Reede õhtuti ei loe ju keegi blogisid, sest siis on kõigil igasuguseid muid tegemisi nagunii. Mina istun kodus, igatsen meest taga ja ootan, et juba pühapäev oleks. 😀
Samas on mul kirjutamisisu täitsa olemas. Reisipilte sorteerida ei viitsi, seega reisipostitused edasi ei arene. Videot töödelda pole tuju ja BP kava õppimine ei tundu ka praegu parim meelelahutus.
Kuna ma olen täna pool päeva põhimõtteliselt maha vedelenud, sest kõht krambitab, kuumahood kimbutavad ja pea valutas, tuli mulle ka postituse mõte. Et see mul meelest ära ei läheks, tundub praegu hea aeg see kirja panna.
Panete tähele, et ma olen kolm lõiku mitte millestki jahunud? 😀
Mul oli täna kindel plaan trenni minna, aga vot ei jaksanud. Just nende eelnevate asjade pärast, mis ma kirja panin. Käes on “see aeg kuus” ja miskipärast olen ma seekord jälle täitsa kutu. Saan nagu elatud küll, aga igasugune trenn tundub ületamatult raske.
Mina kasutan antibeebipille. Sellest, kui kahjulikud/kasulikud need on, ma praegu kirjutada ei taha. Minu jaoks on need hetkel mugavaim viis raseduse ära hoidmiseks. Kuigi jah, ma tõesti võtan kangeid pille ja päevad käivad mul tavaliselt iga kahe kuu tagant. See tähendab, et süsteem on sassis ja ega see hea pole. Aga ma kuidagi.. ei oska neist loobuda.
Ma panen siia vahele täiesti lambise selfie endast ühel ilusal reisihommikul, noh niisama. 😀
Tegelikult tahtsin ma ju trennist ja päevadest kirjutada. See nädal ongi trennide poolest nigel, sest mul on halb olla. Mõnikord tunnen end paremini ja päevadel oma trenne segada ei lase, vahel olen krampidega seliti maas ja ootan surma. Okei, nii hull päris pole, aga paar korda on ikka hirmsasti krambitanud. See oligi vist kaks kuud tagasi, kui ma reaalselt nutsin, sest nii hullult valutas. Sellises olekus ei saagi ja pole mõistlik trenni teha.
Aah, ma ei oska ikka oma mõtteid kuidagi ritta seada. Ma tegelikult tahaks, et siia kommentaariumisse tekiks mingi arutelu, et kuidas keegi päevadega hakkama saab. Kas trenni saab tavapärase koormusega teha või tehakse mingeid muutusi sel ajal? Kuidas end üldse päevade ajal trennis mugavalt tunda? Mina tunnen end see nädal hästi raskena, peeglisse vaadates pole midagi hullu, aga lihtsalt tunne on selline raske ja ebamugav.
Muidugi ei saa mainimata jätta, et päevade nädalal võiks ma süüa kohe ilmatuma hunniku KÕIKE. Soovitatavalt magusat, aga kõik läheb kaubaks. Aga samas, magus on parim. Mm.. šokolaad!
On ikka raske naine olla. Aga kui te, naised, satute praegu selle kohutava ilmaga blogi lugema, siis tulge ja rääkige, kuidas teie sel “toredal” nädalal trennidega toimetate?
Jõudu,
Laura
40 kommentaari
Maris
30. juuni 2017 at 09:39Minu suurim abimees oli pillidest loobumine. Tegi selle perioodi üle elamise ikka kordades kergemaks. Aga siiski ei ole need paar esimest päeva mingi mee lakkumine. Enamasti elan üle valuvaigisti toel. Nii isegi paar jooksuvõistlust läbi tehtud. Tablakad sisse õigel ajal ja saab jälle pool päeva valudeta üle elada. Pole just parim lahendus, aga kui ikka kägaras voodis pikutada ei ( ja kolme lapsega ei saa), siis tuleb nii asi lahendada.
