impossible sealt mingi lühifilm kokku saada. 😀 Aga ma püüan nüüd vähemalt postitustega ühele poole saada. Sellest, kuidas meil kojutulek läks, kuidas me lennujaamas lõksus olime ja lõpuks esimeses klassi lennata saime, teen täitsa eraldi postituse ja video – kunagi! 😀 Sest see lugu väärib eraldi tähelepanu, hihii.

Eelmisi postitusi saab lugeda SIIT ja SIIT. Jätkan aga sealt kus pooleli jäin.

Käes oli laupäev. Kuna ilm oli pilvine ja ka suht udune, otsustasime lihtsalt linna peale jalutama minna. Eesmärk oli ära näha Kleinfeld ja Flatiron Building. Kleinfeld on see koht, kus TLC sarja “Say yes to the dress” filmitakse. Ma olin rahul juba sellega, et me seda maja nägime, aga Jander ikka utsitas nii palju takka, et astusime sisse ka sinna. Keegi ei vaadanud imelikult, ilmselt ollakse harjunud, et turistid seal uudistamas käivad. Nii palju sain aru, et koht on päriselt palju väiksem, kui telekast paistab. Paari telekast tuttavat nägu nägin ka.

Jalutades nägime üht tänavaturgu, kus oleks tahtnud täiega uudistada, aga vihma hakkas sadama. Ja mitte lihtsalt sadama vaid ikka väga hullult sadama. Alguses otsisime varju poodidest, aga siis tahtsime ikka edasi liikuda. Kuna Flatiron Building oli sel hetkel meile nii lähedal, siis trotsisime vihma ja käisime vaatasime selle ikka üle. Kuidagi saime varju all pildid ka tehtud. Ütleme nii, et me olime koju tagasi jõudes läbimärjad, aga samas oli nii pagana naljakas ka. 😀 Tellisime hotelli Domino pitsat, vaatasime Family Feud’i ja nautisime puhkust.

Õhtul, kui suurem vihm oli järgi jäänud, läksime ikka veel linna peale. Jalutasime mööda High Line’i, mis on vanadele raudteerööbastele rajatud rada. Minu meelest mõnus koht lihtsalt jalutamiseks.

Otsustasime ka öise Times Square’i üle vaadata. Ma olin seal varem käinud ja seekord oli see koht mulle veel vastumeelsem. Rahvast oli niiii palju, et liikumine oli suht võimatu. Tuli kümne küünega oma asjadest kinni hoida. Viimasel ajal on mul üldse raske rahvarohketes kohtades olla ja sel hetkel seal tundsin ka, kuidas ikka päris halb oli. Tegime kohustuslikud pildid ära ja põgenesime kõrvaltänavasse, kus juba palju rahulikum oli.

Edasi otsisime mõnd roof top bar’i, kus kokteili juua ja natuke rõumäänsi teha. Leidsime ühe hotelli katusel oleva koha, kuid ilm oli nii pilves, et välja reklaamitud Empire’i vaadet polnud lihtsalt näha, kõik oli udu sees. Kokteil maksis 16 dollarit, röövimine! Istusime pärast hoopis natuke aega Bryant pargis, jalutasime läbi Grand Central Terminali ja sõitsime Uberiga koju.

Tundub, et laupäev oligi üks tihedamaid päevi reisi jooksul.

Pühapäeval otsustasime kauem magada. Ilus ilm tähendas otseloomulikult Central Parki avastamist. Tegelt oli ikka hirmus palav ilm, nii et jäätis ja veepudel oli hädavajalik. Õnneks on pargis need lahedad “veekraanid”, kus pudelit kogu aeg tasuta täita sai.

Enne parki minemist oli mul ju  muidugi üles märgitud, mida ma kindlasti näha tahan. Neist põhiline oli Alice Imedemaal kuju. Park on väga suur ja me käisime läbi üsna suure osa sellest. Aga ma soovitan enne üle vaadata, et mis kohad kindlasti huvi pakuvad, nii on lihtsam orienteeruda ja ringi liikuda.

Kõndida saime sel päeval ikka väga korralikult. Jalutasime üle Brooklyn Bridge’i ja sealt koju tagasi. Meie jalutasime üle silla Manhattanilt Brooklyni poole, aga ma soovitan teistpidi kõndida. Nii on silme ees kogu aeg Manhattani skyline ja vaade on ilusam.

Esmaspäev oli täiesti rahulik päev. Shoppasime natuke, ühel hetkel hakkas täiega vihma sadama ja nii me vist suure osa päevast maha lebotasimegi.

Teisipäeval otsustasime aga vara ärgata, et Vabaduse sammast vaatama minna. Kui meil esialgu oli plaan ikka sinna saarele minna ja lähedalt kuju üle tsekkida, siis lõpuks me ikkagi loobusime sellest mõttest. Valisime hoopis tasuta praami, mis sõidab sambast mööda Staten Island’ile. Seal vahetasime praami ja sõitsime Manhattanile tagasi. Kui keegi aga tahab kuju lähedalt vaadata ja ka näiteks sinna sisse saada, tuleb piletid broneerida mitu kuud ette.

Pärast jalutasime veel veidi ringi, vaatasime üle ka päevase Times Square’i, kus oli sel ajal veidi vähem rahvast. Külastasime ka Carlo’s Bake Shopi, sõime kaks kallist saiakest ja liikusime koju tagasi.

Viimasel päeval otsustasime Coney Islandile sõita, rannas päikest võtta ja täitsa niisama olla. Kahjuks läks ilm ikkagi üsna ruttu pilve, olime puhkusest ka väsinud, nii et üsna pea olime jälle hotellis. Õhtul käisime veel viimaseid sisseoste tegemas, pakkisime kohvreid ja olime sajaga valmis koju minema.

AGA.. me ei olnud valmis selleks, mis lennujaamas saama hakkab. Sellest juba eraldi postitusest. See siin läks juba nagunii nii pikaks, et ma ei kujuta ette, kes selle läbi lugeda viitsis. Respekt! 😀 Aga nüüd on vähemalt kirjas ja enda jaoks ka reis üles dokumenteeritud.

Muide, nagu te märkasite, siis Empire State Buildingu otsa me ei läinudki. Neil päevil, kui alguses plaanisime, oli pilves ilm ja poleks midagi näha olnud. Reisi lõpu poole oli mul juba suht keeruline rahvarohketes kohtades olla, mistõttu tundus järjekordne järjekorras passimine, asjade kontroll jms  hirmus tegevus ja seega jätsime minemata.

Jäime reisiga rahule ja tahaksime juba väga jälle kuskile minna, aga peame nüüd natuke pausi pidama. Aga reisipisik on meis mõlemas korralikult sees, nii et kindlasti võtame uusi seiklusi ette. 🙂

Laura