Ma olen seda postitust vähemalt viis korda alustada püüdnud. Miskipärast ei taha see jutt hästi jooksma hakata ja ega ma oska kuskilt alustada ka.

Hull tempo on taga ja puhkepäeva naljalt ei leia. Täna võtsin lõpuks natuke aja maha ega teinud väga midagi. Sellist päeva pole juba ammu olnud. Vahelduseks väga mõnus.

Projekt käib täies hoos. Ma ütleks, et läheb hästi, aga kindlasti saaks paremini. Toitumine on endiselt see kõige keerulisem osa. Esimene nädal läks hästi, kuid peale seda tekkis mul miskipärast söömise vastu hirm. Kartsin iga suutäit ja sõin liiga vähe. See viis selleni, et õhtuks polnud mul absoluutselt energiat ja trennis oli raske olla. Tundsin kuidas kõik muutus vastumeelseks, sest ma lihtsalt ei jaksanud. Rääkisin sellest ka oma treeneritele, kohtusin veel korra toitumisnõustajaga ja sel nädalal olen juba jälle palju tublimalt söönud. Trennides jaksasin endast maksimumi anda ja tuju oli ka kohe palju-palju parem.

Hetkel on mul trennid esmaspäevast reedeni ja iga päev on põhimõtteliselt kaks trenni. Teha tuleb vähemalt üks rühmatrenn ja lisaks kardiomasinal kindel aeg. Trennid on treenerite poolt ette antud ja isegi nende poolt ära registreeritud. Niimoodi ei saa kohe kuidagi viilida. Esmaspäeviti on alati joogapäev, kui teeme nii Hathat kui HotYogat. Tegin ühel nädalal endale muidugi ka karuteene, sest käisin üsna haigena nii tööl kui trennis. Kohusetunne oli nii suur, aga ilmselt oleks keha sel hetkel ikkagi natuke puhkust tahtnud. Nüüd on õnneks kõik korras, aga edaspidi olen targem, sest stressis keha ei loovuta ka mitte ühte grammi.

Toitumisest natuke veel. Ma pole vist kunagi nii tubli ja nii tahtejõuline olnud kui praegu. Nii palju ahvatlusi on olnud ja ma olen suutnud põhimõtteliselt kõigele ei öelda. Kohe täitsa uhke tunne enda üle, et saan hakkama küll kui vaja. Proovisin ükspäev mingit uut maitsega Kreeka jogurtit ja see oli minu jaoks nii magus. Tundub, et maitsemeeled hakkavad ka muutuma.

Lisaks projektile hakkan nüüd senise ühe korra asemel kaks korda nädalas oma kolleegidele trenni andma. Mul on nii hea meel, et nad mind usaldavad ja trennis käia tahavad. See tähendab aga muidugi pikemaid päevi, aga well.. kes palju teeb, see palju jõuab. 😀

Kinnises postituses kirjutasin pikemalt, kuid ütlen ka siin, et olen kolinud ja elan nüüd Tallinnas. Üks hirmus hea otsus ja olen väga rahul. Lisaks ootab meid kohe üks pikk nädalavahetus Pariisis. Puhkus on täpselt see, mida ma vajan.

Seega pole ma blogist eemal olnud mitte üldsegi sellepärast, et midagi oleks pahasti või mina rajalt maas. Vastupidi, olen nii kiirel rajal, et sammu pidada on keeruline ja seetõttu mõned asjad kannatavad. Samas ikka hirmsasti tahaks tihedamini kirjutada ja teid rohkem kursis hoida, aga eks ma vastavalt võimalusele seda teha ka püüan. Aeg-ajalt snapchatin oma päevi, nii et kui te veel mind seal ei jälgi, siis tulge ja saate natuke rohkem osa sellest, millega tegelen. SC: laurakask

Iiiiigatahes liigun usinalt edasi ja loodan, et suudan sama tublisti edasi toimetada. Suvi pole ju enam üldse kaugel ja vorm on vaja kätte saada. Üleüldse olen eluga kenasti rahul ja üks õnnelik naine.

Kuidas teil oma uueaastalubadustega läheb? Liigute ikka õiges suunas kõik?

Te võite mulle kommentaaridesse küsimusi jätta, kui midagi rohkem huvitab või on midagi, millest kirjutada võiksin. Nii saan ehk mõnel vabal hektel postitusi kas või ette kirjutada ja nii ei teki ka ehk nii pikki pause siia. 🙂

Olge tublid!

Laura