Laura
30. juuni 2017 at 10:24Ma aina enam mõistan ka, et pillidest loobumine oleks parim variant. Aga vot ei kujuta ette, kuidas siis püsisuhtes tegutseda, liiga mugav olen. 🙁
Karmen
30. juuni 2017 at 09:41Mul tavaliselt sellisel ajal tuleb ekstra “vihast energia” sisse ja trennid saab väga kenasti tehtud. Lisaks liikumine hoiab magusast eemal. Küll on ka perioode kui keha läheb paiste ja tahaks nutta, kuid toas voodis passimine teeb asja hullemaks. Higistan, punastan rohkem kui tavaliselt. Jalutuskäik viib mõtted mujale ja valuvaigisteid tuleb ka võtta mõnel kuul. Nädal enne sööks kõike piiramatult sisse endale.
Laura
30. juuni 2017 at 10:22Mul just hakkab pilt virvendama ja pulss lendab lakke, kui hullu püüan panna. Eks lihtsalt jalutamine aitaks küll jaa, aga ma lasen siis ka ilmal ennast väga palju mõjutada.
MJ
30. juuni 2017 at 11:08Minul tegi pillidest loobumine küll päevad valulikumaks, aga ma enam never fcking ever ei plaani pille võtta, sest need on õudus kuubis. Ka sinul on näha, et süsteem on omadega sassis. Samuti oli minul. Kaks aastat pisaraid, et ei rasestu… Nii et parem jäta need kus seda ja teist. Kui õnnestub kohe rasedaks jääda (isegi kui üritad vältida), siis tõesti, oled õnnega koos ja peaksid seda võtma kui märki, et see oli teie jaoks loodud! 😛 Ok, ma ei saa ju tegelt soovitada siin rasestumist, aga mina lihtsalt mõtlen praegu nii… Üldiselt pole see lapsesaamine ka nii lihtne kui tundub. Kui ikka ovulatsioonipäevi vältida, siis on väga vähe naisi, kes rasestuvad…
Laura
1. juuli 2017 at 06:46MJ – See on mu üks suur hirm küll, et äkki saab rasestumine raske olema. Ja emaks saamine on minu üks suurim soov. 🙁 Tegelikult olen ma juba nii vana, et mõne aasta pärast tahaks juba küll üht pisikest kätel kanda. Paneb mõtlema..
MJ
1. juuli 2017 at 11:49Just! Nii palju võin igatahes öelda, et pärast seda kaht aastat on see ikka piiritu õnnetunne küll, kui need triibud tulevad. Ja lausa uskumatu mõelda, et hiljemalt 5 nädala pärast ta mul juba ka kätel on. 🙂
Laura
2. juuli 2017 at 12:09Mul on nii hea meel! Loodan, et lõpp läheb kergelt ja pisike tuleb siia ilma terve ja tugevana. 🙂
Karmen
30. juuni 2017 at 11:53Mul pole pillidega kogemust, teised variandid tundusid paremad minusugused unustajale. Peale sünnitust valisin spiraali ja olen valikuga rahul.
Aga äkki sobivad sulle plaastrid?
Laura
1. juuli 2017 at 12:26Plaaster tundub mulle nii inetu värk, mingi lärakas kuskil keha peal. :/
Hellu
2. juuli 2017 at 01:12Plaastritega oli minul see h2da, et need 22red tulevad pidevalt lahti ja l2hevad jube koledaks. M6nikord isegi tuli t2itsa poole jagu lahti (ning sellistes olukordades soovitatakse tegelikult uus panna.
Tagumiku peal olles, lausa libises maha, sest ma pidevalt lo”sakil istuvas asendis, eriti kodus olles. Enne tudu n2iteks arvutis istudes on mul see lausa lina k8lge j22nud. Abaluude vahel, oli sama jama, j2i padja k8lge. K2sivarre peal oleks vast k6ige parem, aga sinna ma ei tahtnud panna, sest liialt n2htav. K6ige sobilikum koht oli minu jaoks k6hu peal, v6i no pigem t2itsa h2beme juures, ainult pool sentimeetrikest paistis ehk p8ksikute vahelt v2lja. aga kuna see koht ka istumisel no” “kortsub”, siis seal j2i plaaster m6nikord iseenda k8lge kinni (st need kortsukesed siis). Aga vaatamata nendele veidi lahtistele 22rtele, rasedaks ei j22nud. Aga kui n2iteks suur sauna s6ber oled, siis kindlasti ei ole sinu jaoks, tulevad kohe maha.
Eeliseks muidu pillide ees on see, et kui peaks n2iteks mingi k6hugripp v6i asi k8ljes olema (mis siis paneb su pilli 8ht v6i teistpidi v2ljutama, enne kui see on t2ielikult imenduda j6udnud), siis kaitse ikka alles, a pillide puhul peaks n2dala jagu kummi kasutama.
Aga kui n88d esteetiline pool ja see 8ks positiivne asi k6rvale j2tta, siis minul l6i ikka korralikult ts8kli sassi. Esimene aasta oli h2sti, aga teisel aastal koos 8likooli stressiga oli juba jama, Kui varemalt hakkasid p2evad ca 4-5 p2eva peale viimase plaastri eemaldamist, siis n88d hakkas juba enne viimast plaastrit m22rima. Ja olingi pikalt ca kahe n2dala pikkuste p2evadega, need olid k8ll h2sti kerged, aga t88tud ikka.
N88d olen juba 8-9 kuud hormoonivaba, oleme kummimehed. Eks ta m6nikord t88tu ole, ja korra-paar on jsedagi juhtunud, et on tegemata j22nud, sest kummid on otsa saanud, aga isu on suurem ning libesti j2rgi peab harvem haarama.
Kati
30. juuni 2017 at 09:59Tablettidest loobumine teeb asja kindlasti kergemaks.Ka mina olin nendest nn sõltuvuses pea 10 aastat, kohutav akne oli see mis sundis mind neid sööma.Kuid kui mu peavalud olid muutunud juba nii kohutavaks, et segasid mul tööle minekut , siis sai tehtud kiire otsus lõpetada nii tabletid kui ka nuvaring. Taastumine võttis aega umbes aasta. Selle ajaga taastus vaikselt hormonaalne tasakaal ja enesetunne muutus heaks.Olen hiljem proovinud ka minipille kuid pole ju vahet , sünteetiline hormoon kehas ei mõju hästi.Lisaks on mul siiani pillide võtmisest kohutav tsellukas jalgadel, nii, et lühikesi pükse kanda ma väga mujal kui oma aias ei julge….nuuks, nuuks( armastan lühikesi pükse)
Lisaks on ju sedasi, et tänapäeva naistel on päevad kohutavalt rasked üle elada, verd voolab nagu kraanist ja kõik kohad valutavad.Kui me võrdleme ennast , inimest ,loomadega( oleme meiegi ju imetajad ) siis loomad ei veritse sedasi nagu inimene.Miks siis naisel see kõik nii mega raske peab olema ? Olen oma keha nii palju nüüdseks tundma õppinud, et võin julgelt väita, et rasked päevad ei ole normaalsed.Suur stress ja pinge ning loomulikult ka valed eluviisid on need mis teevadki naiste elu päevade ajal raskeks.
Niisiis , palun , noored naised, loobuge kõikidest hormonaalsetest rasestumisevastastest vahendites kohe ja hoidke ennast ja oma keha.Lisaks langed ka koheselt kehakaal kui neist loobuda.Taastub ka energia ja kõik muu.Meie keha on üks ühtne toimiv süsteem kus kõik on paigas, kuid kui lisada iga päev sinna üks pisike tablett siis kogu süsteem läheb tasakaalust välja ja ei tööta enam nagu peaks .
Anna andeks kui nüüd kirjutasin pikalt teemal , millel sa peatud ei soovinud , kuid mind on see aidanud ja see muutis mu elu palju.Loodan, et sa saad minu pikast jutust mõne mõtte.
Laura
30. juuni 2017 at 10:17Ma sel teemal postituses peatuda ei tahtnud sellepärast, et ma ei tunne end piisavalt pädevana, et neid häid ja halbu külgi analüüsida.
Tegelikult ma täiesti saan aru, kui halb see kõik on. Ja appikene, mina võitlen ka tselluliidiga ju! Ma hakkasin pille ju juba mingi 14-15 aastaselt võtma, vahepeal oli aastake pausi. Siis rikkusingi oma jalad ära ja olen tegelikult väga õnnetu sellepärast. Samas nagu.. ma olen ehk liiga avameelne, aga seksi ajal kummiga juramine tundub nii tüütu, eriti püsisuhtes olles. :/ Ma muidugi tean, et küll me ümber harjuks, kui ma otsustaks pillide võtmise lõpetada, aga.. oeh, ma ei teagi, tundub nii halb. Näonahk läheb ka ilmselt pekki. Ilmselt olengi selle “mugavusega” ära harjunud ja sellepärast on ka raske loobud.
C
3. juuli 2017 at 09:15Ma tavaliselt ei kipu kommenteerima (liiiiga laisk), aga sel teemal nõustun eelneva kommentaariga. Need pillid on saatanast ja teevad kehaga halba. Ma olen kaks korda proovinud 3-6 kuud võtta ja no minu puhul oli kõige suuremaks probleemiks, et mingit isu ei olnud. Võtsin pille, aga mille nimel? Meest ajasin eemale. Õnneks mul mingeid väliseid muutusi ei toimunud, aga ma arvan, et asi oli ka lühikeses ajavahemikus.
Ühesõnaga, ma olen nüüd vahel jälle mõelnud, et ÄKKI võiks ju üks kord veel proovida, kolm on kohtuseadus ju. Aga nüüd hüppas see teema siia ette mulle (thank god, jälle mingi märk) ja kommantaarid tõid mind maa peale tagasi. Ma ei taha endale seda mürki ja ma ei soovita ühelegi naisele seda. Ja minu arust see kummiga jamamine ei ole nii hull ka, kui ikka isu on, siis miski seda ei peata 😀
Laura
4. juuli 2017 at 05:35Kui mulle need noorena kirjutati, ei osanud ma ju üldse mõeldagi sellele, et kas ja kui halvasti need mõjuda võiksid. Tundus loomulik asi, mida naised teevad. :/
K
1. juuli 2017 at 12:01Mina soovitaks pillid plaastrite vastu välja vahetada, kõhuvalu kaob koheselt või kui soovid, et kehal kõik märkamatu oleks, siis üldse kapsli kasuks, kaovad pm päevad üldse ära. Ise just võtsin ühe 3a kapsli välja ja lasin uue panna ja väga rahul.
Laura
1. juuli 2017 at 12:27Kapsel? Pole kuulnudki sellisest asjast. Lähen kohe googeldama.
Hellu
2. juuli 2017 at 01:16kui plaastreid ainult v2limuse t6ttu ei sobi, aga tahaksid midagi uut proovida, siis v6ibolla tasuks ka nuvaringi peale m6elda.
Laura
2. juuli 2017 at 01:21Ma just praegu loen Palja Porgandi postitusi pillidest ja inimeste kogemusi ja aina enam tunnen, et tuleks üldse lõpp teha ja “kummimeesteks” hakata, nagu sa kirjutasid. Ma ikka igapäevaselt vaatan oma tselluliidiseid jalgu ja nean end maa põhja, et pillidega oma jalad ära rikkusin. 🙁
Liina
6. juuli 2017 at 11:57Miks te (Laura + kommentaator) arvate, et just pillid tselluliidi tekitasid ning ilma pillideta seda juhtunud poleks? 🙂 Pillide kohta on nii palju eelarvamusi ja müüte. Väga kerge on kaalutõusu jms pillide “kaela ajada”, aga tegelikult need teaduslikult tõestatud pole.
Arra
1. juuli 2017 at 08:37Siiski ühed hormonid kõik. Pole vahet, kas pillid või plaastrid…. Mina kasutasin mitu aastat plaastreid, aga siis ka loobusin, sest hakkasid tervisele. Minul on ilma parem. Tõsi võiks midagi muud katsetada, aga….ei ole need mitte hormonaalsed vahendid tegelikult sugugi nii palju ebamugavamad. Kui ma mõtlen, kuidas hormoonid mu kehale viimaks mõjusid, siis pole see kondoomiga mässamine nii raske midagi. Võibolla kunagi kauges tulevikus kui on lapsed juba olemas jne, proovin uuesti midagi…seni aga jälgin keha loomulikku rütmi. Eriti kuna mul ei olnud mingit eriti olulist tervislikku põhjust hormoonide kasutamiseks, vaid ainult see sama mugavus.
Aga trenni ja päevade koha pealt, siis minul nt on just nädal enne päevi eriti raske trenni lainel olla…tuju kõigub, söögiisu kasvab, kõht läheb punni, väsin kergemalt….uhhh. Kui päevad algavad, siis peale esimest või vahel ka teist päeva on juba energia taas mõnusalt olemas. Kui kõhuvalu kimbutb, siis muidugi ei saa midagi teha….siis tuleb rahulikult võtta see aeg. Muidu aga üritan teha seda, mida suudan…jalutada, kui jooksmine üldse välja ei tule jne…Aga eks ta nii kipu olema, et päevade eelne nädal on sageli üks igavene trennist viilimise nädal võrreldes ülejäänud kuuga 😀 :/ Aga minu meelest on see okei, kui üks nädal natuke leebemalt võtta. Lihased saavadki taastuda paremini jne. See kui toitumine käest läheb on palju hullem, aga õnneks õgimishood kestavad ka ainult päev või kaks ja siis tahan juba ise ainult värskemat ja rohelisemat kraami mugida peale sellist pahna söömist.
PS: see ka, et kui joosta jms kardiot ei jaksa nii hästi päevade paiku, siis nt jõutrenni jaksab kuidagi paremini kohati isegi teha sel ajal mu meelest. Niimoodi rahulikult ja korralike raskustega.
Laura
1. juuli 2017 at 06:54Mul oleneb vist ikka väga kuust ka, mõnikord saan ikka kõik tehtud, aga nagu ka seekord, olen lihtsalt diivanikaunistus. Eks see vist ongi oma keha kuulamise värk. Oleks siis vähemalt suveilmagi, jalutada ikka jaksaks ju.
Tujud kõiguvad mul ikka ka. Mees juba teab, et “sel ajal” ei maksa üleliigset kontakti otsida ja parem on oodata, kui ma ise lähedust otsin. Aga äkki see tujukus on siis ikkagi ka pillides kinni?
Kõik need kommentaarid on mind nüüd ikka mõtlema pannud…
Null
1. juuli 2017 at 10:54Ladycomp jms monitoorvahendid. Isegi Eesti arstid üha rohkem julgevad seda soovitada.
Minna Sjuteist
1. juuli 2017 at 06:21Kui kunagi pille võtsin, siis mul kaebusi päevade ajal vist polnudki, vahel väga harva pidin valuvaigistit võtma. Nuvaringiga oli sama. Trenni sel ajal nii intensiivselt ei teinud. Õnneks sain mõne aastaga aru, mis see homroon mulle teeb ja loobusin sellest. Nüüd olen äkki umbes 5 aastat hormoonita olnud ja organismi tunnetan palju paremini. Jah, näpnahk ja selg ei ole nii puhtad kui olid varem, aga mis teha, vähemalt tunnen, et olen mina ise ja pole niteks meeltult meeleolukõikumisi. Hormooni kasutamise ajal ei õnnestunud ka kaalulangus.
Viimane aasta on päevade ja trennidega nii, et jõutrenni ei saa 2-3 päeva üldse teha, ei jõua ja on vastik ja paha; kergem aeroobne trenn pole probleem. Ja siis ma ei teegi, sest ei leia, et peaks endale liiga tegema.
Paljas Porgand kirjutas mõni aeg tagasi üsna pikalt päevadest ja trennist, tore postitus oli.
Laura
1. juuli 2017 at 06:49Ma olen seda Porgandi postitust lugenud ja see pani mind väga mõtlema. Mäletan, et siis oli meil see isegi mehega teemaks, et ehk peaks leidma muu vahendi. Äkki peaks nüüd ikka veel selle jutuajamise ette võtma. Mugavus ei saa vist ikka tervisest tähtsam olla.
Regiina
2. juuli 2017 at 08:11minul on mõni kuu nii, et ei taha voodistki püsti tõusta 🙁 aga noh siis tablad aitavad ja teine kuu on kõik tipid täpid… trennidega on nii, et kui ikka surm silme ees on siis trenni ei tee, kuigi olen ka valuka laksu all võistelnud. EI ole head lahendust aga muide magneesiumi tarbimine vähendab valusid päevade ajal. 🙂
Aga billid…. tead, mul isegi haiglas uuriti kui kaua bille kasutasin (seda siis onkoloogia osakonnas) ehk et jah….
Aga lisaks kandoomidele on olemas ka kreemid jms vahendid 🙂
Regiina
2. juuli 2017 at 08:12sry ma ei tea miks ma billid kirjutasin mitte pillid 😀 Unine? 😀 düsgraafia lõi välja 😀
Laura
2. juuli 2017 at 04:52Hihii, vahel ikka läheb sassi see kirjutamise värk. 😀
Mul kogu aeg valusid pole, ongi üle kuu või nii umbes. Tookord, kui pisaratega valudes olin, siis oli nii stressirohke aeg ja keha ka ilmselt nii kohutavas stressis ja usun, et see ka mõjutas.
Mari
2. juuli 2017 at 09:12Kui sa tahad erinevaid vahendeid arutada, siis võid alati mu poole pöörduda. Ma ise kasutasin kunagi kõhuvalude pärast tablette, siis oli pikalt kondoom ning nüüd spiraal, sest ma leian, et püsisuhtes kondoom on tegelikult suhteliselt tüütu.
Aga päevade ajal on kuidas kunagi, eelnevalt olid mul päevad ikka väga valusad, nii et lihtsalt ei suudagi midagi teha. Valuvaigistid sisse ning voodis kägaras. Vähem valusad päevad on, siis saan küll midagi teha ning nüüd spiraaliga pole enam üldse probleemi.
Laura
2. juuli 2017 at 04:53Spiraal tundub ikka kuidagi hirmus asi. Mingi võõrkeha kogu aeg mu sees. :/
Cymph
2. juuli 2017 at 01:28Olen kuulnud, et laktoosi ja gluteeni vältimine päevade ajal ja rohke vee joomine kergendab krampe. Soojavee kott või sooja vett täis pudeliga kõhul hoidmine on ka leevendanud krampe.
Laura
2. juuli 2017 at 04:54Ma soojaveepudelit olen kasutanud ja tihti lasen ka mehel lihtsalt käsi kõhul hoida (tal need käed kogu aeg nii soojad) ja veits leevendab küll.
H
2. juuli 2017 at 03:14Pillid on kindlasti parem kui soovimatu rasedus. Kõigil ma küll ei soovitaks pille nurka visata, kui muid vahendeid ei taheta või kui ei olda valmis sünnitama.
Mulle ei sobi pillid väga objektiivsetel põhjustel (mul on teatud ametlik vastunäidustus). Pärast esimest last lasin vaskpiraali panna. Oli väga mugav ja täiesti kõrvaltoimevaba. Lasin selle 1,5 aasta pärast eemaldada, sest hakkasime teise lapse peale mõtlema. Varsti peakski teine laps sündima ning pärast seda oleme otsustanud, et kasutame esialgu ainult kondoomi ja vaatame jooksvalt, kas paneme kolmanda võimalikult vara hakkama või mitte. Kui kondoomid peaksid sellel ajal alt vedama, siis pole muret, laps oleks nikuinii teretulnud 🙂
Ehk kui ma olen valmis sünnitama, kasutame kondoomi; kui mitte, siis otsustan jälle spiraali kasuks.
Laura
2. juuli 2017 at 04:57Ma olen nüüd terve nädalavahetuse kaalunud ja mõelnud ja lugenud erinevaid inimeste kogemusi ja tunnen, et enam ainult mugavuse pärast ikka pille võtta ei taha. Mees on ka nõus, seega head aega pillid ja edaspidi kasutame kondoome. Õnneks olen ma juba selles vanuses, et kui ka peaks miskit alt vedama, poleks lapse saamine üldse mitte hirmus vaid tooks pigem ikka rõõmu. 🙂
Hellu
3. juuli 2017 at 02:51Et see kondoomidega jebimine nii t88tu ei tunduks, siis soovitan kindlasti palju erinevaid br2nde proovida. Meile durex n2iteks 8ldse ei istu (libestiga sama v2rk), seni proovitutest on parimaks osutunud “one” and “skyn” kondoomid, skyn-id on meie vaieldamatud lemmikud. Kirjutasime kunagi kondoomid.ee poele ja saime kaubale, mingi raha eest saime posu erinevaid kondoome, et siis oma lemmik leida (selle asemel et nt kolmeseid- kuueseid jne pakke osta ja siis m6ista, et pole meie teema).
Ahjaa, meenub ka, et olen paari maitsestatud kondoomi proovinud, magusaisu sai rahuldatud k8ll 😉
T.
3. juuli 2017 at 11:28Mina tulen trenniga päevade ajal toime nii, et lihtsalt võtan rahulikumalt – kui ikka ei tunne, et keha suudab kangi pumbata, siis pole mõtet sundida. Pealegi on mul endal kogu aeg tunne, et olen päevade ajal nagu makaron kuubis. Kui käid spordiklubis, siis on hea variant näiteks joogasse, pilaatesesse või bodybalancesse minna. 🙂 Internetis on ka erinevad soovitused, millised joogapoosid eriti hästi päevadeaegse valuga toime aitavad tulla.
Kuna ma valu vastu vaigistit ei võta, siis tund enne trenni teen kuuma vee kompressi, mille jaoks sobib täiesti suurepäraselt tavaline 500ml pudel, mille sa kuuma veega täidad ja siis nt tavalise t-särgi sisse keerad, et nahale kuumaga liiga ei teeks. Minu jaoks toimib.
Laura
4. juuli 2017 at 05:37Mul ikka nii oleneb kuust. Mõni kuu olen jumala triksis-traksis ka päevade ajal ja väga vahet pole trenni tegemises, mõni kuu (nagu ka seekord) olin täiesti lääbakil, midagi ei jaksanud teha. Jooga on hea variant, mulle hakkas see projekti tõttu isegi täitsa meeldima.
J.
3. juuli 2017 at 10:08Väga põnev teema see ja paneb ennastki mõtlema. Võtsin 5 aastat pille ja 2 aastat kasutasin plaastreid ja nüüd on probleeme rasestumisega. Arsti sõnul pole asi selles, et nii kaua pille võtsin, aga ise soovin küll, et poleks elu sees neid vōtma hakanud 🙁 Kui mingi ime läbi peaks nüüd beebi tulema siis pärast seda never ever ei võtaks beid uuesti.
Aga päevade ajal trenni tegemisse pole ma kuidagi eriliselt või teistmoodi suhtunud. Natuke lodevam ja vihasem tunne on küll päevade ajal, aga siis ongi hea viha trennis välja elada 🙂
Laura
4. juuli 2017 at 05:38Mina kardan ka kõige rohkem seda, et äkki ei jäägi rasedaks. Sinna on küll muidugi veel mõned aastad aega, kui pere planeerima võiks hakata, aga üsna nukker oleks, kui siis veel aastaid muretsema peaks, kas üldse võimalik on.
Juhuslik lugeja X
8. aug. 2017 at 02:18Väga huvitav lugeda, mis probleemid inimestel on tekkinud. Ca 10 aastat võtsin pille sh nii tugevaid, mis praeguseks osades riikides nt Prantsusmaal keelu alla on läinud (leidsin ka toona, et teised ei sobi, kuna nood ajasid tsükli ikka väga sassi). Peale lapse sündi on (hormoon)spiraal, üldiselt spiraaliga veritsus jm valu väheneb, mul pole nii läinud. Spiraali pannakse nüüd ka sünnitamata naistele, on taolisi uudistooteid, mul endalgi seesugune, kuna sobib pmst kõigile. Ca kuu peale pillidega lõpetamist tulid endalegi üllatuseks triibud (olen 30+), kuigi enne oli 10 aastat pille. Nii pillidega ega ilma pole kunagi olnud tselluliiti ega muret, et trenni ei jaksaks mõnel ajal kuus hästi teha, vorm on kogu aeg hea. Mingist Su teisest postitusest lugesin, et sööd ca 1200 kalorit ööpäevas, see võib ka olla põhjuseks, miks a) kaal ei lange b) tsükkel on sassis. Ja kõik muud muremõtted… Oled ju sporditüdruk ja teed palju trenni, siis on vaja ka energiat, et vormis püsida 🙂 Kondine keha ei ole kõige ilusam, ilus on ikkagi proportsioonides ja toonusest pakatav keha. Olen ise ka õlgadest kondine ja kui tahaks õlgadesse pehmust juurde saada, tuleb see ikka reitele. Jooksmisega tegeledes olen ideaalsete reite poole püüdlemisest loobunud ja mõtlen, et see on lihas, mis peabki tugev olema! No mis sa teed, on siis nii 🙂 Aga kui Sind väga häirivad jalad, siis kanna pükste asemel rohkem seelikut-kleiti, teeb väga naiselikuks.